Siit lehelt leiad infot, mis on vägivald hooldussuhtes, kuidas käituda, kui vajad tuge ja abi hooldusolukorras, kuidas vägivalda/väärkohtlemist ära tunda ning mida peaksid tegema, kui tunned, et Sind on väärkoheldud. Võib-olla on Sul tekkinud kahtlused, kas käitud oma hooldust vajava lapsega päris õigesti, tema õigusi ja vajadusi arvestades?
Puuetega laste hooldajatel ja lastel on suurem tõenäosus sattuda väärkohtlemise/vägivalla ohvriks. Puuetega lapsed ise ei pruugi alati aru saada, et tegemist on väärkohtlemisega – sellest tulenevalt on tegemist väga tundliku sihtgrupiga. Hooldaja võib vägivalla ohvriks sattuda nii puudega lapse kui ka nt teise pereliikme (sh kaashooldaja) poolt.
Paljud puuded on lastel sünnipärased, kuid osa on põhjustatud traumadest ja haigustest. Ühiskonna suhtumine puuetega inimestesse paraneb üldiselt küll järjepidevalt, kuid siiski on veel palju teadmatusest tekkinud stereotüüpe ning müüte, mis põhjustavad hooldussuhtes diskrimineerimist, tõrjutust ning isegi vägivalda.
Puuetega laste õigused ja huvid on üha tõhusamalt kaitstud ning ligipääsetavus erinevatele avalikele teenustele paranemas, tänu millele leeveneb ka hooldajate hoolduskoormus. Ent ikkagi pole see sageli piisav, mille tõttu on hooldajad tihti ülekoormatud ja väsinud ning neil puudub normaalne sissetulek.
Lapse puue suurendab hooldussuhtes vägivalla ohtu, samuti tekitab see sotsiaalset isolatsiooni ja toob kaasa vajaduse saada abi tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnast. Paraku on teenuste kättesaadavus piirkonniti ebaühtlane ja mõnikord see ei olegi kättesaadav.
Hooldaja lähikonnas ei pruugi olla kedagi, kes väärkohtlemise ära tunneks, kellele võiks usaldada oma muresid või kelle poole saaks pöörduda abi ja toe lootuses. Paraku on küllalt levinud ka tahtlik mittemärkamine, kuna komplitseeritud infoga ei osata midagi peale hakata või lihtsalt ei julgeta sekkuda.
Puuetega laste hooldajad on tihti pandud olukorda, kus nad tegelikult olla ei tahaks. Kujutlegem elu, mis on piirangutest pungil, kus hoolduskoormus takistab töötamist, vaba aega on kas vähe või üldse mitte ning hooldajarolli tuleb täita 24/7.
Erinevates uuringutes on välja toodud, et eriti haavatavad ja rohkem hooldust vajavad sihtgrupid on:
Valdkonnad, kus puuetega laste hooldajad ja lapsed kogevad hooldussuhtes vägivalda:
Vägivallariski võivad suurendada erilised seigad nagu nt vähene vaimne võimekus, sõltuvus pereliikmest, hirm, häbi avalikuks tulemise ees jm). Teatud kahjustused, eriti füüsilised, võivad suurendada hooldussuhtes väärkohtlemise ohtu. Muud kahjustused, nagu traumaatilised ajukahjustused, intellektuaalsed, õppimis- või kognitiivsed häired, võivad piirata puudega laste võimet mõista ja ära tunda reaalset olukorda hooldussuhtes.
Paljud tõkked takistavad puuetega laste hooldajat lahkumast vägivaldsest hooldussuhtest.
Hooldatava poolt toime pandud vägivald toob kaasa puuetega laste hooldaja üldise tervise halvenemise (kaasuvad traumad, vaimne tervis jpm). Selle tõttu võib oluliselt suureneda ka hooldaja abivajadus, mistõttu ta vajab toimetulekuks kasvaval määral tuge ja toetust.
Võimalikud põhjused, miks puuetega laste hooldajad, lapsed ise ja kõrvalseisjad ei teavita hooldussuhtes esinevast vägivallast:
Erinevate uuringute raames on selgunud, et:
Puuetega laste hooldajad ja puuetega lapsed on väärkohtlemise suhtes haavatavamad, sest:
Erinevate puuete puhul on laste hoolduses vägivalla liigid tihti erinevad, kuid sageli esineb mitu vägivalla liiki samal ajal. Paljud vägivalla vormid sõltuvad ka lapse vanusest ja eelnevast juhendamisest, samuti abi saamisest. Vägivalla liigid: füüsiline, seksuaalne, küber-, verbaalne, majanduslik, emotsionaalne ja vaimne vägivald.
Erinevate puuete puhul on laste hoolduses vägivalla liigid tihti erinevad, kuid sageli esineb mitu vägivalla liiki samal ajal. Paljud vägivalla vormid sõltuvad ka lapse vanusest ja eelnevast juhendamisest, samuti abi saamisest.
Vaimne vägivald – hooldaja või hooldatava vastu suunatud vägivaldne suhtlemis- ja käitumisviis, mille eesmärk on esile kutsuda negatiivseid emotsioone. Vaimsele vägivallale iseloomulikud tunnused on:
Füüsiline vägivald – füüsilise jõu tahtlik kasutamine, põhjustades valu või vigastusi.
Kontrolliv käitumine – vägivaldne suhtlemisviis, mille eesmärk on hooldajat ja olukorda kontrollida. Kontrolliva käitumise tunnused:
Puuetega lastel esineb ka ennast kahjustavat käitumist, mis tekitab hooldajale keerulisi hooldusolukordi. Tekkida võib omavahelisi arusaamatusi, mille käigus ei leita mõlemale poolele sobivaid lahendusi – selle tagajärjel võib tekkida väärkohtlemise olukordi (nt ei ole laps nõus minema kuhugi abi saama, saab vihaseks ja ründab vms). Peamised ennastkahjustava käitumise tegurid:
Omastehooldajate poolt:
Peresiseses hooldussuhtes:
Perekonna struktuurist ja sotsiaalmajanduslikest iseärasustest tulenevad tegurid;
Kultuurilised faktorid:
Individuaalsetest karakteristikutest tulenevad faktorid, mida hooldaja ja hooldatav ise ei oska või ei saa muuta:
♥ Üks võimalus on pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti poole, kes saab sekkuda, pakkuda nõustamist, tuleb vajadusel koju, võtab vajadusel ühendust politsei ja ohvriabiga jms.
♥ Lasteabi: telefoni nr: 116 111; e-post: info@lasteabi.ee.
♥ Helista 112.
♥ Peaasi – vaimse tervise tugi
♥ Ohvriabi
♥ Ohvriabi kriisitelefoni nr: 116 006 või: palunabi.ee nõustajad kuulavad, jagavad infot abi võimaluste kohta ning vajaduse korral juhatavad Su õige spetsialisti juurde.
♥ Kui sul puudub sidevahend, proovi anda naabritele/möödujatele märku, et midagi on valesti
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Omastehoolduse infopunkti on välja töötanud Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Tegevust rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Omastehooldusest.ee
Teie ees olev koduleht on ehitatud ja koostatud nii, et see vastaks WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on kasutatud teatud tehnilisi vahendeid ja sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad kodulehe sisu tarbida nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega kasutajatel. Lisaks on võimalik info juurdepääsetavust parandada oma arvutit brauseri- ja operatsioonisüsteemi tasemel seadistades. Alljärgnevalt ülevaade põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav www.abilitynet.org.uk (inglise keeles).
Sellel kodulehel on võimalik navigeerida ainult klaviatuuri abil. Navigatsioon toimub Tab klahvi abil. Iga vajutusega liigub fookus järgmisele elemendile. Hetkel aktiivset elementi märgib värvimuutus ja kastike selle ümber. Fookuses oleva lingi aktiveerimiseks tuleb vajutada klaviatuuril klahvi Enter. Esimesed 3 linki, mis sellisel viisil navigeerides aktiivseks muutuvad, on tavakasutaja eest varjatud ning mõeldud spetsiaalselt klaviatuuriga navigeerijatele. Need on vastavalt “Liigu edasi põhisisu juurde”, “Lülita kõrgkontrastsust” ja “Juurdepääsetavus”. “Liigu edasi põhisisu juurde” jätab vahele päise ja vasaku paani ning hüppab lehe põhisisu juurde. “Lülita kõrgkontrastsust” vahetab lehe kujunduse kõrgkontrastseks - tekst muutub valgeks, lingid kollaseks ja taust mustaks. “Juurdepääsetavus” viitab sellele samale lehele, millel praegu oled.
Veebilehitsejad
Sisu suurendamiseks soovitame esmalt kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust. Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja samal vajutada ajal kas + või - klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Veebilehitsejate jaoks on olemas suurendamist võimaldavad laiendused, mis täiendavad veebilehitseja olemasolevat funktsionaalsust. Näiteks Firefoxi jaoks Zoom Page, mis lubab suurenda nii kogu lehte kui ka ainult teksti; Chrome jaoks AutoZoom.
Ekraanilugeja on programm, mis üritab arvutiekraanil kujutatavat interpreteerida ja teistes vormides edasi anda - näiteks helidena, audiokommentaarina. Eelkõige on see abivahend vaegnägijate jaoks. Sellel kodulehel esitatud sisu on loodud vastavalt ekraanilugejatele arusaadavatele standarditele ja nii, et igat tüüpi visuaalset sisu on teises vormis võimalik taasesitada. Näiteks on piltidel küljes tekstilised kirjeldused, video all on toodud kirjeldus videopildis juhtuva kohta, struktuursete elementide paigutus ja järjekord arvestab ekraanilugeja liikumist ekraanil ja võimaldab infot tarbida loogilises järjekorras. Valik populaarseid ekraanilugejaid: JAWS (Windows) VoiceOver (OS X, tasuta, sisseehitatud) NVDA (Windows, tasuta) SystemAccess (Windows).
