Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
HOOLDUSVAJADUSEGA TÄISKASVANU HOOLDAJALE
Eestkoste
Eestkoste seadmine inimese õiguste ja huvide kaitsel piiravaim ning äärmuslikum abimeede. Eestkoste seadmist tasub kaaluda, kui inimesel on kestev ja püsiv vaimse tervise haigus, mille tõttu ta ei saa aru oma tegudest ja ei ole neid ka võimeline juhtima. Eestkostet saab seada psüühikahäirega täisealisele inimesele juhul, kui tema huve ja õigusi ei saa kaitsta muul viisil, nt volituse andmise, perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.
Eestkoste seadmise vajalikkuse üle otsustamisel tuleks esitada kolm küsimust:
- kas inimene võib saada eestkostest endale tõelist kasu?
- kas saaks kasutada vähem piiravamaid alternatiive inimese heaolu ja toimetuleku tagamiseks?
- mis muutub ja kelle parimates huvides eestkoste seadmise otsus on?
Eelistama peaks kõiki teisi meetmeid, mis võivad sobida inimese õiguste ja huvide kaitsmiseks.
Õiguslikud alused ja menetlusammud tulenevad perekonnaseadusest ning tsiviilkohtumenetluse seadustikust.
Eestkoste seadmise ja eestkostja määramine toimub eestkostet vajava inimese elukoha järgses kohtus.
Eestkoste seadmise algus
Eestkoste seadmine algab kohtule avalduse esitamisega. Selles tuleb põhjendada eestkoste vajadust – mis põhjusel ja milles ise enda õigusi ja huve kaitsta ei süüa. Avalduse saab kohtule esitada eestkostet vajav inimene ise, tema vanemad, abikaasa, registreeritud elukaaslane, täisealine laps või valla- või linnavalitsus.
Eestkoste seadmise protsessis:
- määratakse inimesele riigi poolt advokaat, kelle töö eest ei tasu inimene;
- viiakse alati läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis;
- kaasatakse alati inimese elukohajärgne kohalik omavalitsus.
Eestkoste seadmisel selgitab kohus välja:
- kas inimene vajab eestkostet
- milliste õiguste, kohustuste ning ülesannete täitmiseks jaoks on eestkoste vajalik
- kes on sobiv eestkostja ülesannete täitma
Eestkostja määratakse konkreetselt nendeks tegevusteks ja selles ulatuses, milles inimene eestkostet vajab. Mõnikord võib olla vajadus määrata eestkoste inimese kõikide asjade ajamiseks.
Eestkostjaks saab olla:
- Inimene, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib täitma määratud ülesandeid ja kaitsma eestkostetava huve. Selleks võivad olla pereliikmed, sugulased, sõbrad, tuttavad vms inimene, kes on selleks oma nõusoleku andnud.
- Juriidiline isik – nt mõni ühing või organisatsiooni, kelle tegevuseks on eestkoste teostamine ja inimese õiguste ja huvide eest seismine ning ta on selleks andnud nõusoleku.
- Valla-või linnavalitsus määratakse eestkostjaks juhul, kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata füüsilist ega juriidilist isikut.
Kohus otsustab, kui pikaks ajaks on eestkostja ülesandeid vaja täita. Maksimaalne aeg on 5 aastat. Peale seda otsustab kohus, kas eestkostja ülesandeid on vaja pikendada, saab neid vähendada või on vaja suurendada või saab eestkostja ülesanded lõpetada.
Eestkostjal tuleb kohut koheselt teavitada, kui on võimalik eestkoste lõpetada või on vajadus eestkostja ülesandeid vähendada või laiendada.
Korra aastas tuleb eestkostjal esitada kohtule eestkoste aruanne.
Eestkostjana tuleb täita oma kohustusi lähtudes ALATI ja AINULT eestkostetava vajadustest, soovidest ja parimatest huvidest.
Kust leian täiendavat abi ja infot eestkoste teemal?
- Eestkostjaid nõustavad kohtutes töötavad eestkoste järelevalve töötajad ja ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad,
- Eestkoste teemadel ja eestkostja ülesannete täitmisel on abiks ka info ja materjalid veebilehelt Eestkostja teejuht