Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Kontaktid
HOOLDUSVAJADUSEGA INIMESELE
Mis on hospiits?
Hospiits (inglise keeles hospice) viitab tervishoiuteenusele ja filosoofiale eesmärgiga leevendada tõsiste, sageli lõppstaadiumis olevate ravimatute haiguste tõttu tekkivaid vaevuseid, pakkudes samaaegselt emotsionaalset ja hingelist tuge nii surijale kui tema lähedastele. Hospiitsfilosoofia lähtub holistilisest, terviklikust inimkäsitlusest ning hõlmab mitmekülgset lähenemist, kus võetakse arvesse nii surija kui ka tema lähedaste füüsilisi, psüühilisi, sotsiaalseid ja eksistentsiaalseid vajadusi, keskendudes patsiendi elukvaliteedi parandamisele.
Hospiits ei ole seega ainult surija põetamine, vaid selle peamine eesmärk on aidata suremas oleval patsiendil võimalikult väärikalt ning vaevustevabalt oma elu lõpuni elada ning turvaliselt ja toetatult surra. Hospiits ei kiirenda surma saabumist ega pikenda kunstlikult elu.
Hospiitsteenust osutab professionaalne interdistsiplinaarne arstidest, õdedest, hooldustöötajatest, sotsiaaltöötajast, hingehoidjast ja psühholoogist koosnev meeskond, mis pakub abi nii patsientidele kui ka nende lähedastele, kes läbi õigeaegse ja professionaalse leinatöö saavad turvalisemalt tavapärase elu juurde naasta.
Hospiitsteenust on võimalik osutada erinevates vormides, sealhulgas koduse-, päeva- ja statsionaarse hospiitsteenusena. Hospiits võib olla haigla üks osakondadest, eraldi töötav üksus haigla koosseisus või täiesti iseseisev üksus, kus iga päev elatakse väärtuslikult, pakkudes toetust ja hooldust neile, kes lähenevad elu viimastele päevadele.
Statsionaarne hospiitsravi
Statsionaarset hospiitsravi ehk ravi hospiitshaiglas vajavad need terminaalfaasis patsiendid, kellel on rasked, ravile halvasti alluvad vaevused ning kelle puhul on eeldada, et surm saabub lähinädalatel, -päevadel või -tundidel. Enamasti vajavad need haiged tuge, kuna neil on totaalne valu ehk nad kannatavad nii füüsilise, psühhosotsiaalse või eksistentsiaalse valu all.
Teine rühm patsiente, kes vajavad perioodiliselt hospiitsravi teenust, on need, kelle haiguse ravi (nt keemia- või kiiritusravi) on lõpetatud, kuna selle jätkamine suurendaks nende kannatusi ja halvendaks elukvaliteeti. Nendele patsientidele on vajalik palliatiivse ravi korrigeerimine statsionaaris, et võimaldada neil lühemat või pikemat aega kodus toime tulla.
Eestis on kahjuks alles vähe neid haiglaid ja organisatsioone, mis pakuvad palliatiivset hooldust ja hospiitsiteenuseid.
Statsionaarsed hospiitsravi osakonnad:
- Põhja-Eesti Regionaalhaigla Õendusabi kliinikus Hiiul (Hiiu 42, Tallinn)
- Ida-Tallinna Keskhaigla Õendusabikliinikus Järvel (Energia 8/Tervise 8, Tallinn)
- Tartu Ülikooli Kliinikumi palliatiivravi osakonnas (L.Puusepa 6, Tartu).
Statsionaarne hospiitsravi on patsiendile tasuta ja selle eest tasub Tervisekassa juhul, kui:
- ravidokumentides on konsiiliumi otsus parima toetava ravi rakendamise või haigusspetsiifilise ravi lõpetamise kohta,
- patsiendi elukvaliteeti ja toimetulekut on hinnatud palliatiivse hoolduse tingimustes,
- ta vajab palliatiivset hooldust ning
- hospiitsravi osutamine toimub spetsiaalselt kohandatud osakonnas, kus töötab palliatiivse ravi ettevalmistusega eriarst, vähemalt 30% tervishoiuteenust osutavatest õdedest ja hooldajatest omab palliatiivse ravi ettevalmistust, tagatud on ööpäevaringne eriarsti valmisolek, vajaduse korral kaasatakse ravisse erinevaid spetsialiste nagu sotsiaaltöötaja, hingehoidja, psühholoog, füsioterapeut, logopeed.
Meeskonda kuulub õde, hooldustöötaja, sotsiaaltöötaja ning kriisi- ja leinanõustaja. Tihedalt tehakse koostööd patsiendi ravi- või perearstiga, palliatiivravi meeskonnaga, kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnaga vm patsiendi heaolu tagava ametkonnaga.
Kodune hospiitsravi
Koduhospiits on erateenus neile, kelle seisund ei vaja ööpäevaringset arsti või õe tähelepanu. Koduhospiitsi meeskond tagab patsiendile turvalise ja täisväärtusliku elu kuni viimase hingetõmbeni, pakkudes vaevuste leevendamist ja emotsionaalset tuge. Lähedasi toetatakse nii loojanguperioodil kui ka surmajärgselt.
Meeskonda kuulub õde, hooldustöötaja, sotsiaaltöötaja ning kriisi- ja leinanõustaja. Tihedalt tehakse koostööd patsiendi ravi- või perearstiga, palliatiivravi meeskonnaga, kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnaga vm patsiendi heaolu tagava ametkonnaga.
Kuula TerviseTasku saateid, kus räägitakse palliatiivravist ja hospiitsist:
Allikas: surmast.ee
Kas leidsid siit kasulikku infot?
Suured tänud tagasiside eest! Võtame selle kindlasti arvesse.
Lehte on viimati uuendatud:2. juuli 2024