Esmast infot, millist abi kohalik omavalitsus pakub, võib leida nende kodulehelt. Kohalik omavalitsus on kohustatud seaduse järgi pakkuma järgnevaid teenuseid: koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, varjupaigateenus, turvakoduteenus, sotsiaaltransporditeenus, eluruumi tagamise teenus, eluruumi kohandamine, võlanõustamisteenus, lapsehoiuteenus, asendushooldusteenus, järelhooldusteenus.
Puudega lapse pere võib vajada mitmesuguseid teenuseid – näiteks tugiisik, lapsehoid, sotsiaaltransport.
Tugiisik tagab sinu lapse heaolu ja turvalisuse siis kui sina töötad, õpid, vajad puhkust hoolduskoormusest või veedad aega oma pere teiste liikmetega või tegeled oma hobidega. Tugiisik võib olla Sinu lapsele abiks kodus, lasteaias, koolis.
Tugiisik saab Sinu last lasteaias või koolis toetada suhtlemisel, grupis tegutsemisel ja vajadusel ka hooldustoimingutes. Oluline on, et kohalik omavalitsus hindab Sinu lapse abivajadust ja pakub teenuseid abivajaduse hindamisest lähtuvalt. Tugiisiku leidmise kohustus on kohalikul omavalitsusel.
Juhul kui Sul on endal inimene, kellega laps tunneb ennast turvaliselt, siis on võimalus ka tuttava inimese tugiisikuks võtmine.
Peres kasvab sügava liitpuudega Mari, kes õpib 3.klassis. Mari tunnid lõpevad iga päev kell 12.45. Mari vanemad Kairi ja Mart töötavad täiskoormusega.
Nad pöördusid vallavalitsuse poole abi saamiseks. Mari saab olla kuni vanemate tööpäeva lõpuni lastehoius, mis asub kooliga samas hoones. Kui vanematel on vaja õhtuti või nädalavahetuseti teha muid toimetusi, on neile abiks ka valla poolt määratud tugiisik, kes käib nende kodus.
Tugiisikuga on vallal sõlmitud tööleping.
Kairi
♥
Lapsehoidja tagab sinu lapse heaolu ja turvalisuse siis kui sina töötad, õpid, vajad puhkust hoolduskoormusest või veedad aega oma pere teiste liikmetega või tegeled oma hobidega. Lapsehoidja abi on võimalik kasutada oma kodus või hoolekandeasutuses.
Täpsemaid võimalusi saab uurida kohalikust omavalitsusest. Oluline on, et kohalik omavalitsus hindab Sinu lapse abivajadust ja pakub teenuseid abivajaduse hindamisest lähtuvalt.
Lapsehoiuteenuse osutaja leidmine on kohaliku omavalitsuse vastutus. Lapsehoiuteenuse osutajal peab olema selleks vastav tegevusluba.
Sotsiaaltransport on transport, millega on võimalik sõita lasteaeda, kooli, arsti juurde, rehabilitatsiooniasutusse jne, kui peres puudub auto kasutamise võimalus või ei ole pere auto erivajadusega/puudega lapse transpordiks kohandatud või pole võimalik sõita ühistranspordis.
Juhul kui Sinu perel ei ole võimalik endale eluaset tagada, on õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Juhul kui Sinu kodu vajab kohandamist, et Sinu erivajadusega/puudega laps saaks iseseisvamalt kodus toimetada, siis on kohalikul omavalitsusel kohustus kodu kohandamisel appi tulla.
Kodu kohandamine võib olla vajalik, et hooldusvajadusega laps saaks iseseisvamalt kodus toimetada või kodust ise välja, näiteks saab paigalda kalteid liikumiseks, eemaldada lävepakke või lisada panduseid ukseavadesse, vahetada vann välja duši vastu või vajadusel ümberehitada kogu vannituba ja wc jne.
Kodu kohanduse lahendustest võib rohkem lugeda Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Trevor on ratastoolis 14-aastane noormees, kes elab oma perega 3-toalises korteris paneelmajas. Korter asub 1-korrusel, kuid trepikojas on 10 trepiastet ja Trevor ei saa iseseisvalt kodust sisse-välja. Pere pöördus kohaliku omavalitsuse poole abi saamiseks.
Kuna trepikoda oli kitsas, ei olnud võimalik Trevorile ukse kaudu sissepääsu teha. Kuna elutoast oli pääs rõdule, siis leiti koos kohaliku omavalitsuse ja korteriühistuga lahendus, et teha Trevorile ligipääs rõdult õue.
Kuna perel ei olnud rahalisi võimalusi, tasus kogu kohanduse eest kohalik omavalitsus.
Trevori isa
♥
Lisaks kohustuslikele teenustele väljastavad kohalikud omavalitsused puudega inimese parkimiskaarti. Parkimiskaardile on õigus inimesel, kellel on keskmine, raske või sügav liikumis- või nägemispuue või ajutine liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle.
Ajutise liikumisfunktsiooni kõrvalekalde puhul peab inimene kasutama liikumist abistavat abivahendit (nt kargud, käimisraam, ratastool jms).
Parkimiskaardi saamiseks esita kohalikule omavalitsusele:
Parkimiskaart väljastatakse inimesele ja seda kasutada võib ainult selle inimese sõiduki või teda transportiva sõiduki parkimiseks.
Parkimiskaart tuleb auto armatuurlaual paigutada nähtavasse kohta, et oleks näha kaardi registreerimisnumber, kehtivusaeg ja väljaandja.
Parkimiskaardiga on lubatud:
Loe lisa Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Kohaliku omavalitsuse pakutav abi võib olla tasuline, kuid tingimusel, et tasu suurus ei saa takistuseks abi saamisel.
Omaosalus ei saa olla kõikidel inimestel samas määras. Maksmise võimet tuleb hinnata individuaalselt – ei saa küsida kõikidelt inimestelt sama protsenti või ühte konkreetset summat.
Lisaks seaduses ette nähtud sotsiaalteenustele võib kohalik omavalitsus pakkuda täiendavaid toetusi ja teenuseid. Nende pakkumine sõltub omavalitsuse võimalustest ning nende kohta info saamiseks tuleb pöörduda linna- või vallavalitsusse.
Täiendavaid võimalused on üldjuhul reguleeritud kohaliku omavalitsuse määrustega. Lisavõimaluste pakkumine ei vabasta kohalikku omavalitsust pakkumast seadusest tulenevaid teenuseid.
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Omastehoolduse infopunkti on välja töötanud Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Tegevust rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Omastehooldusest.ee
Teie ees olev koduleht on ehitatud ja koostatud nii, et see vastaks WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on kasutatud teatud tehnilisi vahendeid ja sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad kodulehe sisu tarbida nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega kasutajatel. Lisaks on võimalik info juurdepääsetavust parandada oma arvutit brauseri- ja operatsioonisüsteemi tasemel seadistades. Alljärgnevalt ülevaade põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav www.abilitynet.org.uk (inglise keeles).
Sellel kodulehel on võimalik navigeerida ainult klaviatuuri abil. Navigatsioon toimub Tab klahvi abil. Iga vajutusega liigub fookus järgmisele elemendile. Hetkel aktiivset elementi märgib värvimuutus ja kastike selle ümber. Fookuses oleva lingi aktiveerimiseks tuleb vajutada klaviatuuril klahvi Enter. Esimesed 3 linki, mis sellisel viisil navigeerides aktiivseks muutuvad, on tavakasutaja eest varjatud ning mõeldud spetsiaalselt klaviatuuriga navigeerijatele. Need on vastavalt “Liigu edasi põhisisu juurde”, “Lülita kõrgkontrastsust” ja “Juurdepääsetavus”. “Liigu edasi põhisisu juurde” jätab vahele päise ja vasaku paani ning hüppab lehe põhisisu juurde. “Lülita kõrgkontrastsust” vahetab lehe kujunduse kõrgkontrastseks - tekst muutub valgeks, lingid kollaseks ja taust mustaks. “Juurdepääsetavus” viitab sellele samale lehele, millel praegu oled.
Veebilehitsejad
Sisu suurendamiseks soovitame esmalt kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust. Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja samal vajutada ajal kas + või - klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Veebilehitsejate jaoks on olemas suurendamist võimaldavad laiendused, mis täiendavad veebilehitseja olemasolevat funktsionaalsust. Näiteks Firefoxi jaoks Zoom Page, mis lubab suurenda nii kogu lehte kui ka ainult teksti; Chrome jaoks AutoZoom.
Ekraanilugeja on programm, mis üritab arvutiekraanil kujutatavat interpreteerida ja teistes vormides edasi anda - näiteks helidena, audiokommentaarina. Eelkõige on see abivahend vaegnägijate jaoks. Sellel kodulehel esitatud sisu on loodud vastavalt ekraanilugejatele arusaadavatele standarditele ja nii, et igat tüüpi visuaalset sisu on teises vormis võimalik taasesitada. Näiteks on piltidel küljes tekstilised kirjeldused, video all on toodud kirjeldus videopildis juhtuva kohta, struktuursete elementide paigutus ja järjekord arvestab ekraanilugeja liikumist ekraanil ja võimaldab infot tarbida loogilises järjekorras. Valik populaarseid ekraanilugejaid: JAWS (Windows) VoiceOver (OS X, tasuta, sisseehitatud) NVDA (Windows, tasuta) SystemAccess (Windows).
