Haridusvaldkonna üheks märksõnaks on varajane sekkumine. See tähendab, et lapse erivajadust märgataks võimalikult varajases eas ning tema arengu toetamist alustataks esimesel võimalusel. Õigeaegselt märgatud erivajadus ja vajalik abi on alus lapse võimalikult iseseisvaks tulevikuks.
Koolieelne lasteasutus ehk lasteaed on lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Erivajadustega laste õpet lasteaedades korraldab kohalik omavalitsus. Puudega laps võib käia tavalasteaia tavarühmas, kuid kohalik omavalitsus võib lasteaia direktori ettepanekul moodustada lasteaias ka sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad ainult erivajadustega lapsed.
Osas lasteaedadest töötab ka tugispetsialiste, näiteks logopeed, kes saab kõneprobleemidega lapsi aidata kõneravi kaudu. Lapsevanemana võid Sa alati julgesti kontakteeruda erinevate tugispetsialistidega ning leppida kokku konsultatsioon, kus on võimalik küsida selgitusi lapsega tehtava töö kohta ja paluda juhendeid koduseks toetamiseks. Samuti tuleb teavitada lasteasutuse direktorit kirjalikult lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest ning sellest tulenevalt saab juba kohandada lasteaia päevakava, kasvukeskkonda ja õpet. Kui Su laps on käinud mõnel uuringul, tasub sellest informeerida lasteaeda, et üheskoos arutada edasisi tegevusplaane. Lapse võimete maksimaalseks arendamiseks on oluline, et koostööd teevad õpetajad, perekond, spetsialistid, arstid ja kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötaja. Erinevate osapoolte koostöös koostatakse lapse individuaalne arenduskava (IAK). Lapse arengu toetamiseks on oluline osaleda ka lapse arenguvestlustel, kus õpetajad annavad ülevaate lapse arengust ning teevad ettepanekuid lapse toetamiseks nii kodus kui ka lasteaias. Kui lapse hariduse omandamist ei ole võimalik korraldada sobitusrühmas, siis võib alternatiiviks osutuda ka erirühm.
Erivajadusega laps võetakse lasteaia sobitus- või erirühma vastu lapsevanema kirjaliku avalduse alusel ning koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel. Selleks tuleb sul esitada taotlus kohalikule omavalitsusele, kelle kohustuseks on luua lapsele võimalused arenemiseks ja kasvamiseks kodukohajärgses lasteaias. Sobilike võimaluste puudumisel teeb kohalik omavalitsus vajadusel koostööd ka teiste omavalitsustega. Kindlasti tasub aegsasti hakata uurima, millised lasteaiad tegutsevad Sinu kodu lähedal ja kuidas on nendes korraldatud erivajadustega laste õpe. Kui suuremates linnades tegutsevad nii sobitusrühmad kui ka erirühmad ja -lasteaiad, siis väiksemates omavalitsustes ei pruugi selliseid võimalusi olla. Praktika näitab, et paljud erivajadusega lapsed käivad küll tavalasteaias, aga koos tugiisikuga ning vahel võib parimaks lahenduseks olla lasteaed naaberomavalitsuses.
Millised on sinu kodukandi võimalused ja kuidas leida abi keerulisemates olukordades, selle osas oskab kõige paremini nõu anda kohalik sotsiaal- või lastekaitsetöötaja.
On täiesti loogiline, et toimetulek lapse erivajadusega leppimise ja kohanemisega ning hariduse, teenuste, terviseprobleemidega seonduvate küsimuste samaaegse lahendamisega on raske. Aga mida varem suudad lapse olukorrale otsa vaadata ja lahenduste leidmiseks abi küsida, seda kiiremini jõuate õige toeni.
Pea meeles – Sinu lapsel on õigus lasteaias käia, vajadusel toetavate teenuste abiga.
“Kui meie tütar oli lasteaeda minemise eas, ütlesid rehabilitatsioonispetsialistid, et pangu me ta erilasteaeda, ta on keeruliste erivajadustega ning teraapiad oleksid ka käe-jala juures. See on üks võimalus last toetada, kuid meie leidsime, et saab ka teisiti. Laps käib lasteaias seal, kus on tema kodu, ta hakkab oma võimete järgi tundma teid ja tänavaid, maju ja mänguplatse. Tema on harjunud oma keskkonna ja kogukonnaga, kogukond on harjunud temaga. Lasteaialapsed on olnud suurepärased, aitamist ja hoidmist on olnud palju, mitmel korral olen poes kuulnud mõnd mulle võõrast last üle poe rõõmsalt hüüdmas: «Emme, tema on Elisabet! Ta käib minu lasteaias!» Nii peabki.”
Maarja, sügava liitpuudega lapse ema,
Loe rohkem siit.
Oluline teada!
3. Erivajadusega lapse erilasteaeda, lasteaia sobitus- ja erirühma vastuvõtmise kord
(1) Sobitusrühma võetakse vastu keha-, kõne-, meele-, intellektipuudega, raske somaatilise haigusega, psüühika- ja autismispektri häirega lapsi.
(2) Erilasteaeda ja lasteaia erirühma võetakse erivajadustega lapsi vastu järgmiselt:
1) kehapuudega laste rühma füüsilise erivajadusega lapsi;
2) tasandusrühma kõnepuude ja -häire ning spetsiifiliste arenguhäiretega lapsi;
3) meelepuudega laste rühma nägemis- ja kuulmispuudega lapsi;
4) arendusrühma mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega lapsi;
5) pervasiivsete arenguhäiretega laste rühma autismispektri häirega lapsi.
(3) Liitpuude korral suunatakse laps tema arengut enim soodustavasse sobitus- või erirühma. Liitpuudega laste rühma võetakse vastu lapsi, kellel esineb kaks või enam puuet.
(4) Lapse vastuvõtmine erilasteaeda, sobitus- ja erirühma toimub vastavalt valla- ja linnavalitsuse või eraõigusliku juriidilise isiku poolt kehtestatud laste lasteasutusse vastuvõtu ja väljaarvamise korrale käesolevast määrusest tulenevate erisustega.
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Omastehoolduse infopunkti on välja töötanud Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Projekti tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste “Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine” raames.
Omastehooldusest.ee
Teie ees olev koduleht on ehitatud ja koostatud nii, et see vastaks WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on kasutatud teatud tehnilisi vahendeid ja sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad kodulehe sisu tarbida nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega kasutajatel. Lisaks on võimalik info juurdepääsetavust parandada oma arvutit brauseri- ja operatsioonisüsteemi tasemel seadistades. Alljärgnevalt ülevaade põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav www.abilitynet.org.uk (inglise keeles).
Sellel kodulehel on võimalik navigeerida ainult klaviatuuri abil. Navigatsioon toimub Tab klahvi abil. Iga vajutusega liigub fookus järgmisele elemendile. Hetkel aktiivset elementi märgib värvimuutus ja kastike selle ümber. Fookuses oleva lingi aktiveerimiseks tuleb vajutada klaviatuuril klahvi Enter. Esimesed 3 linki, mis sellisel viisil navigeerides aktiivseks muutuvad, on tavakasutaja eest varjatud ning mõeldud spetsiaalselt klaviatuuriga navigeerijatele. Need on vastavalt “Liigu edasi põhisisu juurde”, “Lülita kõrgkontrastsust” ja “Juurdepääsetavus”. “Liigu edasi põhisisu juurde” jätab vahele päise ja vasaku paani ning hüppab lehe põhisisu juurde. “Lülita kõrgkontrastsust” vahetab lehe kujunduse kõrgkontrastseks - tekst muutub valgeks, lingid kollaseks ja taust mustaks. “Juurdepääsetavus” viitab sellele samale lehele, millel praegu oled.
Veebilehitsejad
Sisu suurendamiseks soovitame esmalt kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust. Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja samal vajutada ajal kas + või - klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Veebilehitsejate jaoks on olemas suurendamist võimaldavad laiendused, mis täiendavad veebilehitseja olemasolevat funktsionaalsust. Näiteks Firefoxi jaoks Zoom Page, mis lubab suurenda nii kogu lehte kui ka ainult teksti; Chrome jaoks AutoZoom.
Ekraanilugeja on programm, mis üritab arvutiekraanil kujutatavat interpreteerida ja teistes vormides edasi anda - näiteks helidena, audiokommentaarina. Eelkõige on see abivahend vaegnägijate jaoks. Sellel kodulehel esitatud sisu on loodud vastavalt ekraanilugejatele arusaadavatele standarditele ja nii, et igat tüüpi visuaalset sisu on teises vormis võimalik taasesitada. Näiteks on piltidel küljes tekstilised kirjeldused, video all on toodud kirjeldus videopildis juhtuva kohta, struktuursete elementide paigutus ja järjekord arvestab ekraanilugeja liikumist ekraanil ja võimaldab infot tarbida loogilises järjekorras. Valik populaarseid ekraanilugejaid: JAWS (Windows) VoiceOver (OS X, tasuta, sisseehitatud) NVDA (Windows, tasuta) SystemAccess (Windows).
