HOOLDUSVAJADUSEGA INIMESELE

Hooldusvajaduse korral on inimesel õigus:

• Saada vajadusel abi ja tuge kohalikust omavalitsusest oma elukvaliteedi säilitamiseks ja igapäevaeluga toimetulekuks. Abi -ja toetuse saamiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse omavalitsuse sotsiaalosakonda. Omavalitsusel on kohustus välja selgitada, milles on abi vaja, millises mahus ja millisel viisil on abi ja tugi kõige tõhusam ja inimesele sobivaim. Selleks viib omavalitsus läbi abivajaduse tervikliku hindamise koostöös abivajava inimesega ja teeb otsuse sobiva abi osas. Abivajaduse hindamise kohta saad soovi korral lugeda siit. Hindamisel võetakse arvesse terviklikult inimese tegevusvõime, füüsilise ja sotsiaalse keskkonnaga soetud asjaolud. Hindamisel tuleb ise aktiivselt osaleda ja jagada oma vajaduste ning võimaluste, raskuste ja piirangute kohta igakülgset, asjakohast ning tõest infot. Ühiselt selgitatakse, milline abi – sotsiaalteenus, toetus või muu toetav lahendus on võimalik ja parim inimese toetamiseks tema igapäevaeluga toimetulekuks.Kui inimesel on hooldaja või abistaja, kes aitab igapäevaelu raskustega toime tulla, siis tuleb sellest teada anda. Omavalitsus peab hindama ka selle inimese hoolduskoormust ja pakkuma vajadusel temale tuge, et ta suudaks täita oma hooldusülesannet.

  Kohalikel omavalitsustel on ülesanne oma elanike vajadustest ja huvidest lähtudes korraldada ja juhtida sotsiaalteenuste osutamist, toetuste ja muu sotsiaalabi andmist.

  Selleks on mitmekülgseid võimalusi. Seal juures on omavalitsustel kohustus korraldada vähemalt 13 sotsiaalhoolekande teenust: koduteenus, väljaspool kodu osutatav ööpäevaringne hooldusteenus, tugiisiku teenus, täisealise inimese hooldus, isikliku abistaja teenus, varjupaiga teenus, turvakoduteenus, sotsiaaltransporditeenus, eluruumi tagamise teenus, võlanõustamisteenus, lapsehoiuteenus, asendushooldusteenus ja järelhooldusteenus.

  Juhul kui nende teenuste hulgas ei ole inimese vajadustele sobivat lahendust, siis on kohalikul omavalitsusel kohustus ja võimalus ning suur otsustusõigus vajalike erilahenduste leidmiseks. Nendeks võivad olla muud vabatahtlikult osutatavad sotsiaalteenuste ja -toetuste maksmise tingimused ja korrad. Omavalitsustel on selleks alati õigus ja võimalus leida sobivaid paindlikke ja kogukonna ressurssidele toetuvaid lahendusi.

• Kaasa rääkida ja võtta abivajaduse hindamise juurde oma lähedane, hooldaja või muu tugiisik, keda usaldatakse ja kellega koos tunned ennast turvaliselt.

• Taotleda endale ametliku hooldaja määramist vastavalt abivajava inimese omavalitsuses kehtivale hooldaja määramise korrale. Igal omavalitsusel võivad olla väiksed erisused hooldaja määramise korras. Samuti on lastele ja täiskasvanutele hooldaja määramise korrad omavalitsustes erinevad. Seetõttu on oluline uurida konkreetse omavalitsuse hooldajaks määramise tingimusi. Hooldajaks määramise kord ja tingimused peavad olema kättesaadavad omavalitsuse kodulehel. Kõikide omavalitsuste hooldajaks määramise tingimused ja korrad on kättesaadavad ka Riigi Teatajas.
• Saada kohalikust omavalitsusest arusaadaval viisil ehk tavainimesele mõistetaval viisil nõustamist, selgitusi ja abi olemasolevate abimeetmete ja toetuste ning nende saamiseks vajalike avalduste ja toimingute tegemisel.Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal tuleb kõikidest kehtivatest tingimustest ja kordadest arusaadaval viisil selgitusi ja juhiseid anda ning ka abistada tuge vajavaid inimesi nende tingimuste ja avalduste täitmisel.
• Saada omavalitsuselt rahalist toetust või omaosaluse tasumisest vabastamist, kui teenused ja abi on tasulised ning inimesel ei ole endal piisavalt rahalisi vahendeid, et nende eest tasuda.