Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse taotlemiseks on õigus:
Taotluse rehabilitatsiooniteenuse saamiseks leiad siit. Esmast teenuse vajadust hindab Sotsiaalkindlustusamet.
Teenuse eesmärk on, et tuleksid toime oma haigusest või seisundist tulenevate piirangutega ja saaksid elada võimalikult iseseisvalt, õppida, teha võimetekohast tööd ning osaleda muul soovitud moel ühiskonnaelus. Teraapiad ja teenused abistavad Sind kohanemaks oma erivajadusega ning õpid uusi oskusi toimetulekuks igapäevaeluga. Teenus määratakse, kui Sul on üheaegselt vaja mitme rehabilitatsioonispetsialisti abi.
Seega julgustame rehabilitatsiooniteenust kindlasti taotlema ja endale sobivaid teraapiaid leidma. Taotluse rehabilitatsooniteenuse saamiseks leiad siit.
Rehabilitatsioonimeeskonda võivad kuuluda erinevad spetsialistid, näiteks sotsiaaltöötaja, psühholoog, arst, logopeed, tegevusterapeut, eripedagoog, kogemusnõustaja, õde, loovterapeut ja füsioterapeut. Väga oluline on leida endale sobiv rehabilitatsiooniasutus, kes oleks valmis teenust osutama ka Sinu tavapärases keskkonnas, et teraapias tehtavad tegevused tavaellu üle kanda.
Sotsiaaltöötaja – nõustab Sind ja vajadusel Sinu lähedasi erinevate probleemide lahendamisel – näiteks, kuidas taotleda teenuseid ja toetusi, kustkohast saada infot erinevate võimaluste kohta. Sageli on sotsiaaltöötaja rehabilitatsioonimeeskonnas see spetsialist, kellel peaks olema ülevaade kõikide spetsialistide tööst.
Psühholoog – psühholoog annab abi nii Sinule kui ka Sinu perele psühholoogiliste probleemide korral, näiteks toetab psühholoog Sind oma erivajadusega kohanemisel.
Arst – rehabilitatsioonimeeskonnas arst ravimisega ei tegele. Arst annab hinnangu terviseseisundile ning sellele, milliseid piiranguid tervislik seisund seada võib.
Logopeed – toetab Sind, kui Sul on mõne terviseprobleemi tagajärel raskusi keele ja kõnega. Logopeedid kasutavad palju erinevaid harjutusi ja teraapiameetodeid, et taastada ja arendada kõneoskust.
Tegevusterapeut – hindab, kuidas tuled toime oma erivajadusega igapäevaelus ning aitab Sul teraapia kaudu õppida uusi oskusi, kuidas igapäevaelu tegevusi enda jaoks lihtsamaks muuta.
Eripedagoog – annab näiteks nägemispuudega inimestele liikumis- ja punktkirjaõpetust, kujundab kõne- ja suhtlemisoskust, õpetab kõnega seotud abivahendite kasutamist jne.
Kogemusnõustaja – spetsiaalse koolituse saanud puude või erivajadusega inimene. Kogemusnõustaja ülesanne rehabilitatsioonimeeskonnas on oma kogemuse baasil toetada ja nõustada. Kindlasti ei suuda kogemusnõustaja leida lahendusi, kuid on valmis ära kuulama, toetama, julgustama ning andma vajalikke nõuandeid lähtuvalt oma isiklikust kogemusest.
Õde – hindab inimese haigusteadlikkust ning nõustab tervist puudutavates küsimustes.
Loovterapeut – spetsialist, kes kasutab loovus- ja kunstipõhiseid meetodeid, et toetada inimese taastumist ja arengut. Näiteks saab loovterapeut aidata, kui inimese verbaalne suhtlus on piiratud erinevatel põhjustel.
Füsioterapeut – uurib inimese füüsilist võimekust ning annab soovitusi, kuidas füüsilist arengut veel paremini toetada. Ta jagab infot abivahendite kasutamise ja võimaluste osas. Füsioterapeut viib läbi liikkumisharjutusi või ravivõimlemist. Samuti annab ta soovitusi liikumiseks ja juhiseid koduste harjutuskavade tarbeks.
Paljud spetsialistid viivad teraapiaid läbi nii individuaalselt kui ka grupis.
Sotsiaalset rehabilitatsiooni pakkuvad teenuseosutajad on loetletud Sotsiaalkindlustusameti kodulehel. Soovitame pidada nõu Sotsiaalkindlustusametiga, suhelda teenuseosutajatega ja teiste inimestega, kes teenust kasutavad, et leida enda jaoks sobiv asutus, kus on täpselt Sinu vajadustele vastavate oskustega spetsialistid.
Riigi poolt on teenusele kalendriaastas rahaline limiit:
Kui valid teenuseosutaja oma elukohast kaugemal, hüvitatakse Sulle sõidu- ja majutuskulu (Psüühikahäireta tööealisele ja vanaduspensioniealisele on majutus 120,45 eurot aastas, psüühikahäirega tööealisele on see summa 843,15 eurot, sõidukulu 0,10 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 41,55 eurot aastas). Kui lähed teenusele väljaspool enda elukohajärgset kohalikku omavalitsust, siis hüvitatakse Sulle taotlemisel sõidukulud. Majutuskulude hüvitamiseks ei pea teenusel käima väljaspool enda elukohajärgset kohalikku omavalitsust.
Soovi korral saad lisa lugeda Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Omastehoolduse infopunkti on välja töötanud Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Tegevust rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Omastehooldusest.ee
Teie ees olev koduleht on ehitatud ja koostatud nii, et see vastaks WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on kasutatud teatud tehnilisi vahendeid ja sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad kodulehe sisu tarbida nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega kasutajatel. Lisaks on võimalik info juurdepääsetavust parandada oma arvutit brauseri- ja operatsioonisüsteemi tasemel seadistades. Alljärgnevalt ülevaade põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav www.abilitynet.org.uk (inglise keeles).
Sellel kodulehel on võimalik navigeerida ainult klaviatuuri abil. Navigatsioon toimub Tab klahvi abil. Iga vajutusega liigub fookus järgmisele elemendile. Hetkel aktiivset elementi märgib värvimuutus ja kastike selle ümber. Fookuses oleva lingi aktiveerimiseks tuleb vajutada klaviatuuril klahvi Enter. Esimesed 3 linki, mis sellisel viisil navigeerides aktiivseks muutuvad, on tavakasutaja eest varjatud ning mõeldud spetsiaalselt klaviatuuriga navigeerijatele. Need on vastavalt “Liigu edasi põhisisu juurde”, “Lülita kõrgkontrastsust” ja “Juurdepääsetavus”. “Liigu edasi põhisisu juurde” jätab vahele päise ja vasaku paani ning hüppab lehe põhisisu juurde. “Lülita kõrgkontrastsust” vahetab lehe kujunduse kõrgkontrastseks - tekst muutub valgeks, lingid kollaseks ja taust mustaks. “Juurdepääsetavus” viitab sellele samale lehele, millel praegu oled.
Veebilehitsejad
Sisu suurendamiseks soovitame esmalt kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust. Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja samal vajutada ajal kas + või - klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Veebilehitsejate jaoks on olemas suurendamist võimaldavad laiendused, mis täiendavad veebilehitseja olemasolevat funktsionaalsust. Näiteks Firefoxi jaoks Zoom Page, mis lubab suurenda nii kogu lehte kui ka ainult teksti; Chrome jaoks AutoZoom.
Ekraanilugeja on programm, mis üritab arvutiekraanil kujutatavat interpreteerida ja teistes vormides edasi anda - näiteks helidena, audiokommentaarina. Eelkõige on see abivahend vaegnägijate jaoks. Sellel kodulehel esitatud sisu on loodud vastavalt ekraanilugejatele arusaadavatele standarditele ja nii, et igat tüüpi visuaalset sisu on teises vormis võimalik taasesitada. Näiteks on piltidel küljes tekstilised kirjeldused, video all on toodud kirjeldus videopildis juhtuva kohta, struktuursete elementide paigutus ja järjekord arvestab ekraanilugeja liikumist ekraanil ja võimaldab infot tarbida loogilises järjekorras. Valik populaarseid ekraanilugejaid: JAWS (Windows) VoiceOver (OS X, tasuta, sisseehitatud) NVDA (Windows, tasuta) SystemAccess (Windows).
