Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
HOOLDUSVAJADUSEGA INIMESELE
Tervisekassa teenused
MEDITSIINISEADMETE HÜVITAMINE
Kui Sul on diagnoositud haigus, mille raviks on vaja meditsiiniseadet ja tervislik seisund vastab neile tingimustele, mis on hüvitamise aluseks, koostab raviarst digitaalse meditsiiniseadme kaardi.
Tervisekassa hüvitab näiteks järgmiseid meditsiiniseadmeid: diabeedi korral glükomeetri testribad, insuliinipump, neuroloogilise kahjustuse tõttu tekkinud neelamishäire korral aspiratsioonisondid jms.
Meditsiiniseadme vajaduse määrab raviarst ja koostab selleks digitaalse meditsiiniseadme kaardi, mille alusel on võimalik minna apteeki või pöörduda otse mediitsiniseadme müüja poole.
Meditsiiniseadmete müüjad Tervisekassa kodulehel.
Loe rohkem meditsiiniseadmete hüvitamisest Tervisekassa kodulehel.
NARKOOSIS HAMBARAVI
Juhul kui Sul on tervisest tulenevalt keeruline ilma narkoosita hambaravi teha, võib hambaarst või perearst teha otsuse hambaid ravida narkoosis. Kui kahtled, kas tuled toime hambaraviga ilma narkoosita, pea nõu perearsti või hambaarstiga. Soovitame hambaarsti valikul suhelda teiste erivajadustega inimestega soovituste saamiseks.
TAASTUSRAVI
Taastusravi määrab taastusraviarst (või mõni muu eriarst), kui on vaja tegeleda keha funktsioonide taastamise, säilitamisega või puudega kohanemisega. Taastusravi saamiseks väljastab arst saatekirja.
Taastusravi jaguneb kaheks: ambulatoorne ehk päevane ravi ning statsionaarne ehk Sind määratakse ravi ajaks haiglasse. Statsionaarset ravi saavad üldjuhul need inimesed, kes on põdenud just rasket haigust, läbinud operatsiooni või trauma.
TERAAPIAFOND
Perearstil on võimalik suunata meditsiinilise näidustuse korral logopeedile, psühholoogile või füsioterapeudile. Teraapiafondi eesmärk on, et inimene saaks vajaliku ravi kiiremini.
ÕENDUSABI
Õenduasbi eesmärk on säilitada ja võimaluse korral parandada inimese tervislikku seisundit ja toimetulekuvõimet, ravida ja toetada stabiilses seisundis inimest ning vajaduse korral leevendada inimese vaevusi. Õendusabi osutatakse nii haiglas või hoolekandeasutuses kui ka kodus (koduõendus, vähihaigete kodune toetusravi). Õendusabi võib olla ettevalmistus inimese hoolekandeastusse või koju minekul.
Õendusabi ei ole sama, mis hooldekodu ja hoolekandeteenused, kuid neil on siiski kokkupuutepunkte, sest sageli on hooldekodudes elavatel inimestel terviseprobleeme.
Õendusabi haiglas on mõeldud stabiilses seisundis inimesele, kes ei vaja pidevat arstiabi, kuid kes vajab abi ja raviprotseduure mahus, mis ületab koduõenduse võimalused. Õenduasbi võib olla vajalik pärast traumat või rasket haigust, kroonilise haiguse ägenedes, aga ka raskest haigusest tingitud vaevuste leevendamiseks. Õendushaiglasse suunamise vajaduse otsustab perearst või eriarst kas ise või koos õega. Õendushaiglas viibimise aeg ja osutatavad teenused sõltuvad inimese tervislikust seisundist ja õendusabivajadusest.
Õendushaiglas ravikindlustatud inimese ühe voodipäeva maksumusest tasub inimene 15% (kehtiv õendusabi omaosaluse suurus). Lisaks on haiglal õigus küsida esimese kümne haiglapäeva eest täiendavalt 25 eurot.
Koduõendus on mõeldud inimesele, kelle tervislik seisund ei nõua haiglas viibimist, kuid kes siiski vajab asjatundlikku meditsiiniabi. Seda võib vajada piiratud liikumisvõimega inimene, kes ei suuda ise arsti juurde minna. Koduõde on seega ka oluline ühenduslüli perearsti või raviarsti ning inimese vahel. Koduõendusteenusele suunamise vajaduse otsustab perearst või eriarst. Vaja on saatekirja, kuhu arst märgib patsiendi terviseprobleemid ning ravi, õde aga õendusabivajaduse. Koduõendus on ravikindlustatud inimesele tasuta.
Koduõde näiteks:
- annab nõu – õpetab kasutama abivahendeid, juhendab ja õpetab pereliikmeid ning pakub toitumisnõuandeid;
- teeb õendustoiminguid – ennetab ja ravib lamatisi ning teeb asendravi; mõõdab vererõhku; paigaldab kusepõie kateetri; hooldab püsikateetrit; hooldab ja vahetab epitsüstostoomi; hooldab stoome; ravib haavu ja haavandeid; hooldab trahheostoomi; paigaldab ja hooldab perifeerset veenikanüüli; paigaldab nasogastraalsondi; õpetab sondiga toitmist; teeb inhalatsioone ja mõõdab glükomeetriga veresuhkrut;
- teeb arsti otsuse alusel raviprotseduure – eemaldab haavaõmblused; teeb hapnikravi; manustab ravimeid lihasesiseselt, veenisiseselt, nahaaluselt, suukaudselt või rektaalselt; manustab toitelahuseid; teeb valuravi; teeb peritoneaaldialüüsi ja vajaduse korral teatud laboriuuringuid;
- pakub vähihaigele sümptomaatilist ravi ja leevendab vaevusi.