Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
HOOLDUSVAJADUSEGA TÄISKASVANU HOOLDAJALE
Hooldusvajadusega lähedase elu lõpu toetamine
Lähedase elu lõpu lähenemine võib olla küll tema raske hooldusvajaduse tõttu ette teada, kuid see ei pruugi tähendada, et tema ja Sina oled selleks ette valmistunud. Sureva inimese eest hoolitsemine võib olla stressirohke. On mõistetav tunda, et Sa ei tea, mida teha, mida öelda ja kuidas toime tulla.
Kui Sa pole kunagi varem olnud sureva inimese läheduses, võid karta, mis juhtuma hakkab. Ettevalmistuste tegemine ja teadmine, mida oodata, võib aidata tunda end vähem hirmul ja segaduses ning võimaldab planeerida, kuidas tulla toime eesootavate emotsionaalsete ja füüsiliste väljakutsetega.
Elu lõpu planeerimise vestlusi tuleks võimalusel alustada, kui lähedase füüsiline ja vaimne tervis on veel nii hea, et ta suudab teha teadlikke otsuseid teha oma elu erinevate aspektide kohta. Arutleda tuleks tervise, elu lõpu suurte otsuste (ravi jätkamise/mittejätkamine, hooldus jne), matuste ja vara jaotamise teemadel.
Tuleb meeles pidada, et mitte kõik pole valmis oma surelikkusega silmitsi seisma ja avameelselt rääkima sellest, kuidas nad plaanivad oma elu lõpetada. Suhtlemisel on võtmesõnadeks kannatlikkus, kaastunne ja mõistmine.
Ei ole võimalik täielikult valmistuda elu kõige raskemate vestluste pidamiseks armastatud inimesega, kes seisab silmitsi surmaga. Praktikad, mis aitavad neid arutelusid läbi viia, hõlmavad etteplaneerimist ja negatiivseteks tulemusteks valmistumist, et need ei tuleks üllatusena. Kuigi ettevalmistus ei tähenda, et vestlus kohe sujub, aitab see enda jaoks läbi mõelda, mida öelda ja mida mitte.
Teisalt, ei pea suremisest ja suremusest rääkimine olema ebamugav või väljakutseid esitav. Elu ei kesta igavesti ja meil kõigil on vaja sellega ühel või teisel eluhetkel vastamisi seista.
Kui Sinul ja Su lähedasel ei ole varem surmast ja suremisest vestlusi olnud, tasub see teema järk-järgult vestlustesse tuua, näiteks võivad abiks olla järgnevad küsimused:
♥ “Ma tean, et see on raske teema, aga kas sa oled äkki mõelnud, kuidas sa tahaksid oma ellu lõppu veeta?”
♥ “Mis on praegu Sinu jaoks oluline? Kuidas ma saaksin Sind toetada?”
♥ “Kas sul on tuleviku osas mingisuguseid soove või muresid, millest Sa tahaksid rääkida?”
♥ Igaühel on elu lõpul spetsiifilised soovid ja vajadused, mis ei pruugi alati seostuda surma, matuse ja matusetalituse planeerimisega. Räägi temaga asjadest, mis talle kõige rohkem tähtsust omavad.
Hüvasti jätmine
Kui on teada, et lähedase keeruline haigus lõpeb õige pea surmaga, annab see aega hüvastijätuks. Sa võid julgustada oma lähedast jagama oma tundeid ja sa saad jagada ka oma tundeid – väljendada seda, mida ta Sulle tähendab ja mida Sa temast mäletama jääd.
Elu lõpu lähedal olev inimene võib soovida jätta pärandi, näiteks kirjutada oma eluloo või kirju pereliikmetele ja sõpradele. Nad võivad soovida külastada erilist kohta või võtta ühendust kellegagi, kellega on kaotanud kontakti. Sa saad oma lähedast aidata kõigi nende ülesannete täitmisel. Need on kõik osa hüvastijätmise protsessist, mis on oluline nii Sulle, Su lähedasele kui ka kõigile teistega, kes on tema jaoks olulised.
Inimesed sageli mõtlevad, mida öelda surevale inimesele. On arusaadav, et sa ei tea, mida öelda – su tunded võivad olla nii keerulised, et on raske leida õigeid sõnu või üldse mingeid sõnu. On tavaline muretseda, et ütled midagi valesti. Enamasti leiab surev inimene lohutust lihtsalt Sinu kohalolust.
♥ Kuula, mida ta räägib.
♥ Kui Sulle tundub, et ta võiks abi saada vaimse tervise spetsialisti või hingehoidjaga rääkimisest, siis paku talle seda.
♥ Püüa teda kohelda võimalikult tavapäraselt ja räägi ka tavaliselt igapäevasest asjadest. See näitab talle, et ta on endiselt osa Sinu elust.
♥ Palu vabandust, kui arvad, et oled öelnud midagi valesti.
♥ Anna talle teada, kui tunned end ebamugavalt. Ta võib ka end ebamugavalt tunda. On täiesti okei öelda, et sa ei tea, mida öelda.
♥ Aktsepteeri, et sina või tema võivad nutta või väljendada viha. Need on loomulikud reaktsioonid stressirohkele olukorrale.
♥ Esita küsimusi. Julgusta neid rääkima oma elust, kui nad on võimelised ja huvitatud. Mälestuste jagamine võib aidata kinnitada, et nende elu oli tähendusrikas ja et neid mäletatakse.
♥ Ole lihtsalt kohal. Mõnikord on kõige hinnatum seltskond – istuge koos ja vaadake televiisorit või lugege.
♥ Isegi kui nad pole varem religioosset huvi üles näidanud, võib see surma lähenedes muutuda. Võid pakkuda võimalust koos palvetada, kuid austa nende soove, kui see pole midagi, mida nad soovivad.
Lugemissoovitus:
Uku Kuudi lesk Kertu: „Mida teha, kui haigus on kõik võtnud?“
Eesti Ekspress, 03.01.2019