Põhjuseid, miks siiani endaga ise toime tulev lähedane hooldust vajab, on mitmeid. On inimesi, kes on vajanud hooldust sünnist saati ning hooldusvajadus ei kao ka täisealiseks saades. Kuid lisaks võib inimese ja kogu pere elu võtta ootamatu suuna, kui näiteks haiguse või õnnetuse tagajärjel pöördub kogu senine elukorraldus pea peale või kui kõrgemast east tulenevalt lakkab keha, mõtlemine, tajud funktsioneerimast nii nagu varem.
Liikumise, mõtlemise või tegevuse võime langus või kaotus on alati traagiline nii inimesele endale kui ka tema lähedastele. Uus olukord tekitab tavaliselt väga palju küsimusi ja sageli ei osata neile vastuseid leida. Oluline on julgeda küsida abi, mitte püüda üksi kõigi keeruliste toimingute ja valikutega hakkama saada. Nii abivajaja kui ka tema hooldajate igapäevaste toimingute lihtsustamiseks on tänapäeval olemas mitmeid teenuseid, mis aitavad hoolduskoormust leevendada ja töötamist jätkata, erinevaid abivahendeid, mis tänu riiklikele toetustele ei tähenda tingimata ka suurt väljaminekut, veebipõhiseid infopunkte, kust saada esmast infot ja tuge, et hooldamise teekonda julgemalt alustada, organisatsioone ja tugigruppe, mis pakuvad mõistmist ja praktilist nõu.
On oluline teada, et kohalikul omavalitsusel on kohustus hooldusvajadusega inimese abivajaduse hindamisel selgitada välja ka Sinu kui abivajavat isikut hooldava inimese toetusvajadus ja pakkuda Sulle ka sobivat tuge. See tähendab, et abivajaduse selgitamisel tuleb korraldada abi pakkumine, olenemata sellest, kas abivajaja on hooldusvajadusega või hoolduskoormusega inimene. Mida varem Sulle tuge pakutakse, seda tõenäolisemalt tuled Sa paremini toime ja saad jätkata hooldamise kõrvalt töötamist, õppimist või liikuda tööhõivesse. Nii on võimalik ennetada ka Sinu vaimse ja füüsilise tervise probleemide tekkimist ja abivajajaks muutumist.
Ära unusta enda ega ka hooldusvajadusega lähedase vaimset tervist. Lisaks tervishoiusüsteemi kaudu pakutavale abile leiad vaimse tervise kohta infot ja tuge peaasi.ee lehelt, kust saad ka broneerida aja nõustamisele.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool on hooldajatele välja töötanud e-õpiku Hoolides ja hoolitsedes.
Õpiku abil saab iga hooldaja iseseisvalt ja endale sobival ajal huvipakkuvate teemadega tutvuda:
arenguülesanded, suhtlemine, ergonoomika, aktiveerivad tegevused, hügieenitoimingud, toitumine, eritamine, lamatised, eluliste näitajate mõõtmine, ravimvormid ja manustamine, kriisid ja toimetulek, surm ja lein ning eneseabi.
Eestis tegutseb mitmeid diagnoosi- ja puudepõhiseid organisatsioone, tugigruppe, veebipõhiseid infopunkte, näiteks:
“Minu elu ema dementsusega kestis 4,5 aastat. Dementsusega inimese teekond raske ajuhaigusega on tõeline vaprustükk, mille käigus võetakse haigelt ära kõik need oskused, mis on justkui inimese elu põhiväärtuste aluseks: oskus teha süüa või käsitseda telefoni ja selle abil suhelda teiste inimestega, oskus rääkida ja arutleda, võimekus teha igapäevatoiminguid, iseseisvalt elada. Iga sammukesega vajus ema justkui sügavamale ja sügavamale kuristikku ning mina ei saanud teda sealt mitte kuidagi päästa. Tervendavat ravi ei ole! Mind aitas siis dementsusest teadlikumaks saamine ning oli hea, kui hakkasin mõistma ka seda, mida eri etapid keerulisel teekonnal tähendavad. Emale oleks kindlasti olnud toeks ühiskonna positiivsem suhtumine dementsusega inimestesse ning abistavad teenused. Viimased on tasapisi küll paranemas, aga kindlasti ei ole neid veel sel määral kui vaja. Igal juhul oleks tarvis tagada, et dementsusega inimesel ja tema perel oleks võimalik inimväärselt ja hästi koos selle haigusega elada.”
Miret Tuur
Kuigi dementsust saab seostada kõrge eaga, ei ole see vananemise paratamatu osa. Mida vanemaks saame, seda tõenäolisemalt esineb probleeme mäluga, kuid iga unustamine ei ole märk dementsusest, selgitatatakse saates ja lisaks räägitakse dementsuse olemusest ning selle mõjust inimesele endale ja tema lähedastele.
Insult on haigus, mis võib viia aastateks voodisse ja tabada lisaks eakatele ka nooremaid inimesi. Jutuks tuleb ka see, kuidas insuldi korral käituda ja mida haiglas tehakse.
Kui ka tavaline haigus võib olla ränk, kaasneb harvikhaigusega ohtralt erinevaid probleeme, olgu või näiteks pikk ja konarik teekond diagnoosini – tunnel, mille lõpus ei pruugi paista ravi ja tervenemise valgust. Saates räägitakse nii harvikhaigete õigusest väärikalt kättesaadavale ja elukvaliteeti hoidvale ravile kui hoolduskoormuse leevendamise ja inimeste jõustamise võimalustest nii indiviidi, kogukonna kui ühiskonna tasandil. Sellest on vähe abi, kui me jõustame inimest, ent teenused ja ühiskonna suhtumine ei tule järgi. Ka harvikhaiguse diagnoosi taga on päris inimene.
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
