Kui Sinu hooldusvajadusega lähedasele on diagnoositud haigus, mille raviks on vaja meditsiiniseadet ja tervislik seisund vastab neile tingimustele, mis on hüvitamise aluseks, koostab raviarst digitaalse meditsiiniseadme kaardi.
Näiteks meditsiiniseadmeid, mida Tervisekassa hüvitab: diabeedi korral glükomeetri testribad, insuliinipump jne või näiteks neuroloogilise kahjustuse tõttu tekkinud neelamishäire korral aspiratsioonisondid.
Meditsiiniseadme vajaduse määrab raviarst ja koostab selleks digitaalse meditsiiniseadme kaardi, mille alusel on võimalik minna apteeki või pöörduda otse mediitsiniseadme müüja poole.
Kindlasti soovitame arsti käest uurida, kus täpsemalt meditsiiniseadet müüakse, sest iga apteek ei pruugi seadmeid müüa.
NARKOOSIS HAMBARAVI
Juhul kui Sinu hooldusvajadusega lähedasel on tervisest tulenevalt keeruline ilma narkoosita hambaravi teha, võib hambaarst või perearst teha otsuse hambaid ravida narkoosis. Kui kahtled, kas hooldusvajadusega lähedane tuleb toime hambraviga ilma narkoosita, on hea mõte pidada nõu perearsti või hambaarstiga. Soovitame hambaarsti valikul suhelda teiste erivajadustega inimestega soovituste saamiseks hambaarsti valikul.
TAASTUSRAVI
Taastusravi määrab taastusraviarst (või mõni muu eriarst), kui on vaja tegeleda keha funktsioonide taasatamise, säilitamisega või puudega kohanemisega. Taastusravi saamiseks väljastab arst saatekirja.
Taastusravi jaguneb kaheks: ambulatoorne ehk päevane ravi ning statsionaarne ehk Sinu hooldusvajadusega lähedane määratakse ravi ajaks haiglasse. Statsionaarset ravi saavad üldjuhul need inimesed, kes on põdenud just rasket haigust, läbinud operatsiooni või trauma.
TERAAPIAFOND
Perearstil on võimalik suunata meditsiinilise näidustuse korral logopeedile, psühholoogile või füsioterapeudile. Teraapiafondi eesmärk on, et inimene saaks vajaliku ravi kiiremini.
ÕENDUSABI
Õenduasbi eesmärk on säilitada ja võimaluse korral parandada inimese tervislikku seisundit ja toimetulekuvõimet, ravida ja toetada stabiilses seisundis inimest ning vajaduse korral leevendada inimese vaevusi. Õendusabi osutatakse nii haiglas või hoolekandeasutuses kui ka kodus (koduõendus, vähihaigete kodune toetusravi). Õendusabi võib olla ettevalmistus inimese hoolekandeastusse või koju minekul.
Õendusabi ei ole sama, mis hooldekodu ja hoolekandeteenused, kuid neil on siiski kokkupuutepunkte, sest sageli on hooldekodudes elavatel inimestel terviseprobleeme.
Õendusabi haiglas on mõeldud stabiilses seisundis inimesele, kes ei vaja pidevat arstiabi, kuid kes vajab abi ja raviprotseduure mahus, mis ületab koduõenduse võimalused. Õenduasbi võib olla vajalik pärast traumat või rasket haigust, kroonilise haiguse ägenedes, aga ka raskest haigusest tingitud vaevuste leevendamiseks. Õendushaiglasse suunamise vajaduse otsustab perearst või eriarst kas ise või koos õega. Õendushaiglas viibimise aeg ja osutatavad teenused sõltuvad inimese tervislikust seisundist ja õendusabivajadusest.
Õendushaiglas ravikindlustatud inimese ühe voodipäeva maksumusest tasub inimene 15% (kehtiv õendusabi omaosaluse suurus). Lisaks on haiglal õigus küsida esimese kümne haiglapäeva eest täiendavalt 25 eurot.
Koduõendus on mõeldud inimesele, kelle tervislik seisund ei nõua haiglas viibimist, kuid kes siiski vajab asjatundlikku meditsiiniabi. Seda võib vajada piiratud liikumisvõimega inimene, kes ei suuda ise arsti juurde minna. Koduõde on seega ka oluline ühenduslüli perearsti või raviarsti ning inimese vahel. Koduõendusteenusele suunamise vajaduse otsustab perearst või eriarst. Vaja on saatekirja, kuhu arst märgib patsiendi terviseprobleemid ning ravi, õde aga õendusabivajaduse. Koduõendus on ravikindlustatud inimesele tasuta.
Koduõde näiteks:
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Omastehoolduse infopunkti on välja töötanud Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Tegevust rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Omastehooldusest.ee
Teie ees olev koduleht on ehitatud ja koostatud nii, et see vastaks WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on kasutatud teatud tehnilisi vahendeid ja sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad kodulehe sisu tarbida nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega kasutajatel. Lisaks on võimalik info juurdepääsetavust parandada oma arvutit brauseri- ja operatsioonisüsteemi tasemel seadistades. Alljärgnevalt ülevaade põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav www.abilitynet.org.uk (inglise keeles).
Sellel kodulehel on võimalik navigeerida ainult klaviatuuri abil. Navigatsioon toimub Tab klahvi abil. Iga vajutusega liigub fookus järgmisele elemendile. Hetkel aktiivset elementi märgib värvimuutus ja kastike selle ümber. Fookuses oleva lingi aktiveerimiseks tuleb vajutada klaviatuuril klahvi Enter. Esimesed 3 linki, mis sellisel viisil navigeerides aktiivseks muutuvad, on tavakasutaja eest varjatud ning mõeldud spetsiaalselt klaviatuuriga navigeerijatele. Need on vastavalt “Liigu edasi põhisisu juurde”, “Lülita kõrgkontrastsust” ja “Juurdepääsetavus”. “Liigu edasi põhisisu juurde” jätab vahele päise ja vasaku paani ning hüppab lehe põhisisu juurde. “Lülita kõrgkontrastsust” vahetab lehe kujunduse kõrgkontrastseks - tekst muutub valgeks, lingid kollaseks ja taust mustaks. “Juurdepääsetavus” viitab sellele samale lehele, millel praegu oled.
Veebilehitsejad
Sisu suurendamiseks soovitame esmalt kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust. Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja samal vajutada ajal kas + või - klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Veebilehitsejate jaoks on olemas suurendamist võimaldavad laiendused, mis täiendavad veebilehitseja olemasolevat funktsionaalsust. Näiteks Firefoxi jaoks Zoom Page, mis lubab suurenda nii kogu lehte kui ka ainult teksti; Chrome jaoks AutoZoom.
Ekraanilugeja on programm, mis üritab arvutiekraanil kujutatavat interpreteerida ja teistes vormides edasi anda - näiteks helidena, audiokommentaarina. Eelkõige on see abivahend vaegnägijate jaoks. Sellel kodulehel esitatud sisu on loodud vastavalt ekraanilugejatele arusaadavatele standarditele ja nii, et igat tüüpi visuaalset sisu on teises vormis võimalik taasesitada. Näiteks on piltidel küljes tekstilised kirjeldused, video all on toodud kirjeldus videopildis juhtuva kohta, struktuursete elementide paigutus ja järjekord arvestab ekraanilugeja liikumist ekraanil ja võimaldab infot tarbida loogilises järjekorras. Valik populaarseid ekraanilugejaid: JAWS (Windows) VoiceOver (OS X, tasuta, sisseehitatud) NVDA (Windows, tasuta) SystemAccess (Windows).
