Paljud uuringud on kinnitanud omastehoolduse ja füüsilise ning vaimse tervise vahelisi tihedaid seoseid. Uuringutest on välja tulnud näiteks hooldamise kahjulik mõju hooldajate heaolule, eriti (krooniline) stress, koormus, kurnatus. Kahjulik mõju on tingitud hoolduskoormusest põhjustatud pikaajalisest füüsilisest ja psühholoogilisest pingest, samuti ettearvamatusest, määramatusest ja kontrolli puudumisest. Täiendavateks stressiallikateks võivad olla ka muutused sotsiaalsetes suhetes, nende kvaliteedis, tööturult eemalolek või ka pingutus töökohast suure hoolduskoormuse kõrvalt kinni hoida.
Loetletud näitajad võivad põhjustada psühholoogilise stressi sümptomeid (näiteks ärevus ja depressioon), mis omakorda võivad avaldada negatiivset mõju omastehooldaja füüsilisele tervisele. Omastehooldaja võib suure koormuse tõttu kõrvale jätta enda tervisevajadused, süveneda võivad ebatervislikud harjumused ja elustiil, nagu suitsetamine, halvad toitumisharjumused ja ebapiisavad uneharjumused, samuti võib väheneda jaks ja huvi tegeleda enda terviseprobleemide ennetamise või uurimisega. Tõendid näitavad kahjulike mõjude ahelat, mille puhul hooldajad puutuvad esialgu kokku stressi ja depressiooniga, mis seejärel põhjustavad füsioloogilisi muutusi ja halvenenud terviseharjumusi, mis omakorda võivad viia mõne haiguse tekkeni. Seega hooldamisel on oluline mõju omastehooldaja tervisele, mis kinnitab hooldajate toetamise ja vastavate ressursside planeerimise vajadust.
Omastehoolduse puhul on uuringute käigus tuvastatud ka positiivseid aspekte, mis võivad kaasa aidata hooldaja üldisele rahu- ja heaolule: abistamisel võib olla tervisele ka kasulik mõju, see võib tõsta eneseväärikust, pakkuda elule uusi vaatenurki ja isegi eesmärki, võimaldada uute oskuste omandamist ja tugevdada inimestevahelisi suhteid. Iga omastehooldaja on erinev ning piisava toetusega lähedastelt, avalikult sektorilt, ühiskonnalt ja ka ligipääsetava keskkonna kaudu, võivad omastehooldajad olla rahulolevad ning vaatamata erinevatele väljakutsetele elust rõõmu tunda.
2023.aastal koondas Euroopa omastehooldajate katusorganisatsioon Eurocarers uuringute tulemusi ja erinevate riikide praktikaid ning tõi välja peamised aspektid, mis mõjutavad omastehooldajate igapäevaeluga rahulolu negatiivselt, ja aspektid, mis aitavad negatiivset mõju vähendada ja ka rõõmu pakkuda.
♥ Üksi peamiseks hooldajaks olemine
♥ Sotsiaalse toe puudumine
♥ Hooldusvajadusega inimesega koos elamine
♥ Suure hooldusvajaduse täitmine pikema aja jooksul;
♥ Hooldusvajadusega inimese halb tervislik või funktsionaalne seisund ja toetus- ja abivajaduse püsivalt kõrge tase;
♥ Halb suhtlus- ja suhtekvaliteet hooldusvajadusega inimesega;
♥ Ebapiisav väljaõpe või ettevalmistus hooldaja rolliks;
♥ Rahaline surve;
♥ Isiklikud terviseprobleemid.
♥ Tugiteenuste, nt õendusteenused, intervallhoiuvõimalused ja ka tervishoiuabivahendite kättesaadavus;
♥ Tugevad sotsiaalsed tugivõrgustikud, sealhulgas emotsionaalne tugi ja praktiline abi perekonnalt, sõpradelt ja kogukonna organisatsioonidelt;
♥ Haridus ja koolitus selle kohta, kuidas pakkuda hooldust ja maandada hooldamisega seotud stressi;
♥ Juurdepääs ajutisele hooldusele või muudele leevendusvormidele, mis vabastavad ajutiselt hoolduskohustustest ja võimaldavad hooldajal puhata;
♥ Võimalus osaleda ühiskondlikus tegevuses väljaspool hooldaja rolli;
♥ Tööl käimine ja piisavad rahalised vahendid, mis võivad aidata leevendada hooldamisega seotud finantspingeid;
♥ Üldine kontrollitunne hooldusolukorra üle ja võimalus teha otsuseid nii hooldusvajadusega inimese kui hooldaja heaolu silmas pidades.
♥ On oluline meeles pidada, et Sina oled omastehooldajana väga tähtis, Sinu tervis on tähtis.
Kui Sul puudub lähivõrgustik pere või sõprade näol, kes Sulle regulaarselt, mitu korda nädalas puhkuseks, tervise hoidmiseks, akude laadimiseks hooldamisest vaba aega annaksid, anna oma vajadustest kindlasti märku kohaliku omavalitsuse sotsiaalala töötajale, sest sõltuvalt Sinu lapse hooldusvajaduse ulatusest, on Sinul ja Sinu lapsel õigus mitmetele teenustele, näiteks tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, intervallhoiuteenus jne.
♥ Püüa värskes õhus liikuda.
See võib lapse olukorda ja tervislikku seisundit arvestades olla keeruline. Taotle vajadusel Sotsiaalkindlustusametist sobivaid abivahendeid, näiteks käru, ratastool, jalgrattakäru jms. Kui Sa ei tea, mis võiks Sinu lapsele sobida, pöördu otse abivahendiettevõtete poole, võta ühendust oma kohaliku omavalitsuse või piirkondliku puuetega inimeste organisatsiooniga, küsi nõu teistelt lapsevanematelt. Kui Sul on keeruline kortermaja trepikojas oma puudega lapse ja abivahendiga liikuda, palu abi naabritelt.
♥ Ära häbene oma hooldusvajadusega lapsega väljas liikuda.
Mida rohkem ja julgemalt Sa väljas käid, seda kergem see on ja seda võrdsema ühiskonnaliikmena Sa end tunned. Kodust väljas käimine, pargis jalutamine, toidupoes sisseostude tegemine, sõbraga tervisekõnniks kokkusaamine on normaalne osa elust ja reeglina on võimalik seda kõike sobivate abivahendite olemasolul ka koos lapsega teha.
♥ Sa pead saama magada!
See võib olla Sinu lapse erivajaduse tõttu võimatu. Uneprobleemid põhjustavad paljusid tervisemuresid, mistõttu sul on õigus küsida lähedastelt ja kohalikust omavalitsusest abi, et saaksid end välja puhata.
♥ On oluline hoida oma vaimset tervist, et jaksata ja elust rõõmu tunda. Ära pelga oma muredest rääkimist ja spetsialisti poole pöördumist.
Lisaks professionaalsele abile võid leida vaimse tervise tuge ka endale meelepärastest tegevustest, näiteks aiandusega tegelemisest, lugemisest, sportimisest jne. Loe lisaks siit ja siit.
♥ Sul on õigus töötada!
Suure hooldusvajadusega lapse hooldamise ja kasvatamise kõrvalt on sul õigus käia ka tööl. Seda peab toetama nii haridussüsteem kui ka vajalikud tugiteenused. Tööl käimine annab Sulle võimaluse tegeleda eneseteostusega ja saada mõtteid hoolduskoormusest eemale, teenida tasu ja tagada endale ning oma perele parem finantsseis.
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Omastehoolduse infopunkti on välja töötanud Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Tegevust rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Omastehooldusest.ee
Teie ees olev koduleht on ehitatud ja koostatud nii, et see vastaks WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on kasutatud teatud tehnilisi vahendeid ja sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad kodulehe sisu tarbida nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega kasutajatel. Lisaks on võimalik info juurdepääsetavust parandada oma arvutit brauseri- ja operatsioonisüsteemi tasemel seadistades. Alljärgnevalt ülevaade põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav www.abilitynet.org.uk (inglise keeles).
Sellel kodulehel on võimalik navigeerida ainult klaviatuuri abil. Navigatsioon toimub Tab klahvi abil. Iga vajutusega liigub fookus järgmisele elemendile. Hetkel aktiivset elementi märgib värvimuutus ja kastike selle ümber. Fookuses oleva lingi aktiveerimiseks tuleb vajutada klaviatuuril klahvi Enter. Esimesed 3 linki, mis sellisel viisil navigeerides aktiivseks muutuvad, on tavakasutaja eest varjatud ning mõeldud spetsiaalselt klaviatuuriga navigeerijatele. Need on vastavalt “Liigu edasi põhisisu juurde”, “Lülita kõrgkontrastsust” ja “Juurdepääsetavus”. “Liigu edasi põhisisu juurde” jätab vahele päise ja vasaku paani ning hüppab lehe põhisisu juurde. “Lülita kõrgkontrastsust” vahetab lehe kujunduse kõrgkontrastseks - tekst muutub valgeks, lingid kollaseks ja taust mustaks. “Juurdepääsetavus” viitab sellele samale lehele, millel praegu oled.
Veebilehitsejad
Sisu suurendamiseks soovitame esmalt kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust. Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja samal vajutada ajal kas + või - klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Veebilehitsejate jaoks on olemas suurendamist võimaldavad laiendused, mis täiendavad veebilehitseja olemasolevat funktsionaalsust. Näiteks Firefoxi jaoks Zoom Page, mis lubab suurenda nii kogu lehte kui ka ainult teksti; Chrome jaoks AutoZoom.
Ekraanilugeja on programm, mis üritab arvutiekraanil kujutatavat interpreteerida ja teistes vormides edasi anda - näiteks helidena, audiokommentaarina. Eelkõige on see abivahend vaegnägijate jaoks. Sellel kodulehel esitatud sisu on loodud vastavalt ekraanilugejatele arusaadavatele standarditele ja nii, et igat tüüpi visuaalset sisu on teises vormis võimalik taasesitada. Näiteks on piltidel küljes tekstilised kirjeldused, video all on toodud kirjeldus videopildis juhtuva kohta, struktuursete elementide paigutus ja järjekord arvestab ekraanilugeja liikumist ekraanil ja võimaldab infot tarbida loogilises järjekorras. Valik populaarseid ekraanilugejaid: JAWS (Windows) VoiceOver (OS X, tasuta, sisseehitatud) NVDA (Windows, tasuta) SystemAccess (Windows).
