Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Kontaktid
HOOLDUSVAJADUSEGA INIMESELE
Vaimse tervise hoidmisest
Kui füüsiliselt terve ja iseseisvalt toimetulev inimene vajab püsivalt õnnetuse või raske haiguse tagajärjel abi ja hooldust, toimub nii inimese füüsilises kui ka psüühilises olemuses suuri muutusi, millega toime tuleb tulla. Endise terviseolukorra puudumist tajutakse alati kaotusena. Kaotuse tagajärjel tekib kriis, mis areneb etapiviisi vastavalt sellele, kuidas uut terviseolukorda omaks võetakse ja olukorraga lepitakse/kohanetakse.
Kriisi etappide kirjeldused võivad aidata Sul mõista, mis Sinuga toimub ja kuidas edasi minna.
- Šokietapp – Šokk on kaitsemehhanism, mis võib kesta mõnest minutist kuni paari päevani. Selles etapis on inimesega suhtlemine keeruline, sest otsustusvõime ja eneseabi võime on halvenenud. Reaktsioon toimunule võib olla väga erinev nii tugevuselt kui ka väljendusviisilt. Ka otsustusvõime ja võime ennast aidata on erinev.
- Reaktsioonietapp – Tugevad emotsioonid, nagu hirm, kurbus ja viha, on selles etapis tavalised. Esinevad normaalsed hilise stressi reaktsioonid, nagu unetus, halvad unenäod ja meeleolu kõikumine. Inimesed mõtlevad tihti: „See on nii uskumatu!“, „See oli nagu unes“, „Ma ei arvanud, et võiksin viga saada!“. Võib tunduda, et puudub võimalus oma elu ja saatust kontrollida.
- Läbitöötamise etapp – See on kohanemisetapp, kus inimene otsib uusi viise olukorraga toime tulemiseks. Kuigi valdavaks emotsiooniks on kurbus, ei ole see enam nii piinav. Võib esineda madal enesehinnang ja vähenenud valmisolek midagi ette võtta.
- Uute väljakutsete etapp – Psüühiline kriis on möödas ja tehakse reaalseid plaane tulevikuks. Inimene hakkab taas tundma, et ta suudab oma elu kontrolli all hoida ja edasi elada. Võib tekkida arusaam, et raskest kogemusest on võimalik kaasa võtta kasulik õppetund.
Uue terviseolukorra liigitamine üheks oma füüsiliseks olemuse osaks on raske protsess, sest inimesel on soodumus seista vastu muutustele oma keha juures, juhul kui need ei ole positiivsed. Vastuseisu tugevus on seotud nende väljendusviisiga ehk sellega, kui suured on muutused inimese juures. Näo kahjustumist tajutakse raskemini kui jalgade kahjustumist. Kõige raskemini mõjub naise mina-pildile rindade kaotus, mehele aga suguelundite vigastused või haigestumine.
On oluline mõista, et pikaajalised muutused oma keha ja vaimse tervisega nõuavad aega ja tuge kohanemiseks. Pidev mure ja pinge võivad viia kurnava stressi tekkimiseni või mõne muu vaimse tervise probleemini.
“Minu haigestumisest oli möödas pool aastat, tundsin ikka igapäevaselt tohutut väsimust, söögiisu oli meeletu ja maadlesin uneprobleemidega, siis sain aru, et see ei ole päris normaalne, et kas niimoodi peangi elu lõpuni hakkama saama? Rääkisin murest perearstile, kes suunas mind kohe psühholoogile. See oli meeletu kergendus – juba paari kohtumise järgselt hakkasin enda sees lahendusi nägema ja endaga juhtunut rohkem läbi mõtestama. Uneprobleemidest sain kohe lahti, teiste asjadega läks kauem, aga ma vist polekski ilma spetsialisti abita sellega toime tulnud.”
Maire, 35
Kas see võib olla stress?
Stress on organismi pingeseisund, mis ideaalis tagab meie eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub inimese organismile kurnavalt. See on keha ja meelte vastus elus tekkinud muutustele või nõudmistele, mis nõuavad meie kehalt ja meelelt kohanemist uue olukorraga.
Pikaajalise ja kurnavaks muutuva stressi korral võib keha anda märku järgnevate tunnustega: väsimus, peavalu, lihaspinged, seedimisprobleemid, vererõhu tõus, higistamine, kõrvetised.
Meeleolus võib olla märgata masendust, ärevust, ärrituvust või ülemäärast muretsemist, nõutust, tähelepanu vähenemist, tundetust ja ükskõiksust, mäluhäireid ja keskendumisprobleeme. Võib olla tunne, et olukord on lahendamatu, sellega ei suuda toime tulla ega tulevikuplaane teha. Võib olla kujunemas või juba kujunenud madal enesehinnang ja sundmõtted.
Käitumises võib märgata unehäireid, rohkemat suitsetamist või liigset alkoholi tarbimist, muudatusi toitumisharjumustes, pere ja sõprade vältimist, häireid igapäevaste tegevustega toimetulemisel, seksuaalprobleeme, äärmuslikke emotsioone või vägivallapuhanguid.
Inimene võib hakata kahtlema elu põhiväärtustes, uskumustes. Kõhklused võivad tekkida elus oluliste valdkondade juures (elukutses, oskustes töökohal, suhetes).
On see depressioon?
Depressioon on nn probleemide kogumik-võrgustik, kuhu kuuluvad probleemid inimeste vahelistes suhetes, emotsioonides, käitumises, mõtlemises, uskumustes, bioloogilises talituses. Depressiooni diagnoosib arst, kui esinevad teatud spetsiifilised sümptomid. Tavalisest kurvameelusest, erineb depressioon sellega, et depressioon kestab kauem, on kurnavam, segab igapäevaelu. Depressioon võib olla kas kerge, mõõdukas või raske. Üldjuhul on kerge ja mõõduka depressiooni inimestel oma elukorraldusega võimalik veel toime tulla, kuid raske depressiooni puhul vajavad inimesed kindlasti tuge ja spetsialistide abi.
Oma enesetunde monitoorimiseks võid kasutada teste, mis on loodud vaimse tervise spetsialistide poolt. Testid võivad anda suuniseid ja juhised, mida saad oma vaimse tervise turgutamiseks teha:
Kokkuvõtvalt, kaalu vaimse tervise abi otsimist kui:
- tunned end keskendumisvõimetuna päevastes tegemistes;
- asjad ei suju enam nii nagu varem;
- tunned pidevat väsimust ja oled väsinud juba ärgates;
- unehäired, sundmõtted;
- ärritud iga asja peale;
- tunned seletamatut hirmu või ahistustunnet;
- peavalu, kõht on korrast ära, valud kõhus või rinnapiirkonnas, millele ei leia meditsiinilist põhjust;
- nutuhood;
- söömishood, alkoholism, rasvumine või kõhnumine;
- ajapuudus;
- rõõmu puudus.
Kasutatud allikad: hoolidesjahoolitsedes.ee; ifightdepression.com; peaasi.ee
Kas leidsid siit kasulikku infot?
Suured tänud tagasiside eest! Võtame selle kindlasti arvesse.
Lehte on viimati uuendatud:10. juuli 2024