Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
HOOLDUSVAJADUSEGA LAPSE HOOLDAJALE
Põhiharidus, kool
Kui Sinu lapsel on ilmnenud raskusi juba lasteaias, on mõistlik enne koolitee algust (koolimineku aasta talvel) pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna ehk piirkondliku Rajaleidja keskuse poole soovituste saamiseks.
Tea, et igas maakonnas on vähemalt üks nõustamismeeskond, mille ülesanne on soovituste andmine alushariduse andmiseks sobiva rühma valimiseks, koolikohustuse edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase lapse kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega laste õppe ja kasvatuse korraldamiseks. Nõustamismeeskonnas on vähemalt viis liiget, kuhu kuuluvad eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja ja maa- või linnavalitsuse esindaja. Vajadusel võib nõustamismeeskond kaasata oma töösse ka teisi eksperte.
Täpsema info kooliväliste nõustamismeeskondade kohta leiad piirkondliku Rajaleidja keskuse kaudu või kohalikust omavalitsusest.
Vaata lisa www.rajaleidja.ee
Nõustamismeeskonna hinnangutest võib selguda, et vajalik on õpe alushariduse erirühmas, koolipikenduse taotlemine, kohandatud õppe korraldamine vms. Vastavalt vajadusele tehakse lapsele täiendavad psühholoogilised või meditsiinilised uuringud ning lapse jaoks parima õppekorralduse soovituse annab nõustamismeeskond.
Nõustamismeeskonna poole saad pöörduda ka siis, kui laps juba õpib koolis, kuid tal on tekkinud õppimisega või kollektiivis toimetulekuga raskusi.
Põhihariduse omandamine toimub põhikooli riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel.
Lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimuv õpe on lihtsustatud (LÕK), toimetuleku- (TÕK) või hooldusõpe (HÕK), vastavalt lapse vajadusele.
Lihtsustatud õppekaval õpivad lapsed, kellel on vaimse võimekuse tõttu keeruline sammu pidada eakaaslastega ning kellele tavaõppekava ei ole võimetekohane.
Toimetuleku õppekava on mõeldud mõõduka või raske intellektipuudega lastele ning hooldusõppekava sügava intellektipuudega või liitpuudega lastele.
Hooldusvajadus ei võrdu intellektipuudega. Hooldusvajadus võib olla ka tavapärase intellektiga lapsel, kes näiteks oma füüsilise puude tõttu vajab ka hooldust, abi ja tuge. See tähendab, et laps saab käia tavakoolis ja tavaklassis. Kodukoha kooli puhul tasub kindlasti tutvuda ligipääsetavusega ning teha kohalikule omavalitsusele ja koolipidajale ettepanekuid füüsilise keskkonna kohandamiseks nii, et laps saaks igapäevaselt või ka aeg-ajalt koolis kohapeal käia.
Kuidas saab tavakool toetada erivajadusega lapse õpet?
Igas koolis töötab haridusliku erivajadustega õpilaste õppe koordinaator ehk HEV-koordinaator, kes nõustab nii peret kui ka õpetajaid. HEV-koordinaator teeb ettepanekuid lapse toetamiseks koolis, kaasates vajadusel koolivälise nõustamismeeskonna. Tuge vajava õpilase jaoks tehakse koolis arengu jälgimise kaart, kuhu kantakse info lapse toetamise kohta. Vähemalt kord aastas hindab HEV-koordinaator koos õpetajate ja tugispetsialistidega õpilasele pakutud toe mõju ning teeb ettepanekuid edasiseks.
Kõige igapäevasemaks toetuseks, mida koolides pakutakse, on tugiõpe. Selleks kasutatakse erinevaid võimalusi. Õpetajad ja kooli tugipersonal (logopeed, eripedagoog, abiõpetaja, koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog) saab õpilasele pakkuda toetust konkreetses ainetunnis, konsultatsiooni-, järeleaitamis- või tugiõppetundide abil.
Lapsele, kelle erivajadus põhjustab raskusi õppimaks koos klassikaaslastega ja klassile etteantud töökava järgi, võib koostada individuaalse õppekava (IÕK). Sellesse pannakse kirja, milliseid erisusi laps õppetöös vajab. Lastele, kes vajavad eripedagoogilist või logopeedilist abi, peab kool võimaldama täiendava toena õpiabirühmas osalemise.
Kui koolis on märkimisväärne hulk hariduslike erivajadustega õpilasi, siis on võimalik moodustada ka eriklasse, kus õpilasi vähem ja õpetajal on paremad võimalused individuaalseks lähenemiseks.
Mõnel juhul võib laps vajada õppetöös tugiisikut. Selleks tuleb kohalikust omavalitsusest taotleda tugiisiku teenust. Uuri võimaluste kohta kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või lastekaitsetöötajalt.
Pea meeles, et perel on õigus teenuste mahu ja vajaduse osas kaasa rääkida, sh võib laps vajada teenuseid ka peale koolipäeva, et aeg, mil vanemad on tööl, oleks laps turvaliselt hoitud.
Kui Sulle tundub, et kohalik omavalitsus on teinud teenuste osutamise osas otsuse, mis teie pere vajadusi ei rahulda, on Sul õigus esitada vaie. Enne vaide esitamist võid tutvuda Eesti Puuetega Inimeste Koja juristi nõuannetega.
“Hakkasin varakult seisma selle eest, et Nora saaks omandada hariduse kohaliku omavalitsuse piirkonnas – mida kodule lähemal, seda parem. Selleks on tal samasugune õigus nagu igal teiselgi koduvalla lapsel ja tema eripära ei tähenda, et valla kohustus siin ära kaob.
Minu soovitused erivajadusega lapsele sobiva kooli leidmisel:
Ära jää oma muredega üksi. Leia mõttekaaslased, kes on läbinud või läbimas sarnast teekonda.
Tea iseenda ja oma lapse õigusi. Ära pelga ametiasutustest oma lisaküsimustele vastuseid otsida.
Kohaliku omavalitsuse kohustus on pakkuda lapsele sobivat koolikohta. Suhtle avatult oma kohaliku omavalitsusega – vaid koostöös sünnivad head lahendused. “
Ave, sügava puudega tütre ema
Loe rohem siit.