Omavalitsusel on kohustus toetada hooldajat hoolduse teostamisel. Vajalik tugi- või abimeede selgub hoolduskoormuse hindamisel, mille viib läbi omavalitsuse sotsiaaltöötaja koostöös hooldajaga. Selle käigus selguvad hooldustegevused, neile kuluv aeg ning kuidas see mõjutab hooldaja enda toimetulekut, tervist ning võimalusi olla kaasatud vastavalt oma huvidele ühiskondlikku ellu. Ühiselt selgitatakse, millist lisatuge või leevendust on vaja, et hooldaja suudaks hooldusolukordadega toime tulla ja oma ülesandeid täita.
Abiks võib olla nõustamine, toetavad teenused hooldatavale, koolitused, informatsioon, ajutine puhkus, rahaline toetus või ka ametlikult hooldajaks määramine, mis võib tuua kaasa rahalise toetuse (hooldajatoetus). Sobivaks võib osutuda ka mõni muu abistav meede ja toetav lahendus. Kohalikul omavalitsusel on suur otsustusõigus ja tavaliselt piisavad võimalused vajalike lahenduste leidmisel, sh vabatahtlikult pakutavate sotsiaalteenuste ja -toetuste maksmise tingimuste ja kordade kehtestamisel.