Abi ja toetuse saamiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse omavalitsusse.
Omavalitsus selgitab välja, milles on Sinu lapsel ja perel tervikuna abi vaja, millises mahus ja millisel viisil abi ja tugi kõige tõhusam ja sobivaim on.
Selleks viib omavalitsus läbi abivajaduse hindamise koostöös Sinu ja lapsega ja teeb otsuse sobiva abi osas. Vajadusel võid kaasata hindamisele Sinu jaoks toetava inimese, kellega tunned ennast turvaliselt, näiteks lapse tugiisik või mõni muu spetsialist, pereliige, sõber. Sul on õigus oma lapsele osutatava abi osas kaasa rääkida.
Hindamisel võetakse arvesse terviklikult lapse tegevusvõimet, füüsilist ja sotsiaalset keskkonda, samuti on oluline hinnata pere rolli ja pere teiste liikmete vajadusi.
Näiteks võidakse hindamise käigus puudutada järgnevaid teemasid:
Lapse heaolu hindamisest võib rohkem lugeda Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt, et saaksid ennast paremini ette valmistada, mis teemad võivad abivajaduse hindamise käigus arutlusele tulla.
Hindamisel tuleb aktiivselt osaleda ja jagada lapse ja pere vajaduste ning võimaluste, raskuste ja piirangute kohta igakülgset, asjakohast ning tõest infot. Ühiselt selgitatakse välja, milline abi – sotsiaalteenus, toetus või muu toetav lahendus on võimalik ja parim lapse ja pere toetamiseks, et igapäevaeluga toime tulla.
Omavalitsusel ei ole tavaliselt endal terviklikku infot abivajava inimese võimaluste, isikliku elu kohustuste ja olemasoleva toetusvõrgustiku kohta. See tähendab muuhulgas vajadusel ka info jagamist oma sissetulekute ja finantskohustuste kohta, et omavalitsus saaks teha otsuseid rahaliste toetuste või omaosalusest vabastamise kohta.
Abivajaduse hindamise järel valmib ka dokument, kus hindamisel räägitu on kokku võetud ning kust selgub, millist abi ja toetust vaja on. Abivajaduse hindamine saab olema aluseks otsus(t)e tegemisel, millega kohalik omavalitsus abi ja toetuse määrab ja korraldab.
Omavalitsusel on kohustus toetada hooldajat hoolduse teostamisel. Vajalik tugi- või abimeede selgub hoolduskoormuse hindamisel, mille viib läbi omavalitsuse sotsiaaltöötaja koostöös hooldajaga. Selle käigus selguvad hooldustegevused, neile kuluv aeg ning kuidas see mõjutab hooldaja enda toimetulekut, tervist ning võimalusi olla kaasatud vastavalt oma huvidele ühiskondlikku ellu. Ühiselt selgitatakse välja, millist lisatuge või leevendust on vaja, et hooldaja suudaks hooldusolukordadega toime tulla ja oma ülesandeid täita.
Kui oled oma lähedase hooldaja, siis on Sul õigus kaasa rääkida, millistes tegevustes ja milline abi vajalik on. Selleks võib olla nõustamine, toetavad teenused hooldatavale, koolitused, informatsioon, ajutine puhkus, rahaline toetus või ka ametlikult hooldajaks määramine, mis võib tuua kaasa rahalise toetuse (hooldajatoetus). Sobivaks võib osutuda ka mõni muu abistav meede ja toetav lahendus. Kohalikul omavalitsusel on suur otsustusõigus ja tavaliselt piisavad võimalused vajalike lahenduste leidmisel, sh vabatahtlikult pakutavate sotsiaalteenuste ja -toetuste maksmise tingimuste ja kordade kehtestamisel.
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Omastehoolduse infopunkti on välja töötanud Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Tegevust rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Omastehooldusest.ee
Teie ees olev koduleht on ehitatud ja koostatud nii, et see vastaks WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on kasutatud teatud tehnilisi vahendeid ja sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad kodulehe sisu tarbida nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega kasutajatel. Lisaks on võimalik info juurdepääsetavust parandada oma arvutit brauseri- ja operatsioonisüsteemi tasemel seadistades. Alljärgnevalt ülevaade põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav www.abilitynet.org.uk (inglise keeles).
Sellel kodulehel on võimalik navigeerida ainult klaviatuuri abil. Navigatsioon toimub Tab klahvi abil. Iga vajutusega liigub fookus järgmisele elemendile. Hetkel aktiivset elementi märgib värvimuutus ja kastike selle ümber. Fookuses oleva lingi aktiveerimiseks tuleb vajutada klaviatuuril klahvi Enter. Esimesed 3 linki, mis sellisel viisil navigeerides aktiivseks muutuvad, on tavakasutaja eest varjatud ning mõeldud spetsiaalselt klaviatuuriga navigeerijatele. Need on vastavalt “Liigu edasi põhisisu juurde”, “Lülita kõrgkontrastsust” ja “Juurdepääsetavus”. “Liigu edasi põhisisu juurde” jätab vahele päise ja vasaku paani ning hüppab lehe põhisisu juurde. “Lülita kõrgkontrastsust” vahetab lehe kujunduse kõrgkontrastseks - tekst muutub valgeks, lingid kollaseks ja taust mustaks. “Juurdepääsetavus” viitab sellele samale lehele, millel praegu oled.
Veebilehitsejad
Sisu suurendamiseks soovitame esmalt kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust. Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja samal vajutada ajal kas + või - klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Veebilehitsejate jaoks on olemas suurendamist võimaldavad laiendused, mis täiendavad veebilehitseja olemasolevat funktsionaalsust. Näiteks Firefoxi jaoks Zoom Page, mis lubab suurenda nii kogu lehte kui ka ainult teksti; Chrome jaoks AutoZoom.
Ekraanilugeja on programm, mis üritab arvutiekraanil kujutatavat interpreteerida ja teistes vormides edasi anda - näiteks helidena, audiokommentaarina. Eelkõige on see abivahend vaegnägijate jaoks. Sellel kodulehel esitatud sisu on loodud vastavalt ekraanilugejatele arusaadavatele standarditele ja nii, et igat tüüpi visuaalset sisu on teises vormis võimalik taasesitada. Näiteks on piltidel küljes tekstilised kirjeldused, video all on toodud kirjeldus videopildis juhtuva kohta, struktuursete elementide paigutus ja järjekord arvestab ekraanilugeja liikumist ekraanil ja võimaldab infot tarbida loogilises järjekorras. Valik populaarseid ekraanilugejaid: JAWS (Windows) VoiceOver (OS X, tasuta, sisseehitatud) NVDA (Windows, tasuta) SystemAccess (Windows).
