Eestkoste seadmine inimese õiguste ja huvide kaitsel piiravaim ning äärmuslikum abimeede. Eestkoste seadmist tasub kaaluda, kui inimesel on kestev ja püsiv vaimse tervise haigus, mille tõttu ta ei saa aru oma tegudest ja ei ole neid ka võimeline juhtima. Eestkostet saab seada psüühikahäirega täisealisele inimesele juhul, kui tema huve ja õigusi ei saa kaitsta muul viisil, nt volituse andmise, perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.
Eestkoste seadmise vajalikkuse üle otsustamisel tuleks esitada kolm küsimust:
Eelistama peaks kõiki teisi meetmeid, mis võivad sobida inimese õiguste ja huvide kaitsmiseks.
Õiguslikud alused ja menetlusammud tulenevad perekonnaseadusest ning tsiviilkohtumenetluse seadustikust.
Eestkoste seadmise ja eestkostja määramine toimub eestkostet vajava inimese elukoha järgses kohtus.
Eestkoste seadmise algus
Eestkoste seadmine algab kohtule avalduse esitamisega. Selles tuleb põhjendada eestkoste vajadust – mis põhjusel ja milles ise enda õigusi ja huve kaitsta ei süüa. Avalduse saab kohtule esitada eestkostet vajav inimene ise, tema vanemad, abikaasa, registreeritud elukaaslane, täisealine laps või valla- või linnavalitsus.
Eestkoste seadmise protsessis:
Eestkoste seadmisel selgitab kohus välja:
Eestkostja määratakse konkreetselt nendeks tegevusteks ja selles ulatuses, milles inimene eestkostet vajab. Mõnikord võib olla vajadus määrata eestkoste inimese kõikide asjade ajamiseks.
Eestkostjaks saab olla:
Kohus otsustab, kui pikaks ajaks on eestkostja ülesandeid vaja täita. Maksimaalne aeg on 5 aastat. Peale seda otsustab kohus, kas eestkostja ülesandeid on vaja pikendada, saab neid vähendada või on vaja suurendada või saab eestkostja ülesanded lõpetada.
Eestkostjal tuleb kohut koheselt teavitada, kui on võimalik eestkoste lõpetada või on vajadus eestkostja ülesandeid vähendada või laiendada.
Korra aastas tuleb eestkostjal esitada kohtule eestkoste aruanne.
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Omastehoolduse infopunkti on välja töötanud Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Tegevust rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Omastehooldusest.ee
Teie ees olev koduleht on ehitatud ja koostatud nii, et see vastaks WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on kasutatud teatud tehnilisi vahendeid ja sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad kodulehe sisu tarbida nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega kasutajatel. Lisaks on võimalik info juurdepääsetavust parandada oma arvutit brauseri- ja operatsioonisüsteemi tasemel seadistades. Alljärgnevalt ülevaade põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav www.abilitynet.org.uk (inglise keeles).
Sellel kodulehel on võimalik navigeerida ainult klaviatuuri abil. Navigatsioon toimub Tab klahvi abil. Iga vajutusega liigub fookus järgmisele elemendile. Hetkel aktiivset elementi märgib värvimuutus ja kastike selle ümber. Fookuses oleva lingi aktiveerimiseks tuleb vajutada klaviatuuril klahvi Enter. Esimesed 3 linki, mis sellisel viisil navigeerides aktiivseks muutuvad, on tavakasutaja eest varjatud ning mõeldud spetsiaalselt klaviatuuriga navigeerijatele. Need on vastavalt “Liigu edasi põhisisu juurde”, “Lülita kõrgkontrastsust” ja “Juurdepääsetavus”. “Liigu edasi põhisisu juurde” jätab vahele päise ja vasaku paani ning hüppab lehe põhisisu juurde. “Lülita kõrgkontrastsust” vahetab lehe kujunduse kõrgkontrastseks - tekst muutub valgeks, lingid kollaseks ja taust mustaks. “Juurdepääsetavus” viitab sellele samale lehele, millel praegu oled.
Veebilehitsejad
Sisu suurendamiseks soovitame esmalt kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust. Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja samal vajutada ajal kas + või - klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Veebilehitsejate jaoks on olemas suurendamist võimaldavad laiendused, mis täiendavad veebilehitseja olemasolevat funktsionaalsust. Näiteks Firefoxi jaoks Zoom Page, mis lubab suurenda nii kogu lehte kui ka ainult teksti; Chrome jaoks AutoZoom.
Ekraanilugeja on programm, mis üritab arvutiekraanil kujutatavat interpreteerida ja teistes vormides edasi anda - näiteks helidena, audiokommentaarina. Eelkõige on see abivahend vaegnägijate jaoks. Sellel kodulehel esitatud sisu on loodud vastavalt ekraanilugejatele arusaadavatele standarditele ja nii, et igat tüüpi visuaalset sisu on teises vormis võimalik taasesitada. Näiteks on piltidel küljes tekstilised kirjeldused, video all on toodud kirjeldus videopildis juhtuva kohta, struktuursete elementide paigutus ja järjekord arvestab ekraanilugeja liikumist ekraanil ja võimaldab infot tarbida loogilises järjekorras. Valik populaarseid ekraanilugejaid: JAWS (Windows) VoiceOver (OS X, tasuta, sisseehitatud) NVDA (Windows, tasuta) SystemAccess (Windows).
