HOOLDUSVAJADUSEGA INIMESELE

Vägivald hooldussuhetes

Puuetega inimesed on üks kõige rohkem ärakasutatavamaid ja hooldussuhtevägivalla (sh lähisuhtevägivalla) all kannatavaid sihtrühmi. Kuna rahvaarvu  taustal on puuetega inimeste suhtarv protsentuaalselt väike, siis ei paista see statistikas tihtipeale sama teravalt silma kui ilma puudeta elanikkonna puhul.

Paljud puuded on inimestel sünnipärased, kuid osa on põhjustatud traumadest (sh tööõnnetused) ja haigustest. Ühiskonna suhtumine puudega inimestesse paraneb küll tasapisi, kuid siiski on veel käibel palju inimeste teadmatusest tekkinud stereotüüpe ning müüte, mis põhjustavad diskrimineerimist, tõrjumist ning vägivalda (sh hooldussuhtes).

Tänu puuetega inimeste huvikaitse organisatsioonidele on puuetega inimeste õigused ja huvid üha rohkem kaitstud ning paranenud on ka nende ligipääsetavus erinevatele avalikele teenustele. Puudega inimesed osalevad üha aktiivsemalt avalikus elus, mis aitab kaasa ühiskonnas levivate väärarvamuste muutumisele. Samuti tuleb aina enam ette kohtuasju, kus puuetega inimesed on kas ise või oma eestkostja kaudu kohtu teel oma õigusi kaitsmas, ning pole harv juhus, kus pöördutakse kohtu poole õiguse saamiseks seoses vägivallaga.

Puue suurendab hooldussuhtes vägivalla ohtu, kuna esimene tekitab sotsiaalset isolatsiooni, samuti toob kaasa vajaduse saada abi tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnast ning viimane suurendab olukorra haavatavust omakorda.

Puue võib tekitada sotsiaalset isolatsiooni kahel viisil, nimelt füüsilisest ja keskkonnaalasest kättesaamatusest tingitud tõrjutuse ning sotsiaalsetes olukordades häbimärgistamise ja diskrimineerimise kaudu. Puuetega inimesed on palju tõenäolisemalt sotsiaalselt isoleeritud ja neil on väiksemad tugivõrgustikud. Sotsiaalne isolatsioon võib olla vägivalla kogemise riskitegur ja takistada sellest teatamist. Puuetega inimestel ei pruugi olla kedagi, kes võiks väärkohtlemise ära tunda, kellele nad võiksid usaldada oma muresid või kelle poole saaks pöörduda abi ja toe järele.

Inglismaal tehtud uuringu järgi on puuetega naised kõige tõenäolisemalt hooldussuhtes väärkoheldud. Nad võivad kogeda väärkohtlemist ka pereväliste inimeste – isikupõhised teenuseosutajad (hooldustöötaja jms), võõrad, tervishoiuteenuste osutajad jt – poolt. Hooldussuhtest sõltumine suurendab olukorrast tulenevat haavatavust teiste inimeste suhtes ning käitumise kontrolli all hoidmine võib süvendada raskusi vägivaldsest olukorrast lahkumisel. On väidetud, et vägivalla toimepanijad võtavad suurema tõenäosusega sihikule just kõige haavatavamad, kellele neil on juurdepääs.

Erinevates uuringutes on välja toodud, et eriti haavatavad sihtgrupid on:

• intellektipuudega inimesed;
• nägemis- ja kuulmispuudega inimesed ning
• mitme samaaegselt esineva funktsioonihäirega (näiteks intellektihäire, psüühikahäire, liikuvushäire vms) hooldatavad, kuna nende puude olemus ja ulatus raskendab nende toimetulekut enda huvide kaitsmisel ning vägivalla ära hoidmisel ja samuti väljastpoolt perekonda/hooldussuhet abi küsimisel.

Valdkonnad, kus puuetega inimesed kogevad hooldussuhtes vägivalda:

• vabaduse piiramist liikumisel kodus ja väljaspool kodu;
• hävitatakse või manipuleeritakse meditsiiniseadmeid;
• seksuaalne ärakasutamine;
• materiaalse sõltuvuse tekitamine (sh puudega inimese sissetuleku enda kontrolli alla võtmine);
• piiratakse/takistatakse juurdepääsu sidevahenditele, ravimitele, teenustele, toidule ja transpordile;
• alandamine, halvustamine, naeruvääristamine, eriti kui see on otseselt seotud inimese puudega jpm.

Vägivallariski võivad suurendada erilised asjaolud nagu näiteks vähene vaimne võimekus, sõltuvus pereliikmest, hirm, häbi avalikuks tulemise ees jm. Teatud kahjustused, eriti füüsilised, võivad suurendada hooldussuhtes väärkohtlemise ohtu või mõjutada inimese võimet end füüsiliselt kaitsta või vägivallatseja eest põgeneda.

Muud kahjustused, nagu traumaatilised ajukahjustused, intellektuaalsed, õppimis- või kognitiivsed häired, võivad piirata puudega inimese võimet mõista ja ära tunda võimalikke ohu ja väärkohtlemise märke. Samuti võivad sensoorsete häiretega (nägemine, kuulmine) inimesed väärkohtlemist mitte märgata.

Paljud tõkked takistavad puuetega inimeste lahkumist vägivaldsest hooldussuhtest. Puudega inimene võib tunda, et ta ei saa lahkuda, kuna hooldajast sõltub nii isiklik kui ka arstiabi, eluase või rahaline toimetulek, ning seetõttu saab vägivaldne hooldaja oma tegevust jätkata.

Hooldaja poolt toime pandud vägivald toob kaasa puudega inimese tervise üldise halvenemise (kaasuvad traumad, vaimne tervis jpm).

Puuetega inimeste vastu suunatud vägivalla liigid on samad, mis ilma puudeta inimeste puhulgi: füüsiline, seksuaalne, küber-, majanduslik, emotsionaalne ja vaimne vägivald. Puude olemusest sõltub tihti vägivalla liik ja tihti esineb ühes hooldussuhtes mitu vägivallaliiki korraga.