Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Kontaktid
HOOLDUSVAJADUSEGA TÄISKASVANU HOOLDAJALE
Kohaliku omavalitsuse teenused
Esmane kontakt abi otsimisel on alati elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus. Esmast infot, millist abi kohalik omavalitsus pakub, võib leida nende kodulehelt. Kohalik omavalitsus on kohustatud seaduse järgi pakkuma järgnevaid teenuseid: koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, varjupaigateenus, turvakoduteenus, sotsiaaltransporditeenus, eluruumi tagamise teenus, eluruumi kohandamine, võlanõustamisteenus, lapsehoiuteenus, asendushooldusteenus, järelhooldusteenus.
Hooldusvajaduse tõttu võib Sinu lähedane vajada mitmesuguseid teenuseid, mis aitavad nii tal kui ka Sinul igapäevaeluga paremini toime tulla. Kui Sinu lähedane on nende teenuste läbi toetatud, on Sinul võimalus hoolduskoormusest puhata, käia tööl, õppida, tegeleda hobidega jne. Juhul kui oled hooldajaks määratud, ei tähenda see seda, et 24/7 peab hooldus Sinu poolt tagatud olema.
Hooldusvajadusega inimene võib vajad mitmesuguseid teenuseid – näiteks sotsiaaltransport, isiklik abistaja, koduteenus, eluruumi tagamine või kohandamine, üldhooldusteenus hoolekandeasutuses.
Isiklik abistaja
Inimene, kes aitab Sinu hooldusvajadusega lähedast füüsiliselt tegevustega, mida ta oma erivajadusest tulenevalt ise pole võimeline tegema, kuid on valmis ja võimeline isiklikku abistajat tegevustes juhendama. Üldjuhul kasutavad isiklikku abistajat liikumispuudega ja nägemispuudega inimesed. Isiklik abistaja on liikumispuudega inimese käed ja jalad ning nägemispuudega inimese silmad. Üldjuhul otsib inimene endale isikliku abistaja ise, kuid kohalikul omavalitsusel on kohustus inimest vajadusel abistada. Teenus võib olla inimese jaoks tasuline, kuid teenuse pakkumisel peab kohalik omavalitsus hindama kui suurt omaosalust inimene on võimeline maksma. Omaosaluse arvestamisel tuleb arvesse võtta nii sisstulekuid ka kohustusi.
Koduteenus
Koduteenus aitab Sinu hooldusvajadusega lähedast kodustes tingimustes, et Sina saaksid hoolduskoormusest puhata, tööl käia, õppida või tegeleda oma hobidega, näiteks võib aidata koduteenuse osutaja teha hooldustoiminguid – söötmine, pesemine, mähkmete vahetamine jne, tuua näiteks toiduaineid poest või ravimeid apteegist. Kohalikud omavalitsused pakuvad vahel koduteenuse raames ka sooja toidu kojukannet, et lähedasel oleks päeva jooksul soe toit olemas.
Loe kogemuslugusid koduhooldusest:
Kodus on kõige parem: koduhooldus võimaldab viimase hetkeni oma põõsast musti sõstraid korjata
Inimväärikas elu: koduhooldaja jutustab ja kallistab, mitte ei vaheta ainult mähkmeid
Üldhooldusteenus hoolekandeasutuses
Juhul kui on soov või kodus elamine abi toel ei ole enam võimalik, pakub kohalik omavalitsus hooldust hoolekandeasutuses. Teenuse kasutamine on võimalik ka ajutiselt, näiteks kui vajate ise hoolduskoormusest puhkust ja olete ühiselt oma lähedase leidnud, et hoolekandeasutusse minek oleks sobiv võimalus mõlemale. Üldhooldekodud asuvad üle Eesti ning sobivate võimaluste leidmiseks soovitame suhelda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga või otsida infot internetist ning külastada erinevaid asutusi. Kõik tegutsevad üldhooldekodud on leitavad Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.
Sotsiaaltransport
Transport, millega on võimalik sõita kooli, tööle arsti juurde, rehabilitatsiooniasutusse jne, kui puudub auto kasutamise võimalus ja pole võimalik sõita ühistranspordis.
Eluruumi tagamine, kohandamine
Juhul kui Su lähedasel ei ole võimalik endale eluaset tagada, sh kui elate koos ja Teil ei ole ühiselt eluruumi leidmine võimalik, on õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Näiteks võib olla raskendatud üüriturult Sinu lähedase erivajadustele sobiva eluaseme leidmine.
Juhul kui Sinu lähedase või Teie ühine kodu vajab kohandamist, et lähedane saaks iseseisvamalt kodus toimetada või kodust ise välja, näiteks saab paigalda kalteid liikumiseks, eemaldada lävepakke või lisada panduseid ukseavadesse, vahetada vann välja duši vastu või vajadusel ümberehitada kogu vannituba ja wc jne.
Kodu kohanduse lahendustest võib rohkem lugeda Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Parkimiskaart
Lisaks kohustuslikele teenustele väljastavad kohalikud omavalitsused puudega inimese parkimiskaarti. Parkimiskaardile on õigus inimesel, kellel on keskmine, raske või sügav liikumis- või nägemispuue või ajutine liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle.
Ajutise liikumisfunktsiooni kõrvalekalde puhul peab inimene kasutama liikumist abistavat abivahendit (nt kargud, käimisraam, ratastool jms).
Parkimiskaardi saamiseks esita kohalikule omavalitsusele:
- Pilt mõõdus 3×4 cm.
- Puude raskuastme ja lisakulude tuvastamise otsus (kui otsusel puudub märge liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde kohta, siis küsi pere- või eriarstilt vabas vormis tõend).
Parkimiskaart väljastatakse inimesele ja seda kasutada võib ainult selle inimese sõiduki või teda transportiva sõiduki parkimiseks.
Parkimiskaart tuleb auto armatuurlaual paigutada nähtavasse kohta, et oleks näha kaardi registreerimisnumber, kehtivusaeg ja väljaandja.
Parkimiskaardiga on lubatud:
- Parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta.
- Peatuda ja parkida asulas “parkimist ja peatumist” keelava märgi mõjupiirkonnas selliselt, et sõiduk asub täielikult kõnniteel ning jalakäijale on jäetud sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks 1.5 meetri laiune käiguriba. Luba ei kehti, kui tee on tähistatud peatumise keelujoonega.
- Parkida avalikus parklas, kus on piiratud parkimisaeg, ettenähtust kauem.
- Parkida õuealal väljaspool parklat, kui see ei takista jalakäijaid ega muuda teiste sõidukite liiklemist võimatuks.
- Peatuda asulas peatumist keelava märgi mõjupiirkonnas, et liikumis- või nägemispuudega inimene saaks sõidukisse siseneda või väljuda.
Loe lisa Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Kohaliku omavalitsuse teenuste omaosalus
Kohaliku omavalitsuse pakutav abi võib olla tasuline, kuid tingimusel, et tasu suurus ei saa takistuseks abi saamisel.
Omaosalus ei saa olla kõikidel inimestel samas määras. Maksmise võimet tuleb hinnata individuaalselt – ei saa küsida kõikidelt inimestelt sama protsenti või ühte konkreetset summat.
Lisavõimalused kohalikus omavalitsuses
Lisaks seaduses ette nähtud sotsiaalteenustele võib kohalik omavalitsus pakkuda täiendavaid toetusi ja teenuseid. Nende pakkumine sõltub omavalitsuse võimalustest ning nende kohta info saamiseks tuleb pöörduda linna- või vallavalitsusse.
Täiendavaid võimalused on üldjuhul reguleeritud kohaliku omavalitsuse määrustega. Lisavõimaluste pakkumine ei vabasta kohalikku omavalitsust pakkumast seadusest tulenevaid teenuseid.
Soovitused kohalikust omavalitsusest abi taotlemiseks:
- Võta ühendust piirkonna sotsiaaltöötajaga ja selgita olukorda.
- Tee kirjalik taotlus abi saamiseks (Sa ei pea teadma, millist abi Sina ja Su lähedane konkreetselt vajate, võid kirjeldada oma vajadusi).
- Kohalik omavalitsus on kohustatud hindama terviklikult Sinu ja Sinu pere abivajadust ja hoolduskoormust (isegi kui taotled ainult ühte konkreetset teenust või toetust). Omavalitsus selgitab välja, milles on abi vaja, millises mahus ja millisel viisil on abi- ja tugi kõige tõhusam ja sobivaim. Abivajaduse hindamisest loe lähemalt siit.
- Sul on õigus tutvuda abivajaduse hindamise dokumendiga ja saada endale sellest koopia.
- Kohalik omavalitsus peab tegema kirjaliku otsuse abi andmise kohta (sh otsustama kõikide Sinu ja Su pere jaoks vajalike kohaliku omavalitsuse korraldatavate teenuste ja toetuste andmise) ning korraldama vastavalt sellele abi, näiteks ei saa abi osutaja leidmise kohustust panna perekonnale. Otsus peab olema kaalutletud (õiguslikult, faktiliselt) ja põhjendatud inimesele arusaadavalt.
Mida teha, kui Sa pole otsusega rahul või saadud abi ei vasta Sinu või Sinu lähedaste vajadustele?
Kas leidsid siit kasulikku infot?
Suured tänud tagasiside eest! Võtame selle kindlasti arvesse.
Lehte on viimati uuendatud:2. juuli 2024