Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Kontaktid
HOOLDUSVAJADUSEGA LAPSE HOOLDAJALE
Vägivald hooldussuhetes
Siit lehelt leiad infot, mis on vägivald hooldussuhtes, kuidas käituda, kui vajad tuge ja abi hooldusolukorras, kuidas vägivalda/väärkohtlemist ära tunda ning mida peaksid tegema, kui tunned, et Sind on väärkoheldud. Võib-olla on Sul tekkinud kahtlused, kas käitud oma hooldust vajava lapsega päris õigesti, tema õigusi ja vajadusi arvestades?
Puuetega laste hooldajatel ja lastel on suurem tõenäosus sattuda väärkohtlemise/vägivalla ohvriks. Puuetega lapsed ise ei pruugi alati aru saada, et tegemist on väärkohtlemisega – sellest tulenevalt on tegemist väga tundliku sihtgrupiga. Hooldaja võib vägivalla ohvriks sattuda nii puudega lapse kui ka nt teise pereliikme (sh kaashooldaja) poolt.
Paljud puuded on lastel sünnipärased, kuid osa on põhjustatud traumadest ja haigustest. Ühiskonna suhtumine puuetega inimestesse paraneb üldiselt küll järjepidevalt, kuid siiski on veel palju teadmatusest tekkinud stereotüüpe ning müüte, mis põhjustavad hooldussuhtes diskrimineerimist, tõrjutust ning isegi vägivalda.
Puuetega laste õigused ja huvid on üha tõhusamalt kaitstud ning ligipääsetavus erinevatele avalikele teenustele paranemas, tänu millele leeveneb ka hooldajate hoolduskoormus. Ent ikkagi pole see sageli piisav, mille tõttu on hooldajad tihti ülekoormatud ja väsinud ning neil puudub normaalne sissetulek.
Lapse puue suurendab hooldussuhtes vägivalla ohtu, samuti tekitab see sotsiaalset isolatsiooni ja toob kaasa vajaduse saada abi tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnast. Paraku on teenuste kättesaadavus piirkonniti ebaühtlane ja mõnikord see ei olegi kättesaadav.
Hooldaja lähikonnas ei pruugi olla kedagi, kes väärkohtlemise ära tunneks, kellele võiks usaldada oma muresid või kelle poole saaks pöörduda abi ja toe lootuses. Paraku on küllalt levinud ka tahtlik mittemärkamine, kuna komplitseeritud infoga ei osata midagi peale hakata või lihtsalt ei julgeta sekkuda.
Puuetega laste hooldajad on tihti pandud olukorda, kus nad tegelikult olla ei tahaks. Kujutlegem elu, mis on piirangutest pungil, kus hoolduskoormus takistab töötamist, vaba aega on kas vähe või üldse mitte ning hooldajarolli tuleb täita 24/7. Arusaadavalt on sellise eluga toimetulek paras proovikivi.
Erinevates uuringutes on välja toodud, et eriti haavatavad ja rohkem hooldust vajavad sihtgrupid on:
- intellektihäirega lapsed;
- nägemis- ja kuulmispuudega lapsed;
- mitme samaaegselt esineva funktsioonihäirega (näiteks intellektihäire, psüühikahäire, liikumishäire vms) lapsed, kuna nende puude olemus ja ulatus raskendab nende toimetulekut enda huvide kaitsmisel, vägivalla ära tundmisel ning ära hoidmisel ning samuti väljastpoolt perekonda/hooldussuhet abi küsimisel.
Valdkonnad, kus puuetega laste hooldajad ja lapsed kogevad hooldussuhtes vägivalda:
- vabaduse piiramist liikumisel kodus ja väljaspool kodu;
- hävitatakse või manipuleeritakse meditsiiniseadmeid;
- seksuaalne ärakasutamine;
- materiaalse sõltuvuse tekitamine;
- piiratakse/takistatakse juurdepääsu sidevahenditele, ravimitele, teenustele, toidule ja transpordile;
- alandamine, halvustamine, naeruvääristamine, eriti kui see on otseselt seotud lapse puudega jpm.
Vägivallariski võivad suurendada erilised seigad nagu nt vähene vaimne võimekus, sõltuvus pereliikmest, hirm, häbi avalikuks tulemise ees jm). Teatud kahjustused, eriti füüsilised, võivad suurendada hooldussuhtes väärkohtlemise ohtu. Muud kahjustused, nagu traumaatilised ajukahjustused, intellektuaalsed, õppimis- või kognitiivsed häired, võivad piirata puudega laste võimet mõista ja ära tunda reaalset olukorda hooldussuhtes.
Paljud tõkked takistavad puuetega laste hooldajat lahkumast vägivaldsest hooldussuhtest.
Hooldatava poolt toime pandud vägivald toob kaasa puuetega laste hooldaja üldise tervise halvenemise (kaasuvad traumad, vaimne tervis jpm). Selle tõttu võib oluliselt suureneda ka hooldaja abivajadus, mistõttu ta vajab toimetulekuks kasvaval määral tuge ja toetust.
Võimalikud põhjused, miks puuetega laste hooldajad, lapsed ise ja kõrvalseisjad ei teavita hooldussuhtes esinevast vägivallast:
- hooldaja tingimusteta armastus oma lapse (hooldatava) vastu: ta tunneb, et see on seda kõike väärt;
- kõrvalseisjad ei soovi sekkuda, neil puudub teadmine ja kogemus, kuidas selles olukorras käituda ja seetõttu ei teavitata;
- Ah, see pole ju eriti vägivald, natuke manipuleerib siin, teisiti polegi ju võimalik jne;
- keegi nagunii ei mõista ega kuula mind;
- pole usaldusisikut ega vahendit, millega teavitada;
- ei olda teadlik teistsugusest elust ega muudest võimalustest;
- hirm muutuste ees;
- majanduslik surve;
- olukorra normaalseks mõtlemine: sageli valitseb arvamus, et puuetega lapsed ongi vägivaldsed ja probleeme tekitavad, eriti psüühikahäiretega lapsed jms.
Erinevate uuringute raames on selgunud, et:
- puuetega lapsi väärkoheldakse või jäetakse hooletusse 3,4 korda tõenäolisemalt kui lapsi, kellel ei ole puuet;
- uuringutes osalenud puuetega lastest 31% on kogenud väärkohtlemist või hooletusse jätmist võrreldes 9% puudeta lastega.
Puuetega laste hooldajad ja puuetega lapsed on väärkohtlemise suhtes haavatavamad, sest:
- ühiskondlikus mõtlemises tekitab tõrget teadmine, et puuetega laste hooldajaid ja lapsi kuritarvitatakse; selle kaudu tühistatakse ühtlasi väärkohtlemise olemasolu ja mõju;
- hooldaja on oma igapäevaelu toimingute tegemisel suuremalt osalt seotud iseenda ja hooldusvajadusega lapsega, lapsed aga hooldajaga. See võib keerulisemates olukordades tekitada nii tahtmatut kui ka tahtlikku väärkohtlemist mõlema osapoole suunas;
- ebasobivat hooldust ja tavasid võidakse keerulisemas olukorras pidada vastuvõetavaks;
- esinevad kommunikatsioonitõrked, mille tulemusena ei saa hooldaja kohast nõustamist ja nii temal kui ka lapsel puudub võimalus ennast väljendada abivajaduse suhtes.
Erinevate puuete puhul on laste hoolduses vägivalla liigid tihti erinevad, kuid sageli esineb mitu vägivalla liiki samal ajal. Paljud vägivalla vormid sõltuvad ka lapse vanusest ja eelnevast juhendamisest, samuti abi saamisest. Vägivalla liigid: füüsiline, seksuaalne, küber-, verbaalne, majanduslik, emotsionaalne ja vaimne vägivald.
Erinevate puuete puhul on laste hoolduses vägivalla liigid tihti erinevad, kuid sageli esineb mitu vägivalla liiki samal ajal. Paljud vägivalla vormid sõltuvad ka lapse vanusest ja eelnevast juhendamisest, samuti abi saamisest.
Vaimne vägivald – hooldaja või hooldatava vastu suunatud vägivaldne suhtlemis- ja käitumisviis, mille eesmärk on esile kutsuda negatiivseid emotsioone. Vaimsele vägivallale iseloomulikud tunnused on:
- alandamine ja kritiseerimine;
- pidev süüdistamine ja põhjendamatute nõudmiste esitamine;
- domineerimine, väljapressimine ja kontrolli omamine;
- isoleerimine teistest lähedastest;
- emotsionaalne distants ehk mitteverbaalne (nt tõrjuv või halvustav pilk);
- hülgamisähvardused, pidevalt eemal olemine.
Füüsiline vägivald – füüsilise jõu tahtlik kasutamine, põhjustades valu või vigastusi.
Kontrolliv käitumine – vägivaldne suhtlemisviis, mille eesmärk on hooldajat ja olukorda kontrollida. Kontrolliva käitumise tunnused:
- alavääristamine ja pidev kritiseerimine;
- jälgimine ajaliselt ja geograafiliselt;
- liikumisvabadusele piirangute seadmine;
- lähedastega suhtluse piiramine või keelamine;
- hobitegevuste, vaba aja veetmise ja/või hariduse omandamise piiramine.
Puuetega lastel esineb ka ennast kahjustavat käitumist, mis tekitab hooldajale keerulisi hooldusolukordi. Tekkida võib omavahelisi arusaamatusi, mille käigus ei leita mõlemale poolele sobivaid lahendusi – selle tagajärjel võib tekkida väärkohtlemise olukordi (nt ei ole laps nõus minema kuhugi abi saama, saab vihaseks ja ründab vms). Peamised ennastkahjustava käitumise tegurid:
- laste/noorukite ennastkahjustav käitumine (seotud emotsionaalse väärkohtlemise ja/või vanemate lahkuminekuga);
- seksuaalsete riskide võtmine, vaimne tervis ja alkoholi kuritarvitamine, uimastitarbimine ning teiste inimeste ja enda vastu suunatud vägivald;
- varasemate negatiivsete kogemuste edasikandumine ja seoses sellega probleemide jätkumine.
Vägivalla levinumad tekkemehhanismid omastehoolduses
Omastehooldajate poolt:
- hooletus;
- keegi ei aita hooldajat;
- hooldaja on väsinud (ta ei ole abi saanud või ei ole seda küsinud);
- ükskõiksus;
- probleeme peidetakse väljaspool kodu (meil on kõik korras ja hästi).
Peresiseses hooldussuhtes:
- eriti oluline, kui lapse hooldusvajadus on tekkinud lapseea jooksul – alati ei kohaneta muutustega ja tagajärjeks on pettumus, viha, saamatustunne, alkoholism, ärakasutamine jms;
- raske perest eemalduda – pereliige kordab pidevalt, et kes sind tahab, sa ei saa hakkama, mistõttu enesekindlus ja usk ajapikku kaovad. Ohver ei julge kuhugi pöörduda hirmus, et ta ei tulegi üksi toime, või siis kaitseb vägivaldset pereliiget;
- suhete kvaliteet peres üldiselt (armukadedus – õed/vennad, aga ka rahulolematus, usaldamatus, võimu ebaühtlus, puudega lapse häbenemine, ükskõiksus jms);
- teise täiskasvanud pereliikme (sh kaashooldaja) vägivald hooldaja suhtes (kõik vägivalla liigid).
Perekonna struktuurist ja sotsiaalmajanduslikest iseärasustest tulenevad tegurid;
- ebastabiilse struktuuriga perekond – täiskasvanud pereliikmed vahetuvad (nt elukaaslased, usaldusväärsed täisealised pereliikmed lähevad oma elu peale jms);
- madalam sotsiaalne staatus;
- kehvad elamistingimused;
- materiaalsed toimetulekuraskused, vaesus;
- sotsiaalne isolatsioon;
- täiskasvanud pereliikmete töötus.
Kultuurilised faktorid:
- vägivalla kui konflikti lahendamise meetme pooldamine ühiskonnas;
- soospetsiifiline sotsialiseerimine (mees- ja naissoole omistatavate sotsiaalsete rollide range eristamine);
- soostereotüübid ja eelarvamused: väga kindlad piirid nais- ja meessoo soorolli defineerimisel;
- usulised tegurid;
- suhtumine perekonda kui erasfääri (kuhu riik ei peaks sekkuma isegi siis, kui peres leiab aset vägivald).
Individuaalsetest karakteristikutest tulenevad faktorid, mida hooldaja ja hooldatav ise ei oska või ei saa muuta:
- iseloomuomadused, emotsionaalne seisund ja sotsiaalne kompetentsus: vähene empaatiavõime, puudulik kiindumuse ja soojuse väljendamise oskus;
- emotsionaalne ebastabiilsus, kalduvus kergesti vihastuda ja ärrituda;
- domineeriv ja tugevalt autoritaarne suhtlusstiil;
- tugev omanikutunne;
- madal enesehinnang;
- suhtlemisraskused;
- kalduvus pidevalt kontrollida;
- teiste kõne või käitumise valesti mõistmine ja moonutamine;
- ebapiisav toimetulekuoskus nii tava- kui ka stressiolukorras (ei oska probleemidele otstarbekaid lahendusi leida).
Kuhu saad pöörduda, kui tunned, et Sinu suhtes on toime pannud vägivaldne käitumine
♥ Üks võimalus on pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti poole, kes saab sekkuda, pakkuda nõustamist, tuleb vajadusel koju, võtab vajadusel ühendust politsei ja ohvriabiga jms.
♥ Lasteabi: telefoni nr: 116 111; e-post: info@lasteabi.ee.
♥ Helista 112.
♥ Peaasi – vaimse tervise tugi
♥ Ohvriabi
♥ Ohvriabi kriisitelefoni nr: 116 006 või: palunabi.ee nõustajad kuulavad, jagavad infot abi võimaluste kohta ning vajaduse korral juhatavad Su õige spetsialisti juurde.
♥ Kui sul puudub sidevahend, proovi anda naabritele/möödujatele märku, et midagi on valesti
Kas leidsid siit kasulikku infot?
Suured tänud tagasiside eest! Võtame selle kindlasti arvesse.
Lehte on viimati uuendatud:10. juuli 2024