Kõik inimesed leinavad omal moel. Emotsioonide kestvus ja intensiivsus võivad erineda. Kuigi leina kirjeldatakse kui protsessi, mis toimub faaside või etappide kaupa (vt allpool), ei tundu see nii kaotusvalus oleva inimese jaoks. Pigem tundub see olema justnagu ameerika mäed, üles ja alla liikumistega, mis muudavad kaotusega leppimise edenemise märkamise raskeks. Inimene võib ennast ühel hetkel hästi tunda ja järgmisel hetkel ennast jälle kurvana tunda. Vahel inimesed mõtlevad, kaua see lein nende jaoks veel kestab ja millal kergemaks läheb. Kahjuks pole sellele küsimusele ühest vastust.
Kriisis inimene kogeb üldjuhul nelja faasi – nende mõistmine võib anda tuge ja arusaamist, miks sa just tunned selliseid tundeid ja mida oodata olukorras, kus oled jätnud hüvasti oma lapsega.
Leinas inimene kogeb üldjuhul nelja faasi – nende mõistmine võib anda tuge ja arusaamist, miks sa just tunned selliseid tundeid ja mida oodata olukorras, kus oled jätnud hüvasti oma lapsega.
Igasse faasi võib takerduda või hoopis kinni jääda. Takerdumise korral on ühe või mitme faasi läbimise aeg oluliselt pikenenud, kinnijäämise korral ei suudeta ühest faasist edasi liikuda ja seega ei jõuta ka olukorraga leppimise tasandile.
Lein võib kesta aastaid. Lähedase kaotamine tähendab ühtlasi ka tuleviku kaotamist, mille Sa lootsid temaga veeta. Meenutused lähedasest võivad tagasi tuua tugevaid emotsioone ja põhjustada leina kaotatud ühise tuleviku pärast.
Lein peale pikka haigust võib erineda ootamatu surma järgsest leinast. Kui Sinu lähedane on ravimatult haige, võib/võis lein esineda saabuva surma ootuses. See on normaalne reaktsioon. See võib aidata lõpetada pooleli olevad asjad ja ette valmistuda tegelikuks kaotuseks, kuid ei pruugi veel vähendada valu, mis kaasneb lähedase surmaga.
Tavaliselt kasutavad lahkunu lähedased aega vahetult enne tema surma enda füüsiliseks ja emotsionaalseks ettevalmistamiseks. Võid tunda vajadust oma peagi lahkuvast lähedasest emotsionaalselt eemalduda.
Paljud inimesed arvavad, et nad on kaotuseks ette valmistunud, kuna surm on ette teada. Kui nende lähedane aga tegelikult sureb, võib see ikkagi põhjustada šoki ja tuua kaasa ootamatu kurbuse ning kaotustunde.
Enamuse inimeste jaoks algab tavaliselt leinaprotsess tegeliku surma hetkest.
Uku Kuudi lesk Kertu: „Mida teha, kui haigus on kõik võtnud?“
Eesti Ekspress, 03.01.2019
Allikad: Peaasi.ee, Hoolidesjahoolitsedes.ee, cancer.ee
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Omastehoolduse infopunkti on välja töötanud Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Tegevust rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Omastehooldusest.ee
Teie ees olev koduleht on ehitatud ja koostatud nii, et see vastaks WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on kasutatud teatud tehnilisi vahendeid ja sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad kodulehe sisu tarbida nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega kasutajatel. Lisaks on võimalik info juurdepääsetavust parandada oma arvutit brauseri- ja operatsioonisüsteemi tasemel seadistades. Alljärgnevalt ülevaade põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav www.abilitynet.org.uk (inglise keeles).
Sellel kodulehel on võimalik navigeerida ainult klaviatuuri abil. Navigatsioon toimub Tab klahvi abil. Iga vajutusega liigub fookus järgmisele elemendile. Hetkel aktiivset elementi märgib värvimuutus ja kastike selle ümber. Fookuses oleva lingi aktiveerimiseks tuleb vajutada klaviatuuril klahvi Enter. Esimesed 3 linki, mis sellisel viisil navigeerides aktiivseks muutuvad, on tavakasutaja eest varjatud ning mõeldud spetsiaalselt klaviatuuriga navigeerijatele. Need on vastavalt “Liigu edasi põhisisu juurde”, “Lülita kõrgkontrastsust” ja “Juurdepääsetavus”. “Liigu edasi põhisisu juurde” jätab vahele päise ja vasaku paani ning hüppab lehe põhisisu juurde. “Lülita kõrgkontrastsust” vahetab lehe kujunduse kõrgkontrastseks - tekst muutub valgeks, lingid kollaseks ja taust mustaks. “Juurdepääsetavus” viitab sellele samale lehele, millel praegu oled.
Veebilehitsejad
Sisu suurendamiseks soovitame esmalt kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust. Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja samal vajutada ajal kas + või - klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Veebilehitsejate jaoks on olemas suurendamist võimaldavad laiendused, mis täiendavad veebilehitseja olemasolevat funktsionaalsust. Näiteks Firefoxi jaoks Zoom Page, mis lubab suurenda nii kogu lehte kui ka ainult teksti; Chrome jaoks AutoZoom.
Ekraanilugeja on programm, mis üritab arvutiekraanil kujutatavat interpreteerida ja teistes vormides edasi anda - näiteks helidena, audiokommentaarina. Eelkõige on see abivahend vaegnägijate jaoks. Sellel kodulehel esitatud sisu on loodud vastavalt ekraanilugejatele arusaadavatele standarditele ja nii, et igat tüüpi visuaalset sisu on teises vormis võimalik taasesitada. Näiteks on piltidel küljes tekstilised kirjeldused, video all on toodud kirjeldus videopildis juhtuva kohta, struktuursete elementide paigutus ja järjekord arvestab ekraanilugeja liikumist ekraanil ja võimaldab infot tarbida loogilises järjekorras. Valik populaarseid ekraanilugejaid: JAWS (Windows) VoiceOver (OS X, tasuta, sisseehitatud) NVDA (Windows, tasuta) SystemAccess (Windows).
