Hooldusvajadus ei tähenda tingimata seda, et inimene ei ole üldse võimeline töötama. Hooldusvajaduse ulatus võib seada küll piire ja vähendada valikuvõimalusi, kuid võimalus töötamiseks võib sageli leiduda ja seda ka siis, kui Sulle on määratud sügav puue ja puuduv töövõime.
Töötukassa pakub erinevaid teenuseid, mis toetavad hooldusvajadusega inimese töötamist, näiteks tööalane abivahendi kasutamine või töökoha kohandamine.
On mitmeid võimalusi, kuidas töötada distantsilt, kodukontoris või vajadusel tugiisku abiga. Nii mujal maailmas kui ka Eestis on palju häid näiteid suure hooldusvajadusega inimestest, kes on leidnud endale tööalase rakenduse – on ümber spetsialiseerunud või kohandanud senise töö hooldusvajadusest lähtuvalt ümber.
Mitmed tehnilised lahendused – ligipääsetavate lahendustega arvutisüsteemid vaegnägijatele, puuduva käte motoorikata inimestele, kommunikatsioonivahendid jms aitavad leida võimalusi ka hooldusvajadusega inimesel enese tööalaseks rakendamiseks, kasvõi vähesel määral.
Töötamine ei pea tingimata tähendama täistööajaga tööandja juures kohalkäimist, vaid tasub kaaluda ka osalist rakendust, tükitööd või projektipõhist panustamist. Kasvõi vähene võimalus teha midagi puudest olenemata annab jõudu ja motivatsiooni ning aitab tunda end võimekamana. Tasub teada, et osalise või puuduva töövõime korral on Sul õigus saada töövõimetoetust ning Töötukassa pakub vähenenud töövõimega inimestele erinevaid toetusi ja teenuseid.
Töötamine ei ole osalise või puuduva töövõime määramisel keelatud ega välistatud. Otsus “puuduv töövõime” ei ole tempel, mis keelaks tööalaselt tegutsemise, pigem on töötamine ka riigi poolt soositud.
Riik on loonud Sinu töötamise toetamiseks tööandjale soodustusi ja teenuseid. Nii saab tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega töötaja, taotleda Eesti Töötukassalt sotsiaalmaksu soodustust.
Lisaks sätestab Töölepingu seaduse (TLS) § 57 eelduse, et töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva tavapärase 28 päeva asemel. Seega on riik ette näinud osalise töövõimega töötajale pikendatud põhipuhkuse (mitte lisapuhkusepäevad). Pikendatud puhkust saab kasutada nagu tavapärast 28-päevast puhkust. Seeläbi soodustab riik vähenenud töövõimega inimeste töötamist.
Töötukassa on välja töötanud teenused tervisepiiranguga inimeste töötamise toetamiseks, mille eesmärk on toetada nii töötajat kui tööandjat töösuhte loomisel ja hoidmisel.
Üks võimalus on mõelda enda huvide põhjal, mis on see, mida Sulle teha meeldib. Sealt edasi saad mõelda, kas seda saaks kuidagi tööga seostada. Võib-olla meeldib Sulle kirjutada või hoopis arvutada või analüüsida? Artiklite, miks mitte ka raamatute kirjutamine, arvandmete koondamine, subtiitrite toimetamine, maalimine vms võiks ehk olla võimalus? Tegelikult on erinevaid võimalusi palju, tasub kuulata teiste kogemusi, küsida nõu ja suhelda.
“Kartsin, et olen aeglane, ehk ei olda rahul mu töötempoga. Seda ei ole vaja karta!
Inimesed teavad ju, keda nad tööle võtavad ja sa ei peagi kohe algul kõike teadma.”
Kui kerge on erivajadusega inimesel tööd leida? Janari lugu (vaimupuu.ee)
„Üks ettevõtjast tuttav otsis töötajat ja küsis mult, kas oskan soovitada mõnda ratastoolikat.
Tal oli tekkinud arusaam, et inimene, kes on olnud vigastatud ja otsib endale väljundit, on tihti motiveeritum kui tavaline töötaja.“
Kümme aastat ratastoolis olnud Siim: pärast õnnetust leidsin oma tööalase kutsumuse! (ohtuleht.ee)
Mitmeid dementsuse varajases staadiumis ilmnevaid sümptomeid on võimalik keskkonna sobivamaks muutmise kaudu kompenseerida. Nõuga tulevad siinkohal appi nii tegevusterapeut kui ka neuropsühholoog. Vajalikud muudatused sõltuvad väga palju tööülesannetest ja konkreetsetest probleemidest, kuid mõned üldisemat laadi soovitused saab välja tuua:
Allikas: Dementsuse Kompetentsikeskus
Loe lähemalt: Toimetulek muutustega – töökohast loobumine (dementsus.ee)
Martin töötas autoremondi lukksepana. Trauma tagajärjel kaotas mees liikumisvõime ja tal puudub nii käte kui jalgade liigutamise võimekus ning mees vajab kõikides igapäevatoimingutes abi. Martin ei saa iseseisvalt riietuda, süüa valmistada ega süüa, enda kehaasendit muuta, ka voodist ratastooli ega vastupidi liikuda jne. Samas on tal säilinud kõnevõime ja tahe jätkata tegevustega, mis on talle jõukohased ja teostatavad. Martin on valdavalt iseseisvalt otsides leidnud infot arvuti ja telefoni kasutamise häälkäskluste kui ka silm- ja peaga juhitavate süsteemide võimaluste kohta. Kuna endisel töökohal Martin kuidagi enam jätkata ei saa, on ta leidnud endale uusi väljundeid – ta tegutseb veebiküsitluste analüüsimise ja investeerimisega. Lisaks on pereliikmed rahul, kuna Martin on enda kanda võtnud kogu pere arvemajanduse, väljaminekute- sissetulekute planeerimise ja e-ostlemise. Nii on oluline osa pere asjaaajamistest mehe vastutada ning seda kõike saab ta teha kodust lahkumata. Pere sõnul on Martin hoolimata hooldusvajadusest täiesti asendamatu ja tema panus pere toimingutesse on väga oluline.
Martin, 43
Inimestele, kes oma hooldus- ja erivajaduse ulatuse ja iseloomu tõttu ei saa töötada, on loodud erinevaid teenuseid, mis nende igapäevaelule mõtestatud sisu ja tegutsemisvõimalust pakuksid. Näiteks on üle Eesti tegutsemas erinevad päeva- ja töökeskused, kus on võimalik tegeleda töösarnaste tegevustega või töötada ja teenida tulu.
Intellektipuudega ja psüühikahäirega inimestele on olemas erihoolekandeteenused, mis toetavad igapäevaelus hakkama saamist ja töötamist. Ka ööpäevaringsetel teenustel tuleb pakkuda võimetekohast töösarnast tegevust.
Intellektipuude või psüühikahäirega inimestele pakuvad erihoolekandeteenuste raames töötamise toetamise teenust näiteks SA Hea Hoog, kelle töökeskused asuvad üle Eesti, Töökeskus Amanita Pärnus, Töötoad Viljandis. Näiteid töödest SA Hea Hoog töökeskuses: Korvide punumine, sallide kudumine, koera nuuskimismati valmistamine.
Teenusele saamiseks vajad Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja.
Vaata videost, mis töid erivajadusega inimesed üle Eesti teevad:
Omastehooldusest räägitakse enamasti valu, vaeva ja vaesuse kontekstis, ometi peitub selles hooles ka suur annus armastust. Saates räägib Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk sellest, kuidas seda armastust üles leida ja hoida, kuidas tulla toime hooldusvajaduse šoki ja leinaga, kuidas omastehooldajale nii tööandja kui üksikisiku tasandil tuge pakkuda ning ise selles rollis abi paluda.
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Omastehoolduse infopunkti on välja töötanud Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Tegevust rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Omastehooldusest.ee
Teie ees olev koduleht on ehitatud ja koostatud nii, et see vastaks WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on kasutatud teatud tehnilisi vahendeid ja sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad kodulehe sisu tarbida nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega kasutajatel. Lisaks on võimalik info juurdepääsetavust parandada oma arvutit brauseri- ja operatsioonisüsteemi tasemel seadistades. Alljärgnevalt ülevaade põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav www.abilitynet.org.uk (inglise keeles).
Sellel kodulehel on võimalik navigeerida ainult klaviatuuri abil. Navigatsioon toimub Tab klahvi abil. Iga vajutusega liigub fookus järgmisele elemendile. Hetkel aktiivset elementi märgib värvimuutus ja kastike selle ümber. Fookuses oleva lingi aktiveerimiseks tuleb vajutada klaviatuuril klahvi Enter. Esimesed 3 linki, mis sellisel viisil navigeerides aktiivseks muutuvad, on tavakasutaja eest varjatud ning mõeldud spetsiaalselt klaviatuuriga navigeerijatele. Need on vastavalt “Liigu edasi põhisisu juurde”, “Lülita kõrgkontrastsust” ja “Juurdepääsetavus”. “Liigu edasi põhisisu juurde” jätab vahele päise ja vasaku paani ning hüppab lehe põhisisu juurde. “Lülita kõrgkontrastsust” vahetab lehe kujunduse kõrgkontrastseks - tekst muutub valgeks, lingid kollaseks ja taust mustaks. “Juurdepääsetavus” viitab sellele samale lehele, millel praegu oled.
Veebilehitsejad
Sisu suurendamiseks soovitame esmalt kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust. Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja samal vajutada ajal kas + või - klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Veebilehitsejate jaoks on olemas suurendamist võimaldavad laiendused, mis täiendavad veebilehitseja olemasolevat funktsionaalsust. Näiteks Firefoxi jaoks Zoom Page, mis lubab suurenda nii kogu lehte kui ka ainult teksti; Chrome jaoks AutoZoom.
Ekraanilugeja on programm, mis üritab arvutiekraanil kujutatavat interpreteerida ja teistes vormides edasi anda - näiteks helidena, audiokommentaarina. Eelkõige on see abivahend vaegnägijate jaoks. Sellel kodulehel esitatud sisu on loodud vastavalt ekraanilugejatele arusaadavatele standarditele ja nii, et igat tüüpi visuaalset sisu on teises vormis võimalik taasesitada. Näiteks on piltidel küljes tekstilised kirjeldused, video all on toodud kirjeldus videopildis juhtuva kohta, struktuursete elementide paigutus ja järjekord arvestab ekraanilugeja liikumist ekraanil ja võimaldab infot tarbida loogilises järjekorras. Valik populaarseid ekraanilugejaid: JAWS (Windows) VoiceOver (OS X, tasuta, sisseehitatud) NVDA (Windows, tasuta) SystemAccess (Windows).
