Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Kontaktid
HOOLDUSVAJADUSEGA INIMESELE
Vägivald hooldussuhetes
Puuetega inimesed on üks kõige rohkem ärakasutatavamaid ja hooldussuhtevägivalla (sh lähisuhtevägivalla) all kannatavaid sihtrühmi. Kuna rahvaarvu taustal on puuetega inimeste suhtarv protsentuaalselt väike, siis ei paista see statistikas tihtipeale sama teravalt silma kui ilma puudeta elanikkonna puhul.
Paljud puuded on inimestel sünnipärased, kuid osa on põhjustatud traumadest (sh tööõnnetused) ja haigustest. Ühiskonna suhtumine puudega inimestesse paraneb küll tasapisi, kuid siiski on veel käibel palju inimeste teadmatusest tekkinud stereotüüpe ning müüte, mis põhjustavad diskrimineerimist, tõrjumist ning vägivalda (sh hooldussuhtes).
Tänu puuetega inimeste huvikaitse organisatsioonidele on puuetega inimeste õigused ja huvid üha rohkem kaitstud ning paranenud on ka nende ligipääsetavus erinevatele avalikele teenustele. Puudega inimesed osalevad üha aktiivsemalt avalikus elus, mis aitab kaasa ühiskonnas levivate väärarvamuste muutumisele. Samuti tuleb aina enam ette kohtuasju, kus puuetega inimesed on kas ise või oma eestkostja kaudu kohtu teel oma õigusi kaitsmas, ning pole harv juhus, kus pöördutakse kohtu poole õiguse saamiseks seoses vägivallaga.
Puue suurendab hooldussuhtes vägivalla ohtu, kuna esimene tekitab sotsiaalset isolatsiooni, samuti toob kaasa vajaduse saada abi tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnast ning viimane suurendab olukorra haavatavust omakorda.
Puue võib tekitada sotsiaalset isolatsiooni kahel viisil, nimelt füüsilisest ja keskkonnaalasest kättesaamatusest tingitud tõrjutuse ning sotsiaalsetes olukordades häbimärgistamise ja diskrimineerimise kaudu. Puuetega inimesed on palju tõenäolisemalt sotsiaalselt isoleeritud ja neil on väiksemad tugivõrgustikud. Sotsiaalne isolatsioon võib olla vägivalla kogemise riskitegur ja takistada sellest teatamist. Puuetega inimestel ei pruugi olla kedagi, kes võiks väärkohtlemise ära tunda, kellele nad võiksid usaldada oma muresid või kelle poole saaks pöörduda abi ja toe järele.
Inglismaal tehtud uuringu järgi on puuetega naised kõige tõenäolisemalt hooldussuhtes väärkoheldud. Nad võivad kogeda väärkohtlemist ka pereväliste inimeste – isikupõhised teenuseosutajad (hooldustöötaja jms), võõrad, tervishoiuteenuste osutajad jt – poolt. Hooldussuhtest sõltumine suurendab olukorrast tulenevat haavatavust teiste inimeste suhtes ning käitumise kontrolli all hoidmine võib süvendada raskusi vägivaldsest olukorrast lahkumisel. On väidetud, et vägivalla toimepanijad võtavad suurema tõenäosusega sihikule just kõige haavatavamad, kellele neil on juurdepääs.
Erinevates uuringutes on välja toodud, et eriti haavatavad sihtgrupid on:
- intellektipuudega inimesed;
- nägemis- ja kuulmispuudega inimesed ning
- mitme samaaegselt esineva funktsioonihäirega (näiteks intellektihäire, psüühikahäire, liikuvushäire vms) hooldatavad, kuna nende puude olemus ja ulatus raskendab nende toimetulekut enda huvide kaitsmisel ning vägivalla ära hoidmisel ja samuti väljastpoolt perekonda/hooldussuhet abi küsimisel.
Valdkonnad, kus puuetega inimesed kogevad hooldussuhtes vägivalda:
- vabaduse piiramist liikumisel kodus ja väljaspool kodu;
- hävitatakse või manipuleeritakse meditsiiniseadmeid;
- seksuaalne ärakasutamine;
- materiaalse sõltuvuse tekitamine (sh puudega inimese sissetuleku enda kontrolli alla võtmine);
- piiratakse/takistatakse juurdepääsu sidevahenditele, ravimitele, teenustele, toidule ja transpordile;
- alandamine, halvustamine, naeruvääristamine, eriti kui see on otseselt seotud inimese puudega jpm.
Vägivallariski võivad suurendada erilised asjaolud nagu näiteks vähene vaimne võimekus, sõltuvus pereliikmest, hirm, häbi avalikuks tulemise ees jm. Teatud kahjustused, eriti füüsilised, võivad suurendada hooldussuhtes väärkohtlemise ohtu või mõjutada inimese võimet end füüsiliselt kaitsta või vägivallatseja eest põgeneda.
Muud kahjustused, nagu traumaatilised ajukahjustused, intellektuaalsed, õppimis- või kognitiivsed häired, võivad piirata puudega inimese võimet mõista ja ära tunda võimalikke ohu ja väärkohtlemise märke. Samuti võivad sensoorsete häiretega (nägemine, kuulmine) inimesed väärkohtlemist mitte märgata.
Paljud tõkked takistavad puuetega inimeste lahkumist vägivaldsest hooldussuhtest. Puudega inimene võib tunda, et ta ei saa lahkuda, kuna hooldajast sõltub nii isiklik kui ka arstiabi, eluase või rahaline toimetulek, ning seetõttu saab vägivaldne hooldaja oma tegevust jätkata.
Hooldaja poolt toime pandud vägivald toob kaasa puudega inimese tervise üldise halvenemise (kaasuvad traumad, vaimne tervis jpm).
Puuetega inimeste vastu suunatud vägivalla liigid on samad, mis ilma puudeta inimeste puhulgi: füüsiline, seksuaalne, küber-, majanduslik, emotsionaalne ja vaimne vägivald. Puude olemusest sõltub tihti vägivalla liik ja tihti esineb ühes hooldussuhtes mitu vägivallaliiki korraga.
Vaimne vägivald – hooldatava inimese vastu suunatud vägivaldne suhtlemis- ja käitumisviis, mille eesmärk on esile kutsuda negatiivseid emotsioone. Vaimsele vägivallale iseloomulikud tunnused on:
- alandamine ja kritiseerimine;
- pidev hooldatava süüdistamine ja põhjendamatute nõudmiste esitamine;
- domineerimine, väljapressimine ja kontrolli omamine;
- isoleerimine teistest lähedastest;
- emotsionaalne distants ehk mitteverbaalne (nt tõrjuv või halvustav pilk);
- hülgamisähvardused, hooldatavast pidevalt eemal olemine.
Füüsiline vägivald – hooldatava suhtes füüsilise jõu tahtlik kasutamine, põhjustades talle valu või vigastusi.
Kontrolliv käitumine – hooldatava vastu suunatud vägivaldne suhtlemisviis, mille eesmärk on hooldatavat ja olukorda kontrollida. Kontrolliva käitumise tunnused on:
- hooldatava alavääristamine ja pidev kritiseerimine;
- hooldatava jälgimine ajaliselt ja geograafiliselt;
- liikumisvabadusele piirangute seadmine;
- lähedastega suhtluse piiramine või keelamine;
- hariduse omandamise piiramine.
Vägivalla levinumad tekkemehhanismid omastehoolduses, suunatuna puuetega inimestele:
Omastehooldajate poolt:
- hooletus;
- keegi ei aita hooldajat;
- hooldaja on väsinud (ei ole abi saanud või ei ole seda küsinud);
- ükskõiksus;
- probleeme peidetakse väljaspool kodu (meil on kõik korras ja hästi).
Paarisuhetes:
- eriti oluline, kui hooldusvajadus on tekkinud kooselu ajal – alati ei suudeta muutustega kohaneda ja tagajärjeks on pettumus, viha, saamatustunne, alkoholism, ärakasutamine, jms;
- puudega inimesel on raske perest eemalduda – pereliige kordab pidevalt, et kes sind tahab, sa ei saa hakkama, mistõttu enesekindlus ja usk ajapikku murenevad. Ohver ei julge kuhugi pöörduda hirmus, et ta ei tulegi üksi toime, või siis kaitseb vägivaldset pereliiget;
Erinevate autorite poolt on täiskasvanute demograafiliste iseärasuste juures eraldi ära nimetatud, et puudega inimestel on suurem risk kogeda vägivalda.
Täiskasvanute demograafilised iseärasused:
- noorem iga (nooremad inimesed kogevad suurema tõenäosusega vägivalda hooldussuhtes; noored puuetega lapsevanemad võivad olla väiksema kogemustepagasiga, ei oska enda eest seista ega pruugi teada oma õigusi;
- rasedus (raseduse ajal võib ilmneda esmakordselt või suureneda vägivald puudega naise vastu);
- puudega inimestel suurem risk kogeda vägivalda hooldussuhtes.
Peresisese hooldussuhte faktoreid mõjutavad erinevad tegurid (sh kooseluline suhe nagu abielu jms).
- Suhete kvaliteet peres:
- sagedased partneritevahelised tülid ja lahendamata probleemid, kui hooldaja on elukaaslane/abikaasa;
- liigne armukadedus;
- rahulolematus oma abielu/kooseluga;
- usaldamatus teineteise suhtes;
- võimu ebavõrdne jaotumine hooldussuhtes – üks on teise suhtes domineeriv ja kontrolliv;
- puudega pereliikme häbenemine;
- hoolduskoormus liiga suur (üleväsimus, ükskõiksuse tekkimine, soov pääsed vabaks).
Perekonna struktuurist ja sotsiaalmajanduslikest iseärasustest tulenevad tegurid:
- ebastabiilse struktuuriga perekond (elukaaslased vahelduvad lühikese aja jooksul);
- madalam sotsiaalne staatus;
- kehvad elamistingimused;
- materiaalsed toimetulekuraskused, vaesus;
- sotsiaalne isolatsioon;
- täiskasvanud pereliikmete töötus.
Kultuurilised faktorid:
- vägivalla kui konflikti lahendamise meetme pooldamine ühiskonnas;
- soospetsiifiline sotsialiseerimine (meestele ja naistele omistatavate sotsiaalsete rollide range eristamine);
- soostereotüübid ja eelarvamused: väga kindlad piirid mehe ja naise soorolli defineerimisel, nt mehe pidamine perepeaks ja võimu omajaks, naise nägemine kannatliku allujana;
- suhtumine perekonda kui erasfääri (kuhu riik ei pea sekkuma isegi siis, kui peres leiab aset vägivald).
Individuaalsetest karakteristikutest tulenevad faktorid:
- täiskasvanute iseloomuomadused, emotsionaalne seisund ja sotsiaalne kompetentsus: vähene empaatiavõime, puudulik kiindumuse ja soojuse väljendamise oskus;
- emotsionaalne ebastabiilsus, kalduvus kergesti vihastada ja ärrituda;
- domineeriv ja tugevalt autoritaarne suhtlusstiil;
- tugev omanikutunne;
- madal enesehinnang;
- suhtlemisraskused;
- kalduvus pidevalt kontrollida;
- teiste kõne või käitumise valesti mõistmine ja moonutamine;
- ebapiisav toimetulekuoskus nii tava- kui ka stressiolukorras (ei oska probleemidele otstarbekaid lahendusi leida).
Täiskasvanute isiklikud (lapsepõlve) kogemused:
- väärkohtlemise kogemused lapsepõlves;
- oma vanemate vägivalla pealt nägemine;
- kehva vanemluse kogemine lapsepõlves.
Võimalik, et just isikliku abivajaduse tõttu kogevad puuetega inimesed vägivalda erinevalt. Puuetega inimesed võivad kogeda äärmuslikku võimu, sundi, kontrolli ja ulatuslikku hooldussuhtevägivalda.
Lisaks tublidele ja pühendunud pereliikmetest hooldajatele leidub paraku ka neid, kes ei pea alati silmas puudega inimese parimaid huve. Nad ei anna eestkostet oma täiskasvanud lapse eest vallale ka siis, kui see konkreetsel juhul võiks olla sellele puudega inimesele parem variant, vaid eelistavad olla lihtsuse mõttes eestkostjad ise. Mõnikord kalduvad lähedased kasutama puuetega inimesele makstavaid toetusi oma äranägemise järgi, pööramata tähelepanu toetuse saaja enda vajadustele. Puudega inimest ei kaasata tihti raha kasutamise otsuste tegemisse (nt ostetakse ainult kasutatud riideid, toit ostetakse hinna, mitte toiteväärtuse ega vajaduse põhiselt jms).
Puuetega inimesed kogevad oluliselt suuremat vägivalda ning neil on enim takistusi abi saamiseks. Seetõttu on oluline kogu ühiskonna teadlikkuse tõstmine, alati tuleb väljendada selgelt taunivat suhtumist hooldussuhte vägivallale ja reageerida kiirelt ning jõuliselt.
Võimalikud põhjused, miks puuetega inimesed ja kõrvalseisjad ei teavita hooldussuhtes esinevast vägivallast:
- puudega inimesel on tunne, et tema hooldaja peab olema pühak, et teda üldse talub ja tema eest hoolitseb, mistõttu ta usub, et ei väärigi enamat;
- kõrvalseisjatel on hooldajast kahju; hoolitseb ta ju puudega inimese eest ja on nii üllas – abistaja roll asetab hooldaja pühaku staatusesse, mistõttu on raske temast midagi halba uskuda;
- Ah, see pole ju eriti vägivald, natuke manipuleerib siin, teisiti polegi ju võimalik jne;
- keegi nagunii ei mõista ega kuula mind;
- pole usaldusisikut ega vahendit, millega teavitada;
- Inimene ei olegi teadlik teistsugusest elust ega muudest võimalustest;
- hirm hooldaja ees;
- majanduslik surve;
- väga suuresti ollakse arvamusel, et puuetega inimesed ise on vägivaldsed ja probleeme tekitavad, eriti psüühikahäiretega inimesed (Eesti ajakirjanduses on samuti mitmeid kordi läbi käinud, kuidas kohalikud elanikud on kogunud allkirju, et nende elukoha lähedale ei ehitataks maju nimetatud sihtrühmale – teadmatus tekitab hirme nende vägivaldsuse ja muude probleemide kohta, mida nad võivad kohalikele elanikele põhjustada).
Igasugune vägivalla ennetamine keskendub sageli seda soodustavate hoiakute ja normide muutmisele, vägivalda kogenud isikute mõjuvõimu suurendamisele ja mittevägivaldse käitumise edendamisele. Ennetamiseks kasutatakse sageli teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, haridust, oskuste kujundamist ning kogukonna kaasamist. Uuringute tulemused toetavad nende erinevate strateegiate väärtust laiema vägivalla ärahoidmisel ja näitavad nii avalikustamise kui ka vägivallakuritegude märkimisväärset vähenemist.
Kuhu saad pöörduda, kui tunned, et hooldaja on Sinu suhtes vägivaldselt käitunud?
♥ Üks võimalus on pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö spetsialisti poole, kes saab pakkuda nõustamist, tuleb vajadusel koju jms.
♥ Võimalusel helista 112.
♥ Peaasi – vaimse tervise tugi: Pole hullu
♥ Kriisitelefoni nr: 116 006 või: palunabi.ee nõustajad kuulavad, jagavad infot abi võimaluste kohta ning vajaduse korral juhatavad su õige spetsialistide juurde.
♥ Kui sul puudub sidevahend, proovi anda naabritele helidega märku, et midagi on väga valesti jms.
Kas leidsid siit kasulikku infot?
0/800
Suured tänud tagasiside eest! Võtame selle kindlasti arvesse.
Lehte on viimati uuendatud:10. juuli 2024
