Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Kontaktid
HOOLDUSVAJADUSEGA INIMESELE
Hooldusvajadus ja töötamine
Hooldusvajadus ei tähenda tingimata seda, et inimene ei ole üldse võimeline töötama. Hooldusvajaduse ulatus võib seada küll piire ja vähendada valikuvõimalusi, kuid võimalus töötamiseks võib sageli leiduda ja seda ka siis, kui Sulle on määratud sügav puue ja puuduv töövõime.
Töötukassa pakub erinevaid teenuseid, mis toetavad hooldusvajadusega inimese töötamist, näiteks tööalane abivahendi kasutamine või töökoha kohandamine.
On mitmeid võimalusi, kuidas töötada distantsilt, kodukontoris või vajadusel tugiisku abiga. Nii mujal maailmas kui ka Eestis on palju häid näiteid suure hooldusvajadusega inimestest, kes on leidnud endale tööalase rakenduse – on ümber spetsialiseerunud või kohandanud senise töö hooldusvajadusest lähtuvalt ümber.
Mitmed tehnilised lahendused – ligipääsetavate lahendustega arvutisüsteemid vaegnägijatele, puuduva käte motoorikata inimestele, kommunikatsioonivahendid jms aitavad leida võimalusi ka hooldusvajadusega inimesel enese tööalaseks rakendamiseks, kasvõi vähesel määral.
Töötamine ei pea tingimata tähendama täistööajaga tööandja juures kohalkäimist, vaid tasub kaaluda ka osalist rakendust, tükitööd või projektipõhist panustamist. Kasvõi vähene võimalus teha midagi puudest olenemata annab jõudu ja motivatsiooni ning aitab tunda end võimekamana. Tasub teada, et osalise või puuduva töövõime korral on Sul õigus saada töövõimetoetust ning Töötukassa pakub vähenenud töövõimega inimestele erinevaid toetusi ja teenuseid.
Töötamine ei ole osalise või puuduva töövõime määramisel keelatud ega välistatud. Otsus “puuduv töövõime” ei ole tempel, mis keelaks tööalaselt tegutsemise, pigem on töötamine ka riigi poolt soositud.
Riik on loonud Sinu töötamise toetamiseks tööandjale soodustusi ja teenuseid. Nii saab tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega töötaja, taotleda Eesti Töötukassalt sotsiaalmaksu soodustust.
Lisaks sätestab Töölepingu seaduse (TLS) § 57 eelduse, et töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva tavapärase 28 päeva asemel. Seega on riik ette näinud osalise töövõimega töötajale pikendatud põhipuhkuse (mitte lisapuhkusepäevad). Pikendatud puhkust saab kasutada nagu tavapärast 28-päevast puhkust. Seeläbi soodustab riik vähenenud töövõimega inimeste töötamist.
Töötukassa on välja töötanud teenused tervisepiiranguga inimeste töötamise toetamiseks, mille eesmärk on toetada nii töötajat kui tööandjat töösuhte loomisel ja hoidmisel.
Millist tööd ma võiksin teha?
Üks võimalus on mõelda enda huvide põhjal, mis on see, mida Sulle teha meeldib. Sealt edasi saad mõelda, kas seda saaks kuidagi tööga seostada. Võib-olla meeldib Sulle kirjutada või hoopis arvutada või analüüsida? Artiklite, miks mitte ka raamatute kirjutamine, arvandmete koondamine, subtiitrite toimetamine, maalimine vms võiks ehk olla võimalus? Tegelikult on erinevaid võimalusi palju, tasub kuulata teiste kogemusi, küsida nõu ja suhelda.
“Kartsin, et olen aeglane, ehk ei olda rahul mu töötempoga. Seda ei ole vaja karta!
Inimesed teavad ju, keda nad tööle võtavad ja sa ei peagi kohe algul kõike teadma.”
Kui kerge on erivajadusega inimesel tööd leida? Janari lugu (vaimupuu.ee)
„Üks ettevõtjast tuttav otsis töötajat ja küsis mult, kas oskan soovitada mõnda ratastoolikat.
Tal oli tekkinud arusaam, et inimene, kes on olnud vigastatud ja otsib endale väljundit, on tihti motiveeritum kui tavaline töötaja.“
Kümme aastat ratastoolis olnud Siim: pärast õnnetust leidsin oma tööalase kutsumuse! (ohtuleht.ee)
Millele dementsuse korral tööl käies tähelepanu pöörata?
Mitmeid dementsuse varajases staadiumis ilmnevaid sümptomeid on võimalik keskkonna sobivamaks muutmise kaudu kompenseerida. Nõuga tulevad siinkohal appi nii tegevusterapeut kui ka neuropsühholoog. Vajalikud muudatused sõltuvad väga palju tööülesannetest ja konkreetsetest probleemidest, kuid mõned üldisemat laadi soovitused saab välja tuua:
- Võimalusel tuleks eemaldada töökohal keskendumist segavad tegurid, näiteks mitte kuulata töötades raadiot või muusikat, sulgeda aken, summutada nutitelefoni teavitused ning panna telefon vaiksele režiimile.
- Mida rohkem on võimalik oma tööd korrastatud ja süstematiseeritud töökohas teha, seda parem.
- Dementsusega inimene peaks tegema omale päeva või nädala kaupa nimekirja tööülesannetest ning nende tähtaegadest. Hea nipp on tõmmata juba tehtud töölõigud loendist maha.
- Nõu võib pidada ka töötervishoiuarstiga.
- Mäluprobleemide tekkimisel võiks teha igapäevaselt tööks vajalikke märkmeid.
- Võimalusel vähenda tööülesannete hulka, mille puhul dementsusega inimene on üksinda kogu tööprotsessi ja tulemuse eest vastutav.
Allikas: Dementsuse Kompetentsikeskus
Loe lähemalt: Toimetulek muutustega – töökohast loobumine (dementsus.ee)
Martin töötas autoremondi lukksepana. Trauma tagajärjel kaotas mees liikumisvõime ja tal puudub nii käte kui jalgade liigutamise võimekus ning mees vajab kõikides igapäevatoimingutes abi. Martin ei saa iseseisvalt riietuda, süüa valmistada ega süüa, enda kehaasendit muuta, ka voodist ratastooli ega vastupidi liikuda jne. Samas on tal säilinud kõnevõime ja tahe jätkata tegevustega, mis on talle jõukohased ja teostatavad. Martin on valdavalt iseseisvalt otsides leidnud infot arvuti ja telefoni kasutamise häälkäskluste kui ka silm- ja peaga juhitavate süsteemide võimaluste kohta. Kuna endisel töökohal Martin kuidagi enam jätkata ei saa, on ta leidnud endale uusi väljundeid – ta tegutseb veebiküsitluste analüüsimise ja investeerimisega. Lisaks on pereliikmed rahul, kuna Martin on enda kanda võtnud kogu pere arvemajanduse, väljaminekute- sissetulekute planeerimise ja e-ostlemise. Nii on oluline osa pere asjaaajamistest mehe vastutada ning seda kõike saab ta teha kodust lahkumata. Pere sõnul on Martin hoolimata hooldusvajadusest täiesti asendamatu ja tema panus pere toimingutesse on väga oluline.
Martin, 43
Inimestele, kes oma hooldus- ja erivajaduse ulatuse ja iseloomu tõttu ei saa töötada, on loodud erinevaid teenuseid, mis nende igapäevaelule mõtestatud sisu ja tegutsemisvõimalust pakuksid. Näiteks on üle Eesti tegutsemas erinevad päeva- ja töökeskused, kus on võimalik tegeleda töösarnaste tegevustega või töötada ja teenida tulu.
Intellektipuudega ja psüühikahäirega inimestele on olemas erihoolekandeteenused, mis toetavad igapäevaelus hakkama saamist ja töötamist. Ka ööpäevaringsetel teenustel tuleb pakkuda võimetekohast töösarnast tegevust.
Intellektipuude või psüühikahäirega inimestele pakuvad erihoolekandeteenuste raames töötamise toetamise teenust näiteks SA Hea Hoog, kelle töökeskused asuvad üle Eesti, Töökeskus Amanita Pärnus, Töötoad Viljandis. Näiteid töödest SA Hea Hoog töökeskuses: Korvide punumine, sallide kudumine, koera nuuskimismati valmistamine.
Teenusele saamiseks vajad Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja.
Vaata videost, mis töid erivajadusega inimesed üle Eesti teevad:
Kas leidsid siit kasulikku infot?
Suured tänud tagasiside eest! Võtame selle kindlasti arvesse.
Lehte on viimati uuendatud:27. juuni 2024