Kui füüsiliselt terve ja iseseisvalt toimetulev inimene vajab püsivalt õnnetuse või raske haiguse tagajärjel abi ja hooldust, toimub nii inimese füüsilises kui ka psüühilises olemuses suuri muutusi, millega toime tuleb tulla. Endise terviseolukorra puudumist tajutakse alati kaotusena. Kaotuse tagajärjel tekib kriis, mis areneb etapiviisi vastavalt sellele, kuidas uut terviseolukorda omaks võetakse ja olukorraga lepitakse/kohanetakse.
Kriisi etappide kirjeldused võivad aidata Sul mõista, mis Sinuga toimub ja kuidas edasi minna.
Uue terviseolukorra liigitamine üheks oma füüsiliseks olemuse osaks on raske protsess, sest inimesel on soodumus seista vastu muutustele oma keha juures, juhul kui need ei ole positiivsed. Vastuseisu tugevus on seotud nende väljendusviisiga ehk sellega, kui suured on muutused inimese juures. Näo kahjustumist tajutakse raskemini kui jalgade kahjustumist. Kõige raskemini mõjub naise mina-pildile rindade kaotus, mehele aga suguelundite vigastused või haigestumine.
On oluline mõista, et pikaajalised muutused oma keha ja vaimse tervisega nõuavad aega ja tuge kohanemiseks. Pidev mure ja pinge võivad viia kurnava stressi tekkimiseni või mõne muu vaimse tervise probleemini.
“Minu haigestumisest oli möödas pool aastat, tundsin ikka igapäevaselt tohutut väsimust, söögiisu oli meeletu ja maadlesin uneprobleemidega, siis sain aru, et see ei ole päris normaalne, et kas niimoodi peangi elu lõpuni hakkama saama? Rääkisin murest perearstile, kes suunas mind kohe psühholoogile. See oli meeletu kergendus – juba paari kohtumise järgselt hakkasin enda sees lahendusi nägema ja endaga juhtunut rohkem läbi mõtestama. Uneprobleemidest sain kohe lahti, teiste asjadega läks kauem, aga ma vist polekski ilma spetsialisti abita sellega toime tulnud.”
Maire, 35
Kas see võib olla stress?
Stress on organismi pingeseisund, mis ideaalis tagab meie eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub inimese organismile kurnavalt. See on keha ja meelte vastus elus tekkinud muutustele või nõudmistele, mis nõuavad meie kehalt ja meelelt kohanemist uue olukorraga.
Pikaajalise ja kurnavaks muutuva stressi korral võib keha anda märku järgnevate tunnustega: väsimus, peavalu, lihaspinged, seedimisprobleemid, vererõhu tõus, higistamine, kõrvetised.
Meeleolus võib olla märgata masendust, ärevust, ärrituvust või ülemäärast muretsemist, nõutust, tähelepanu vähenemist, tundetust ja ükskõiksust, mäluhäireid ja keskendumisprobleeme. Võib olla tunne, et olukord on lahendamatu, sellega ei suuda toime tulla ega tulevikuplaane teha. Võib olla kujunemas või juba kujunenud madal enesehinnang ja sundmõtted.
Käitumises võib märgata unehäireid, rohkemat suitsetamist või liigset alkoholi tarbimist, muudatusi toitumisharjumustes, pere ja sõprade vältimist, häireid igapäevaste tegevustega toimetulemisel, seksuaalprobleeme, äärmuslikke emotsioone või vägivallapuhanguid.
Inimene võib hakata kahtlema elu põhiväärtustes, uskumustes. Kõhklused võivad tekkida elus oluliste valdkondade juures (elukutses, oskustes töökohal, suhetes).
On see depressioon?
Depressioon on nn probleemide kogumik-võrgustik, kuhu kuuluvad probleemid inimeste vahelistes suhetes, emotsioonides, käitumises, mõtlemises, uskumustes, bioloogilises talituses. Depressiooni diagnoosib arst, kui esinevad teatud spetsiifilised sümptomid. Tavalisest kurvameelusest, erineb depressioon sellega, et depressioon kestab kauem, on kurnavam, segab igapäevaelu. Depressioon võib olla kas kerge, mõõdukas või raske. Üldjuhul on kerge ja mõõduka depressiooni inimestel oma elukorraldusega võimalik veel toime tulla, kuid raske depressiooni puhul vajavad inimesed kindlasti tuge ja spetsialistide abi.
Oma enesetunde monitoorimiseks võid kasutada teste, mis on loodud vaimse tervise spetsialistide poolt. Testid võivad anda suuniseid ja juhised, mida saad oma vaimse tervise turgutamiseks teha:
Kokkuvõtvalt, kaalu vaimse tervise abi otsimist kui:
Kasutatud allikad: hoolidesjahoolitsedes.ee; ifightdepression.com; peaasi.ee
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Omastehoolduse infopunkti on välja töötanud Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Tegevust rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Omastehooldusest.ee
Teie ees olev koduleht on ehitatud ja koostatud nii, et see vastaks WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on kasutatud teatud tehnilisi vahendeid ja sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad kodulehe sisu tarbida nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega kasutajatel. Lisaks on võimalik info juurdepääsetavust parandada oma arvutit brauseri- ja operatsioonisüsteemi tasemel seadistades. Alljärgnevalt ülevaade põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav www.abilitynet.org.uk (inglise keeles).
Sellel kodulehel on võimalik navigeerida ainult klaviatuuri abil. Navigatsioon toimub Tab klahvi abil. Iga vajutusega liigub fookus järgmisele elemendile. Hetkel aktiivset elementi märgib värvimuutus ja kastike selle ümber. Fookuses oleva lingi aktiveerimiseks tuleb vajutada klaviatuuril klahvi Enter. Esimesed 3 linki, mis sellisel viisil navigeerides aktiivseks muutuvad, on tavakasutaja eest varjatud ning mõeldud spetsiaalselt klaviatuuriga navigeerijatele. Need on vastavalt “Liigu edasi põhisisu juurde”, “Lülita kõrgkontrastsust” ja “Juurdepääsetavus”. “Liigu edasi põhisisu juurde” jätab vahele päise ja vasaku paani ning hüppab lehe põhisisu juurde. “Lülita kõrgkontrastsust” vahetab lehe kujunduse kõrgkontrastseks - tekst muutub valgeks, lingid kollaseks ja taust mustaks. “Juurdepääsetavus” viitab sellele samale lehele, millel praegu oled.
Veebilehitsejad
Sisu suurendamiseks soovitame esmalt kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust. Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja samal vajutada ajal kas + või - klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Veebilehitsejate jaoks on olemas suurendamist võimaldavad laiendused, mis täiendavad veebilehitseja olemasolevat funktsionaalsust. Näiteks Firefoxi jaoks Zoom Page, mis lubab suurenda nii kogu lehte kui ka ainult teksti; Chrome jaoks AutoZoom.
Ekraanilugeja on programm, mis üritab arvutiekraanil kujutatavat interpreteerida ja teistes vormides edasi anda - näiteks helidena, audiokommentaarina. Eelkõige on see abivahend vaegnägijate jaoks. Sellel kodulehel esitatud sisu on loodud vastavalt ekraanilugejatele arusaadavatele standarditele ja nii, et igat tüüpi visuaalset sisu on teises vormis võimalik taasesitada. Näiteks on piltidel küljes tekstilised kirjeldused, video all on toodud kirjeldus videopildis juhtuva kohta, struktuursete elementide paigutus ja järjekord arvestab ekraanilugeja liikumist ekraanil ja võimaldab infot tarbida loogilises järjekorras. Valik populaarseid ekraanilugejaid: JAWS (Windows) VoiceOver (OS X, tasuta, sisseehitatud) NVDA (Windows, tasuta) SystemAccess (Windows).
