Lähedase hooldamise kõrvalt tööturul püsimine või tööturule siirdumine võib olla keeruline, kuid võimaldab Sul lisaks hoolduskoormusele ennast teostada ja osa võtta ühiskonnaelust. Loodame, et leiad siit lehelt mõtteid ja julgustust, et tööturul jätkata või sinna tagasi pöörduda.
Omastehooldajal on õigus töötada. Töötamine pakub lisaks enda ametialasele realiseerimisele ka kuuluvustunnet, eneseteostust ja eelduseid majanduslikult paremini hakkama saada.
Lisaks enda vaimsele valmisolekule tööturule tagasi naasta, on oluline, et võrgustik Sinu ümber Sind aitaks – teenused, mis tagavad Sinu lähedase hoolduse, tööandja valmisolek olla tööaja osas paindlik, toetavad pereliikmed ja sõbrad, kes aitavad elumuutusega toime tulla. Loe lähemalt teenustest ja toetustest, mis aitavad Sul hooldusvajadusega lähedase eest hoolitseda: Sotsiaalteenused | Eesti Puuetega Inimeste Koda (epikoda.ee)
Abi võib olla ka tugigruppidest või inimestest, kes on sarnase teekonna läbinud. Võta ühendust piirkondlike puuetega inimeste organisatsioonidega või uuri tugigruppide võimalusi oma kodukohas. Eesti Puuetega Inimeste Koja liikmete seas on mitmeid puude liigi, kroonilise haiguse või fuktsiooni häire spetsiifilisi organisatsioone ja ühinguid, kust saab vajalikku infot küsida: https://epikoda.ee/kes-me-oleme/koja-liikmed
Omastehooldajate tööturule püsima jäämine või sinna naasemine on omastehooldaja tervisele ja heaolule mitmel viisil kasulik:
Majanduslik kindlustunne – töötamine tagab sissetuleku, mis võib leevendada finantskoormust ja vähendada hoolduskohustustega seotud stressi. Rahaline kindlus ja stabiilsus võimaldavad hooldajatel täita enda ja oma pereliikmete kohustusi, soove ja vajadusi, säilitada väärikus ning vältida vaid sotsiaaltoetustest elamist.
Sotsiaalne suhtlus ja kaasatus – töötamine võib pakkuda võimalusi sotsiaalseks suhtlemiseks ja kaasatuseks väljaspool omastehooldaja rolli. See võimaldab hooldajatel suhelda kolleegidega, luua sotsiaalseid sidemeid ja toetavaid suhteid, mis võivad aidata võidelda eraldatusega ja pakkuda kuuluvustunnet.
Identiteet väljaspool omastehooldaja rolli – töökoha olemasolu võimaldab hooldajatel olla aktiivne ka muudes rollides peale omastehooldaja rolli. See annab igapäevaelule ka teise fookuse ja eesmärgi, pakub vaheldust, aitab kaasa saavutus-ja eneseteostusetundele, võimaluse oma oskuste ja teadmistega ühiskonda panustada. Töötamise kaudu saab tõsta nii enesehinnangut kui ka üldist heaolu.
Puhkus hooldamisest – töötamine võib pakkuda puhkust nõudlikest ja pidevatest hoolduskohustustest. Kindel aeg, töised, mõtestatud tegevused, võimalus mõtted hooldustegevustelt ja nendega seotud raskustelt, muredelt eemale juhtida.
Eneseareng, karjäär – tööhõive võib pakkuda võimalusi oskuste arendamiseks, koolitamiseks ja karjääri edendamiseks. Suureneda võib hooldaja rahulolu tööga, paraneda võivad rahalised väljavaated ja karjääriväljavõimalused.
Samuti on omastehooldajate töötamine kasulik riigile: omastehooldaja on sama vajalik maksumaksja nagu iga teine kodanik. Töötamine toetab vaimset ja seega ka füüsilist tervist, mis vähendab omakorda erinevate terviseprobleemide väljakujunemise riski.
Kui omastehooldaja soovib ja on valmis hooldamise kõrvalt töötama, siis on ta oodatud pöörduma Töötukassasse. Töötukassa nõustajaga koostöös on oluline kaardistada oma soovid ja võimalused ehk mida täpsemalt oskab inimene rääkida oma hoolduskoormusega seotud piirangutest, seda paremini oskab nõustaja inimest toetada (nt kui on teada, et inimene peab vähemalt iga 2 tunni tagant hooldatava juures käima, siis saab jälgida, et töö asukoht oleks inimese elukohale võimalikult lähedal või hoopiski otsida kodukontori võimalusega kohti).
Töötuna tasub end registreerida, et saada tuge töö otsimisel. Näiteks aitab Töötukassa töötuna arvele võtnud inimestel leida tööpakkumisi ja sobivat tööd, saada infot tööturu olukorrast ja tööotsimise võimalustest, koostada kandideerimiseks vajalikke dokumente, täiendada oskusi tööalaste valikute tegemiseks ja tööintervjuul käitumiseks jne.
Esmane info töötuna registreerimise kohta on leitav Töötukassa kodulehelt.
Omastehooldusest räägitakse enamasti valu, vaeva ja vaesuse kontekstis, ometi peitub selles hooles ka suur annus armastust. Saates räägib Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk sellest, kuidas seda armastust üles leida ja hoida, kuidas tulla toime hooldusvajaduse šoki ja leinaga, kuidas omastehooldajale nii tööandja kui üksikisiku tasandil tuge pakkuda ning ise selles rollis abi paluda.
Hooldusleht on ajutise töövõimetuselehe liik, mida väljastab arst, kui on vaja põetada haiget last , mille alusel makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ehk hooldushüvitist. Hoolduslehele ei pea jääma ainult lapsevanem. Hooldusleht kirjutatakse välja tegelikule hooldajale. See tähendab, et hooldajaks võib-olla ka vanaema, vanaisa, tädi, onu, peretuttav, naaber või keegi teine. Küll aga peab hooldajal olema kehtiv ravikindlustus.
Hooldushüvitist maksab Tervisekassa hoolduslehe esimesest päevast alates. Hooldushüvitist makstakse hüvitise saaja päevatulu põhjal, mis arvutatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi. Hüvitist saab 80% päevatulust, sellest arvutatakse maha tulumaks. Tervisekassa maksab hüvitist:
Hoolduslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid hooldushüvitise maksmise periood on piiratud.
Haigestunud last võib põetada ka mitu inimest. Sel juhul väljastab hooldatava perearst neile kõigile eraldi hoolduslehed.
Loe lisaks hooldushüvitise kohta Tervisekassa kodulehelt.
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Omastehooldusest.ee
Teie ees olev koduleht on ehitatud ja koostatud nii, et see vastaks WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on kasutatud teatud tehnilisi vahendeid ja sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad kodulehe sisu tarbida nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega kasutajatel. Lisaks on võimalik info juurdepääsetavust parandada oma arvutit brauseri- ja operatsioonisüsteemi tasemel seadistades. Alljärgnevalt ülevaade põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav www.abilitynet.org.uk (inglise keeles).
Sellel kodulehel on võimalik navigeerida ainult klaviatuuri abil. Navigatsioon toimub Tab klahvi abil. Iga vajutusega liigub fookus järgmisele elemendile. Hetkel aktiivset elementi märgib värvimuutus ja kastike selle ümber. Fookuses oleva lingi aktiveerimiseks tuleb vajutada klaviatuuril klahvi Enter. Esimesed 3 linki, mis sellisel viisil navigeerides aktiivseks muutuvad, on tavakasutaja eest varjatud ning mõeldud spetsiaalselt klaviatuuriga navigeerijatele. Need on vastavalt “Liigu edasi põhisisu juurde”, “Lülita kõrgkontrastsust” ja “Juurdepääsetavus”. “Liigu edasi põhisisu juurde” jätab vahele päise ja vasaku paani ning hüppab lehe põhisisu juurde. “Lülita kõrgkontrastsust” vahetab lehe kujunduse kõrgkontrastseks - tekst muutub valgeks, lingid kollaseks ja taust mustaks. “Juurdepääsetavus” viitab sellele samale lehele, millel praegu oled.
Veebilehitsejad
Sisu suurendamiseks soovitame esmalt kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust. Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja samal vajutada ajal kas + või - klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Veebilehitsejate jaoks on olemas suurendamist võimaldavad laiendused, mis täiendavad veebilehitseja olemasolevat funktsionaalsust. Näiteks Firefoxi jaoks Zoom Page, mis lubab suurenda nii kogu lehte kui ka ainult teksti; Chrome jaoks AutoZoom.
Ekraanilugeja on programm, mis üritab arvutiekraanil kujutatavat interpreteerida ja teistes vormides edasi anda - näiteks helidena, audiokommentaarina. Eelkõige on see abivahend vaegnägijate jaoks. Sellel kodulehel esitatud sisu on loodud vastavalt ekraanilugejatele arusaadavatele standarditele ja nii, et igat tüüpi visuaalset sisu on teises vormis võimalik taasesitada. Näiteks on piltidel küljes tekstilised kirjeldused, video all on toodud kirjeldus videopildis juhtuva kohta, struktuursete elementide paigutus ja järjekord arvestab ekraanilugeja liikumist ekraanil ja võimaldab infot tarbida loogilises järjekorras. Valik populaarseid ekraanilugejaid: JAWS (Windows) VoiceOver (OS X, tasuta, sisseehitatud) NVDA (Windows, tasuta) SystemAccess (Windows).
