Tihti võidakse arvata, et füüsiline puue muudab inimese teistest kuidagi täiesti teistsuguseks, ent üldjoontes on puuetega ja puueteta inimestel rohkem ühist kui erinevat. Vahel on inimestel ettekujutus, et füüsiliste puuetega inimesed justkui polekski seksuaalsed olendid, nagu neil puuduksid romantilised või seksuaalsed tunded ning soovid või et nad ei peaks või ei ole suutelised seksuaalseid tegevusi läbi viima – see ei ole tõsi. Iga inimene on seksuaalne olend, olenemata sellest, milleks tema keha suuteline on või kas tal on parasjagu partner või mitte. Seksuaalsus ei tähenda ainult seksuaalvahekorda, olulised märksõnad on ka lähedus, hellus, soojus, turvalisus, hoitus.
Sattumine noore mehena ootamatult olukorda, kus iseseisvalt poolt päevagi hakkama ei saa, oli ränk. Kohanemine, leppimine ja edasi elamise tahte leidmine võtsid omajagu aega. Eks neid mõõnahetki esineb praegugi, enam kui 10 aastat hiljem. Olin elumuutva trauma juhtumise hetkel nii noor, et püsisuhte kogemustki polnud. Olin läbi elanud vaid paar kerget armumise perioodi. Teadvustanud, et mu edasine elu on kardinaalselt erinev senisest, jõudsin enda meelest kindla veendumuseni, et paarisuhet kui sellist minu ellu ei tulegi, see pole lihtsalt reaalne ega võimalik. Kes ometi tahaks alustada suhet liikumatu, kõiges abi vajava mehega? Ometi läks nii, et selline inimene oli olemas, ja on siiani. Tutvusime umbes aasta pärast minuga juhtunud traumat. Selleks ajaks oli ka enamvähem selge, milliseks jääb mu füüsiline võimekus – et seda sisuliselt ei saagi olema ega teki ka kuskilt juurde, olgu mu unistused nii suured kui tahes. Ja kõigest hoolimata leidus inimene, kellele ma tundusin huvitav. Ja niivõrd huvitav, et paari aasta möödudes otsustasime koos elama hakata. Ehk oleks õigem öelda, et tema otsustas, sest minul puudus julgus seda lootagi. Olin arvestanud, et mu vanemad jäävad mu elukaaslasteks, kuni surm meid lahutab. Tegelikkus on aga seni selline, et elame, võiks öelda, täitsa toimivas suhtes, koos oma elukaaslasega ja vanematel käime vaid aeg-ajalt külas. Või nemad meil. Ja muidugi, vajadusel nad aitavad; või mõnikord ka meie neid.
Aga paarisuhe, julgen arvata, on meil üsna sarnane tavapärastele suhetele. Ainuke erinevus ongi, et üks pool vajab kaaslase abi erinevate toimingute teostamisel. No ja kannatlikkust õpetab sellises suhtes olemine ka, sest praktiliselt iga toiming võtab kordades rohkem aega kui tervetel inimestel. Aga see-eest on minul, suure hooldus- ja abivajadusega kaasal, peaaegu alati aega ja tahtmist kuulata, piltlikult öeldes “kätt hoida” – sest füüsiliselt ma seda hoida ei saa, mu käed ega sõrmed ei liigu. Samuti olen praktiliselt iga võimaluse üle koduseinte vahelt välja saada rõõmus ega tujutse (enda meelest) mõttetult.
Püüan end iga päev hoida kursis maailmas toimuvaga, ammutan infot võimalikult erinevate teemade kohta. See aitab mul ehk olla ka huvitavam kaaslane.
Loomulikult olen oma naisele ja tema jätkuvale võimekusele minu kõrval olla tohutult tänulik, kuid pean tunnistama, et ei mõtle sellele liiga sageli. Pigem tunnen, et meil on võrdne, toimiv kooselu, mille jätkumisse ja kestmisse mõlemad pooled panustavad omal moel.
Meilt on küsitud, kas me seksida saame, ja kas lapsi ka saaks. Jah ning jah – on lühikesed vastused.
Madis, 41
Loe täiendavalt siit (www.psychologytoday.com)
Loe seksi ja seksuaaltervise kohta:
Sclerosis multiplex – intiimsus ja seksuaalsus
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Omastehoolduse infopunkti on välja töötanud Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Tegevust rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Omastehooldusest.ee
Teie ees olev koduleht on ehitatud ja koostatud nii, et see vastaks WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on kasutatud teatud tehnilisi vahendeid ja sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad kodulehe sisu tarbida nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega kasutajatel. Lisaks on võimalik info juurdepääsetavust parandada oma arvutit brauseri- ja operatsioonisüsteemi tasemel seadistades. Alljärgnevalt ülevaade põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav www.abilitynet.org.uk (inglise keeles).
Sellel kodulehel on võimalik navigeerida ainult klaviatuuri abil. Navigatsioon toimub Tab klahvi abil. Iga vajutusega liigub fookus järgmisele elemendile. Hetkel aktiivset elementi märgib värvimuutus ja kastike selle ümber. Fookuses oleva lingi aktiveerimiseks tuleb vajutada klaviatuuril klahvi Enter. Esimesed 3 linki, mis sellisel viisil navigeerides aktiivseks muutuvad, on tavakasutaja eest varjatud ning mõeldud spetsiaalselt klaviatuuriga navigeerijatele. Need on vastavalt “Liigu edasi põhisisu juurde”, “Lülita kõrgkontrastsust” ja “Juurdepääsetavus”. “Liigu edasi põhisisu juurde” jätab vahele päise ja vasaku paani ning hüppab lehe põhisisu juurde. “Lülita kõrgkontrastsust” vahetab lehe kujunduse kõrgkontrastseks - tekst muutub valgeks, lingid kollaseks ja taust mustaks. “Juurdepääsetavus” viitab sellele samale lehele, millel praegu oled.
Veebilehitsejad
Sisu suurendamiseks soovitame esmalt kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust. Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja samal vajutada ajal kas + või - klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Veebilehitsejate jaoks on olemas suurendamist võimaldavad laiendused, mis täiendavad veebilehitseja olemasolevat funktsionaalsust. Näiteks Firefoxi jaoks Zoom Page, mis lubab suurenda nii kogu lehte kui ka ainult teksti; Chrome jaoks AutoZoom.
Ekraanilugeja on programm, mis üritab arvutiekraanil kujutatavat interpreteerida ja teistes vormides edasi anda - näiteks helidena, audiokommentaarina. Eelkõige on see abivahend vaegnägijate jaoks. Sellel kodulehel esitatud sisu on loodud vastavalt ekraanilugejatele arusaadavatele standarditele ja nii, et igat tüüpi visuaalset sisu on teises vormis võimalik taasesitada. Näiteks on piltidel küljes tekstilised kirjeldused, video all on toodud kirjeldus videopildis juhtuva kohta, struktuursete elementide paigutus ja järjekord arvestab ekraanilugeja liikumist ekraanil ja võimaldab infot tarbida loogilises järjekorras. Valik populaarseid ekraanilugejaid: JAWS (Windows) VoiceOver (OS X, tasuta, sisseehitatud) NVDA (Windows, tasuta) SystemAccess (Windows).
