HOOLDUSVAJADUSEGA LAPSE HOOLDAJALE

Hooldusvajadusega laps ja haridus

Puudega lapse täisväärtusliku elu tagamisel on üheks võtmeteguriks haridus. Parimad tulemused saavutatakse koostöös sotsiaalvaldkonna ja perega. Kaasamise, vahetu suhtluse ja ühiste eesmärkide seadmisega saavad palju olulist ära teha kõik osapooled. Eesti haridussüsteemis kehtib kaasava hariduse põhimõte, mis tähendab seda, et haridus peab vastavalt võimetele ja vajadustele olema võrdselt kättesaadav kõigile – ka kõige raskema puudega lastele. Kaasavas hariduses lähtutakse ka sellest, et kõik lapsed, vaatamata oma erivajadusele, õpivad üldjuhul kodukohajärgses koolis ning saavad tänu kohandustele vajalikku tuge ja toetust.  

Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, koolieas avalduvaid hariduslikeks erivajadusteks. Hariduslike erivajadustega õpilaseks loetakse õpilast, kelle erivajadus tingib muudatusi või kohandusi õppe sisus, protsessis, kestuses, koormuses, keskkonnas või muus. Sealjuures on soovitud õpitulemuste saavutamiseks vaja luua täiendavaid tugimeetmeid või rakendada ka eriõppe korraldust. Erivajadusega laps lasteaias või koolis võib vajada spetsiaalseid õppevahendeid, kohandatud õpperuume, väikest kollektiivi, viipekeele tõlki, tugipersonali või spetsiaalse ettevalmistuse saanud õpetajaid. 

Igal lapsel on õigus haridusele. See, et lapsel on hooldusvajadus, ei muuda tema õiguseid sugugi väiksemaks, ehk isegi vastupidi – ta vajab veel enam hoolt ja hoidmist ning hoolivat suhtumist hariduse tagamisel. 

Sobilike õppevahendite, -meetodite ja -keskkonna olemasolul võib raske puudega noor saada edukalt hakkama ka tavakoolis. Seega ei peaks eeldama, et raske puudega noore kaasamine õppetöösse on tingimata keeruline. Uute koolihoonete rajamisel ja olemasolevate renoveerimisel tuleb läbi mõelda ka ligipääsetavuse küsimused, ehk see, kuidas on võimalik erivajadusega õpilasel koolis võimalikult iseseisvalt liikuda ja hakkama saada. Ka see julgustab lapsi ja nende vanemaid valima õppimiseks kodulähedast tavakooli.  

Kahjuks ei suuda kõik koolid tagada veel võimetekohast ja sobilikku õpet kõigile puuetega noortele. Keerulisemate probleemide ja diagnoosi korral (nt intellektipuude või liitpuude puhul) ei suuda õpilane toime tulla tavakooli ja -õppe tingimustes – nende laste õpe on korraldatud riiklikes erikoolides, samuti spetsiaalsetes munitsipaal- või era-erikoolides. Seal töötavad spetsiaalse ettevalmistuse ja kogemusega õpetajad ning on olemas vajalikud õppematerjalid. Lapsevanemana on oluline hinnata oma lapse võimekust, sh seda mitte üle- või alahinnates, ning vahel ka leppida sellega, et tavakooli keskkond ei pruugi sobida sinu lapse arengule parimal viisil. Tavapäraselt õpivad erivajadusega lapsed riigi- või munitsipaalkoolides, aga Eestis on ka mitu erivajadustega lastele suunatud erakooli, milles õppimiseks on tarvis tasuda õppemaksu. Erakoolides on sageli väiksemad klassikollektiivid, personaalsem lähenemine ja rohkem tugispetsialiste. Tasuline õpe ei pruugi majanduslikult olla kättesaadav kõigile perekondadele, samas on osa omavalitsusi valmis tasuma osaliselt või täielikult õppemaksu. Uuri selle kohta infot kohalikult sotsiaal- või lastekaitsetöötajalt. On hea tõdeda, et Eesti haridussüsteem on viimase 10–15 aasta jooksul teinud märkimisväärse arengu erivajadustega ja puuetega lastele hariduse pakkumise osas. Samas praktika näitab, et paljud koolid ei ole endiselt veel valmis või suutelised kaasama erivajadusega õppijaid, mistõttu jääb vanematele suur vastutus sobiva kooli otsingutel, vahel ka õpetajate ja õppeasutuse juhi veenmisel ning lapsele sobiva tugivõrgustiku leidmisel.