Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
HOOLDUSVAJADUSEGA LAPSE HOOLDAJALE
Mida võid tunda, kui saad teada, et sinu lapse arengu või tervisega ei ole kõik korras?
♥ Eitus – see on üheks esimeseks kaitsereaktsiooniks – see ei ole võimalik, see ei saanud juhtuda minuga! Diagnoosimisel on tehtud viga, ka arstid eksivad. See probleem kaob, küllap ta kasvab sellest välja. Eitamine on ajaliselt pikk faas, mis mõningatel juhtudel võib kesta aastaid ning ilmuda periooditi uuesti.
♥ Viha – alles siis, kui inimene hakkab tajuma, mis on juhtunud, tekivad tugevad tundeelamused. Eitamisest võib järsult saada viha – kuhjunud emotsioonid elatakse välja nii kõige lähedasemate kui ka abi pakkuvate spetsialistide peal.
♥ Hirm – mis saab edasi? Millised on minu lapse võimalused tulevikus? Kuidas ta iseseisvalt hakkama saab? Mis saab siis, kui mind enam ei ole? Kuidas suhtub ühiskond minusse? Kas mind mõistetakse hukka? Alles siis, kui inimene hakkab tajuma, mis on juhtunud, tekivad tugevad tundeelamused.
♥ Süütunne – kas mina olen selles süüdi? Kas ma olen raseduse ajal midagi valesti teinud või lapse eest kuidagi valesti hoolitsenud?
♥ Kurbus – üksi olles tabab inimesi sageli kurbus.
♥ Võimetuse tunne – ma ei tule sellega toime! Ma ei oska oma last aidata!
♥ Eneseisolatsiooni kogemine – ma ei taha kedagi näha!
♥ Emotsioonide vaheldumine – emotsioonid võivad vahelduda ootamatult kiiresti – suurtest tundepuhangutest apaatsuseni. Segadust tunnetes suurendab lapse erivajadusega kaasnev tohutu infotulv ja selle vastuolulisus. Juhul, kui laps vajab ööpäevaringset hooldust, saadab vanemaid magamatus, pidev väsimus ja tujutus. Erivajadusega lapse hoolitsemise kõrvalt võib olla äärmiselt keeruline toime tulla teiste kohustustega, näiteks töötamise, majapidamise või pere teiste laste eest hoolitsemisega.
♥ Leppimine – millal jõuavad vanemad leppimise etappi, on individuaalne. Sageli võtab see aega aastaid, kuid päris lõpuni on lapse erivajadusega leppimine raske kui, mitte võimatu. On normaalne, et aeg-ajalt võtavad ühed või teised emotsioonid jälle võimust, sest lapse kasvades tuleb toime tulla üha uute katsumuste ja raskustega. Vahel võib tunduda, et ühte ja sama teekonda alustatakse üha uuesti ja uuesti.
Raamatust „Teekond erilise lapse kõrval“ võid leida erinevate perede lugusid ja suunda seada aitavaid mõtteid. See raamat aitab kaasa ka teekonna alguse valude, hirmude ja murede lahti mõtestamisele.