Surnud inimese isikut tõendavad dokumendid muudetakse automaatselt kehtetuks, kui rahvastikuregistrisse on jõudnud info, et inimene on surnud.
Lapse surnukeha organiseerib külmkambrisse haigla, kui laps suri haiglas. Kui lapse lahkumine toimus kodus, tuleb valida matusebüroo, kes lahkunu ära viib. Külmkambris hoitakse lahkunut kuni matuse toimumise päevani.
Koostöös matusebürooga saab otsustada sobiliku ärasaatmise – kui ärasaatmine toimub kabelis, aitab matusebüroo kokkulepete sõlmimisega. Kokku tuleb leppida matmise viis, muusika ja muud rituaaliteenused. Kui otsustad ärasaatmise korraldada kodus või muus olulises paigas, võib küsida nõu ja juhendamist matusebüroost. Kalmistuga suhtlemine toimub üldjuhul lähedaste poolt.
Soovi korral lisatakse lahkunu mälestamiseks ajalehte matusekuulutus järelhüüdega ning matusekuupäeva ning toimumise kellaaja ja kohaga.
Lähedastele matuse kutsete edastamine on mõistlik teha, kui on konkreetselt teada ärasaatmise aeg ja koht. Ei ole vaja saata ametlike kutseid, piisab ka teavitamisest telefoni vms sobiva kontaktivõtmise kaudu. Vajadusel palu tevaitamistöö tegemisel kellegi abi, et saaksid aega rohkem iseendale.
Enne matuse toimumist valmistatakse lahkunu matuseks ette. Kui toimub lahtise kirstuga matus – korrastatakse lahkunu riietuse ja meigiga. Selleks on vajalik matusebüroosse viia lahkunu riided.
Pärast ärasaatmistseremooniat liigub lahkunu, kas haustamisele või tuhastamisele. Kui oled valinud oma lahkunu tuhastamise, väljastatakse lahkunu tuhk mõned päevad pärast ära saatmist. Haustamise korral liigutakse peale ärasaatmistseremooniat surnuaeda lahkunu hauda asetamiseks.
Suur osa matusekultuurist on peiedel. Neid võib korralda endale sobivas kohas just nende inimestega, kellega soovid oma last koos mälestada.