Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
HOOLDUSVAJADUSEGA LAPSE HOOLDAJALE
Alusharidus, lasteaed
Haridusvaldkonna üheks märksõnaks on varajane sekkumine. See tähendab, et lapse erivajadust märgataks võimalikult varajases eas ning tema arengu toetamist alustataks esimesel võimalusel. Õigeaegselt märgatud erivajadus ja vajalik abi on alus lapse võimalikult iseseisvaks tulevikuks.
Koolieelne lasteasutus ehk lasteaed on lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Erivajadustega laste õpet lasteaedades korraldab kohalik omavalitsus. Puudega laps võib käia tavalasteaia tavarühmas, kuid kohalik omavalitsus võib lasteaia direktori ettepanekul moodustada lasteaias ka sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad ainult erivajadustega lapsed.
Osas lasteaedadest töötab ka tugispetsialiste, näiteks logopeed, kes saab kõneprobleemidega lapsi aidata kõneravi kaudu. Lapsevanemana võid Sa alati julgesti kontakteeruda erinevate tugispetsialistidega ning leppida kokku konsultatsioon, kus on võimalik küsida selgitusi lapsega tehtava töö kohta ja paluda juhendeid koduseks toetamiseks. Samuti tuleb teavitada lasteasutuse direktorit kirjalikult lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest ning sellest tulenevalt saab juba kohandada lasteaia päevakava, kasvukeskkonda ja õpet. Kui Su laps on käinud mõnel uuringul, tasub sellest informeerida lasteaeda, et üheskoos arutada edasisi tegevusplaane. Lapse võimete maksimaalseks arendamiseks on oluline, et koostööd teevad õpetajad, perekond, spetsialistid, arstid ja kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötaja. Erinevate osapoolte koostöös koostatakse lapse individuaalne arenduskava (IAK). Lapse arengu toetamiseks on oluline osaleda ka lapse arenguvestlustel, kus õpetajad annavad ülevaate lapse arengust ning teevad ettepanekuid lapse toetamiseks nii kodus kui ka lasteaias. Kui lapse hariduse omandamist ei ole võimalik korraldada sobitusrühmas, siis võib alternatiiviks osutuda ka erirühm.
Erivajadusega laps võetakse lasteaia sobitus- või erirühma vastu lapsevanema kirjaliku avalduse alusel ning koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel. Selleks tuleb sul esitada taotlus kohalikule omavalitsusele, kelle kohustuseks on luua lapsele võimalused arenemiseks ja kasvamiseks kodukohajärgses lasteaias. Sobilike võimaluste puudumisel teeb kohalik omavalitsus vajadusel koostööd ka teiste omavalitsustega. Kindlasti tasub aegsasti hakata uurima, millised lasteaiad tegutsevad Sinu kodu lähedal ja kuidas on nendes korraldatud erivajadustega laste õpe. Kui suuremates linnades tegutsevad nii sobitusrühmad kui ka erirühmad ja -lasteaiad, siis väiksemates omavalitsustes ei pruugi selliseid võimalusi olla. Praktika näitab, et paljud erivajadusega lapsed käivad küll tavalasteaias, aga koos tugiisikuga ning vahel võib parimaks lahenduseks olla lasteaed naaberomavalitsuses.
Millised on sinu kodukandi võimalused ja kuidas leida abi keerulisemates olukordades, selle osas oskab kõige paremini nõu anda kohalik sotsiaal- või lastekaitsetöötaja.
On täiesti loogiline, et toimetulek lapse erivajadusega leppimise ja kohanemisega ning hariduse, teenuste, terviseprobleemidega seonduvate küsimuste samaaegse lahendamisega on raske. Aga mida varem suudad lapse olukorrale otsa vaadata ja lahenduste leidmiseks abi küsida, seda kiiremini jõuate õige toeni.
Pea meeles – Sinu lapsel on õigus lasteaias käia, vajadusel toetavate teenuste abiga.
“Kui meie tütar oli lasteaeda minemise eas, ütlesid rehabilitatsioonispetsialistid, et pangu me ta erilasteaeda, ta on keeruliste erivajadustega ning teraapiad oleksid ka käe-jala juures. See on üks võimalus last toetada, kuid meie leidsime, et saab ka teisiti. Laps käib lasteaias seal, kus on tema kodu, ta hakkab oma võimete järgi tundma teid ja tänavaid, maju ja mänguplatse. Tema on harjunud oma keskkonna ja kogukonnaga, kogukond on harjunud temaga. Lasteaialapsed on olnud suurepärased, aitamist ja hoidmist on olnud palju, mitmel korral olen poes kuulnud mõnd mulle võõrast last üle poe rõõmsalt hüüdmas: «Emme, tema on Elisabet! Ta käib minu lasteaias!» Nii peabki.”
Maarja, sügava liitpuudega lapse ema,
Loe rohkem siit.
Oluline teada!
Haridus- ja teadusministri määrus Lapse erilasteaeda või -rühma vastuvõtmise ning väljaarvamise alused ja kord
3. Erivajadusega lapse erilasteaeda, lasteaia sobitus- ja erirühma vastuvõtmise kord
(1) Sobitusrühma võetakse vastu keha-, kõne-, meele-, intellektipuudega, raske somaatilise haigusega, psüühika- ja autismispektri häirega lapsi.
(2) Erilasteaeda ja lasteaia erirühma võetakse erivajadustega lapsi vastu järgmiselt:
1) kehapuudega laste rühma füüsilise erivajadusega lapsi;
2) tasandusrühma kõnepuude ja -häire ning spetsiifiliste arenguhäiretega lapsi;
3) meelepuudega laste rühma nägemis- ja kuulmispuudega lapsi;
4) arendusrühma mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega lapsi;
5) pervasiivsete arenguhäiretega laste rühma autismispektri häirega lapsi.
(3) Liitpuude korral suunatakse laps tema arengut enim soodustavasse sobitus- või erirühma. Liitpuudega laste rühma võetakse vastu lapsi, kellel esineb kaks või enam puuet.
(4) Lapse vastuvõtmine erilasteaeda, sobitus- ja erirühma toimub vastavalt valla- ja linnavalitsuse või eraõigusliku juriidilise isiku poolt kehtestatud laste lasteasutusse vastuvõtu ja väljaarvamise korrale käesolevast määrusest tulenevate erisustega.