Kui laps sureb kodus, siis helista perearsti tööajal talle – tema teeb vajalikud toimingud. Kui perearsti tööaeg on läbi, siis helista kiirabisse. Lapse surma korral haiglas vormistatakse vajalikud dokumendid haiglas.
Surnud inimese isikut tõendavad dokumendid muudetakse automaatselt kehtetuks, kui rahvastikuregistrisse on jõudnud info, et inimene on surnud.
Lapse surnukeha organiseerib külmkambrisse haigla, kui laps suri haiglas. Kui lapse lahkumine toimus kodus, tuleb valida matusebüroo, kes lahkunu ära viib. Külmkambris hoitakse lahkunut kuni matuse toimumise päevani.
Koostöös matusebürooga saab otsustada sobiliku ärasaatmise – kui ärasaatmine toimub kabelis, aitab matusebüroo kokkulepete sõlmimisega. Kokku tuleb leppida matmise viis, muusika ja muud rituaaliteenused. Kui otsustad ärasaatmise korraldada kodus või muus olulises paigas, võib küsida nõu ja juhendamist matusebüroost. Kalmistuga suhtlemine toimub üldjuhul lähedaste poolt.
Soovi korral lisatakse lahkunu mälestamiseks ajalehte matusekuulutus järelhüüdega ning matusekuupäeva ning toimumise kellaaja ja kohaga.
Lähedastele matuse kutsete edastamine on mõistlik teha, kui on konkreetselt teada ärasaatmise aeg ja koht. Ei ole vaja saata ametlike kutseid, piisab ka teavitamisest telefoni vms sobiva kontaktivõtmise kaudu. Vajadusel palu tevaitamistöö tegemisel kellegi abi, et saaksid aega rohkem iseendale.
Enne matuse toimumist valmistatakse lahkunu matuseks ette. Kui toimub lahtise kirstuga matus – korrastatakse lahkunu riietuse ja meigiga. Selleks on vajalik matusebüroosse viia lahkunu riided.
Pärast ärasaatmistseremooniat liigub lahkunu, kas haustamisele või tuhastamisele. Kui oled valinud oma lahkunu tuhastamise, väljastatakse lahkunu tuhk mõned päevad pärast ära saatmist. Haustamise korral liigutakse peale ärasaatmistseremooniat surnuaeda lahkunu hauda asetamiseks.
Suur osa matusekultuurist on peiedel. Neid võib korralda endale sobivas kohas just nende inimestega, kellega soovid oma last koos mälestada.
Matusetoetust maksab kohalik omavalitsus enda tingimustel ja kehtestatud korra alusel.
Toetuse taotlemiseks tuleb pöörduda lahkunu elukohajärgsesse omavalitsusse.
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Omastehoolduse infopunkti on välja töötanud Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Tegevust rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Omastehooldusest.ee
Teie ees olev koduleht on ehitatud ja koostatud nii, et see vastaks WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on kasutatud teatud tehnilisi vahendeid ja sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad kodulehe sisu tarbida nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega kasutajatel. Lisaks on võimalik info juurdepääsetavust parandada oma arvutit brauseri- ja operatsioonisüsteemi tasemel seadistades. Alljärgnevalt ülevaade põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav www.abilitynet.org.uk (inglise keeles).
Sellel kodulehel on võimalik navigeerida ainult klaviatuuri abil. Navigatsioon toimub Tab klahvi abil. Iga vajutusega liigub fookus järgmisele elemendile. Hetkel aktiivset elementi märgib värvimuutus ja kastike selle ümber. Fookuses oleva lingi aktiveerimiseks tuleb vajutada klaviatuuril klahvi Enter. Esimesed 3 linki, mis sellisel viisil navigeerides aktiivseks muutuvad, on tavakasutaja eest varjatud ning mõeldud spetsiaalselt klaviatuuriga navigeerijatele. Need on vastavalt “Liigu edasi põhisisu juurde”, “Lülita kõrgkontrastsust” ja “Juurdepääsetavus”. “Liigu edasi põhisisu juurde” jätab vahele päise ja vasaku paani ning hüppab lehe põhisisu juurde. “Lülita kõrgkontrastsust” vahetab lehe kujunduse kõrgkontrastseks - tekst muutub valgeks, lingid kollaseks ja taust mustaks. “Juurdepääsetavus” viitab sellele samale lehele, millel praegu oled.
Veebilehitsejad
Sisu suurendamiseks soovitame esmalt kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust. Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja samal vajutada ajal kas + või - klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Veebilehitsejate jaoks on olemas suurendamist võimaldavad laiendused, mis täiendavad veebilehitseja olemasolevat funktsionaalsust. Näiteks Firefoxi jaoks Zoom Page, mis lubab suurenda nii kogu lehte kui ka ainult teksti; Chrome jaoks AutoZoom.
Ekraanilugeja on programm, mis üritab arvutiekraanil kujutatavat interpreteerida ja teistes vormides edasi anda - näiteks helidena, audiokommentaarina. Eelkõige on see abivahend vaegnägijate jaoks. Sellel kodulehel esitatud sisu on loodud vastavalt ekraanilugejatele arusaadavatele standarditele ja nii, et igat tüüpi visuaalset sisu on teises vormis võimalik taasesitada. Näiteks on piltidel küljes tekstilised kirjeldused, video all on toodud kirjeldus videopildis juhtuva kohta, struktuursete elementide paigutus ja järjekord arvestab ekraanilugeja liikumist ekraanil ja võimaldab infot tarbida loogilises järjekorras. Valik populaarseid ekraanilugejaid: JAWS (Windows) VoiceOver (OS X, tasuta, sisseehitatud) NVDA (Windows, tasuta) SystemAccess (Windows).
