HOOLDUSVAJADUSEGA TÄISKASVANU HOOLDAJALE

Hooldaja õigused ja kohustused

Hooldajaks saab pidada igas vanuses täisealist, kes hooldab oma pereliiget, lähedast või tuttavat, kellel on tuvastatud krooniline haigus, puue või muu pikaajaline tervise puudujääk ja hooldusvajadus, ning seda tehakse väljaspool kutse- või ametlikku tööd.

Ametlik hooldaja on täisealine, kes on kohaliku omavalitsuse poolt määratud hooldusvajadusega inimese hooldajaks. Hooldajaks määramise kohta on hooldusvajadusega inimese elukohajärgne kohalik omavalitsus teinud vastava kirjaliku otsuse. Ametlikule hooldajale maksab kohalik omavalitsus hooldustegevuste eest hooldaja toetust.

Mitteametlik hooldaja (sageli abivajava inimese lähedane ehk omastehooldaja) on igas vanuses hoolduskoormusega inimene, kes hooldab tasuta oma pereliiget, lähedast või tuttavat ning kohalik omavalitsus ei ole teda ametlikult määranud hooldusvajadusega inimesele hooldajaks.

Olles ametlik või mitteametlik hooldaja alati võib teise inimese abistamine ja toetamine tuua kaasa koormuse, mida on raske kanda. Sellega võivad kaasneda ebameeldivad tunded, stress ja kohustused, mis mõjuvad negatiivselt hooldaja enda igapäevaeluga toimetulekule, füüsilisele ja vaimsele tervisele ning võimalusele osaleda ühiskonnaelus. Seda nimetatakse hoolduskoormuseks.

Inimene kirjutab avatud märkmikusse pliiatsiga puidust laua ääres, mõtiskledes hooldaja kohustused. Märkmiku kõrval istub sinine tass ja taldrik koos cappuccinoga, mille vaht on kaunistatud südamekujulise kujundiga.

HOOLDAJA ÕIGUSED

Abistades, toetades ja hooldades teist inimest on hooldajal õigus:

Saada vajadusel tuge ja abi kohalikust omavalitsusest hoolduskoormusega toimetulekuks. Abi -ja toetuse saamiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse omavalitsusse. Omavalitsusel on kohustus toetada hooldajat hoolduse teostamisel. Vajalik tugi- või abimeede selgub hoolduskoormuse hindamisel, mille viib läbi omavalitsuse sotsiaaltöötaja koostöös hooldajaga. Selle käigus selguvad hooldustegevused, neile kuluv aeg ning kuidas see mõjutab hooldaja enda toimetulekut, tervist ning võimalusi olla kaasatud vastavalt oma huvidele ühiskondlikku ellu. Ühiselt selgitatakse, millist lisatuge või leevendust on vaja, et hooldaja suudaks hooldusolukordadega toime tulla ja oma ülesandeid täita.
Sul on õigus kaasa rääkida, millistes tegevustes ja milline abi on vajalik. Selleks võib olla nõustamine, toetavad teenused hooldatavale, koolitused, informatsioon, ajutine puhkus, rahaline toetus või ka ametlikult hooldajaks määramine, mis võib tuua kaasa rahalise toetuse (hooldaja toetus). Sobivaks võib osutuda ka mõni muu abistav meede ja toetav lahendus. Kohalikul omavalitsusel on suur otsustusõigus ja võimalus vajalike lahenduste leidmisel, sh vabatahtlikult pakutavate sotsiaalteenuste ja -toetuste maksmise tingimuste ja kordade kehtestamisel.
Taotleda enda ametlikult hooldajaks määramist vastavalt abivajava inimese omavalitsuses kehtivale hooldaja määramise korrale. Igal omavalitsusel võivad olla väiksed erisused hooldaja määramise korras. Samuti on lastele ja täiskasvanutele hooldaja määramise korrad omavalitsustes erinevad. Seetõttu on oluline uurida konkreetse omavalitsuse hooldajaks määramise tingimusi lähtudes sellest, kas hooldatavaks on laps või täisealine. Hooldajaks määramise kord ja tingimused peavad olema kättesaadavad omavalitsuse kodulehel. Kõikide omavalitsuste hooldajaks määramise tingimused ja korrad on kättesaadavad ka Riigi Teatajas.

Saada hooldajatoetust vastavalt kohalikus omavalitsuses kehtivale hooldajatoetuse korrale. Hooldajatoetust makstakse ametlikult määratud hooldajale. Igal omavalitsusel on erisused hooldajatoetuse maksmisel. Samuti on lastele ja täiskasvanutele hooldajatoetuse suurused kohalikes omavalitsustes erinevad. Seetõttu on oluline uurida konkreetse omavalitsuse hooldajatoetuse määramise tingimusi ja suurust lähtudes sellest, kas hooldatavaks on laps või täisealine. Hooldajatoetuse tingimused ja suurused peavad olema kättesaadavad omavalitsuse kodulehel. Kõikide omavalitsuste hooldajatoetuse tingimused ja korrad on kättesaadavad ka Riigi Teatajas.

Valla ja linnavalitsus maksab sotsiaalmaksu nende hooldajate eest, kes on määratud ametlikult hooldajaks, kellele makstakse hooldajatoetust ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saajad ning kellele ei ole määratud osalist või puuduvat töövõimet. Sotsiaalmaksu tasumisel võetakse aluseks riigieelarvega kehtestatud kuumäär (Sotsiaalmaksu seadus, § 6 lg 11 p 2, §21).
Saada kohalikust omavalitsusest arusaadaval viisil nõustamist, selgitusi ja abi olemasolevate abimeetmete ja toetuste ning nende saamiseks vajalike avalduste ja toimingute tegemisel. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal tuleb kõikidest kehtivatest tingimustest ja kordadest arusaadaval viisil selgitusi ja juhiseid anda ning ka abistada nende tingimuste ja avalduste täitmisel.
Saada kalendriaastas kuni viis tasustatud lisapuhkepäeva, kui olete ametlikult määratud või mitteametlik hooldaja sügava puudega täisealisele lähedasele. Sügava puudega inimese lähedaseks on tema õde, vend, poolõde, poolvend, ema, isa, vanem või vanavanem, abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses. Samuti saab puhkepäevi kasutada sügava puudega täisealise inimese eestkostja. Lisapuhkepäevade kasutamine lepitakse kokku ja esitatakse avaldus tööandjale. Töötasu maksab tööandjale tagasi sotsiaalkindlustusamet. Lisapuhkepäevade eest saadab töötasu arvestatakse kehtiva töötasu alamäära järgi. Täpsemalt saab lugeda Tööinspektsiooni Tööelu portaalist.

HOOLDAJA KOHUSTUSED

Hooldada, abistada ja toetada oma hooldatavat tegevustes ja toimingutes, milles tal abivajadus on. Ametliku hooldaja ülesanded on välja selgitatud hooldusvajaduse ja abivajaduse hindamisel. Hooldaja ülesanded on nimetatud omavalitsuse koostatud haldusaktis ja nende täitmine on hooldaja kohustuseks. Mitteametliku hooldaja ülesanded ja tegevused võivad olla vähem piiritletud. Need on sageli inimeste vahel suuliselt kokkulepitud või ka lähedaste ja pereliikmete vahelises ühises elukorralduses väljakujunenud igapäevaelu tegevused.
Austada ja hinnata abivajava inimese personaalset elustiili ja enesemääramise õigust. Inimene, kellel on krooniline haigus, puue või muu pikaajaline tervise puudujääk ning olles abi- ja hooldusvajadusega, on endiselt inimene oma õiguste, kohustuste, väärtuste, uskumuste, kogemuste ja isikliku eluilmaga. Seda tuleb hooldussuhtes arvestada ja suhtuda väärikalt hooldatava soovidesse ja vajadustesse ning abistada teda oma õiguste ja kohustuste täitmisel. Hooldaja saab kaasa aidata ja toetada inimest võimalikult täisväärtusliku elu elamisel.
Hoida oma füüsilist ja vaimset tervist tundes eneseabivõtteid ja ennetades läbipõlemist. Hooldajaks olemine võib nõuda nii füüsilist, psüühilist ja sotsiaalset panust, mistõttu võib see tuua kaasa üleliigse koormuse ja mõjutada negatiivselt hooldaja enda elukvaliteeti ja heaolu. Paljud uuringud toovad välja, et eriti omastehooldajad kogevad märkimisväärset koormust konkreetsete haigustega, näiteks laste hooldamisel, Parkinsoni tõve, dementsuse, tõsiste vaimse tervise häirete ja lõppstaadiumis vähiga inimeste hooldamisel. Mida kauem hooldajad tunnevad suurt hoolduskoormust, seda tõsisemalt võivad olla negatiivsed mõjud hooldaja füüsilisele ja vaimsele tervisele. Selle tagajärjeks võib olla hooldatava hooletusse jätmine ja väärkohtlemine.
Hinnata oma tervist, oskusi ja võimekust täita hooldusega kaasnevaid ülesanded. Ka hooldaja on eelkõige inimene, kellel on oma soovid, vajadused ning tõenäoliselt ka oskamatus ja puudused hoolduse käigus tekkida võivate ülesannetega toimetulemisel. Hooldaja ei saagi osata kõike, küll aga tuleks olla aus ja valmis küsima abi ning jagama vajadusel vastutust ja koormust. Hooldajana tuleb olla valmis juurde õppima, lasta ka teistel abistada ja vajadusel kasutada teenuseid, et saada endale puhkeaega.
Anda omavalitsuse sotsiaaltöötajale teada, kui hooldatava abivajadus on oluliselt muutunud (suuremaks või väiksemaks) või hooldustegevused ei ole enam vajalikud. Omavalitsuse sotsiaaltöötajal teeb sellise info korral abivajaduse vahehindamise. Abivajaduse olulisel muutusel võivad muutuda ka hooldaja hooldusülesanded. Vajadusel vaadatakse koostöös üle ka hooldaja hooldustegevused, sellele kuluv aeg ja vajalikud toetusmeetmed hoolduskoormusega toimetulemiseks. Ametlikule hooldajale võib see tähendada, et omavalitsus võib muuta hooldaja määramise otsust ja hooldajatoetuse suurust. Kui hooldustegevused ei ole enam vajalikud lõpetab omavalitsus hooldajaks määramise ja hooldajatoetuse maksmise. Kui hooldaja ei ole omavalitsust õigeaegselt teavitanud, siis võib omavalitsus sellest teada saades nõuda tagasi alusetult makstud hooldajatoetuse.
Omavalitsuselt abi ja tuge taotledes aidata igati kaasa tervikliku ja asjakohase informatsiooni kogumisele. Omavalitsusel ei ole tavaliselt terviklikku infot hooldaja võimaluste, isikliku elu kohustuste ja toetusvõrgustiku kohta, mis aitavad või takistavad hooldajal täita hooldusülesandeid. Soovides saada omavalitsuselt asjakohast abi on väga oluline teha omavahel avatud dialoogis koostööd. Seda nii hoolduskoormuse hindamisel, kui ka edaspidi hooldustegevuste täitmisel.

Hooldaja õigused ja kohustused oma pereliikme, lähedase või tuttava eest hoolitsemisel, temaga suhtlemisel ja tema abistamisel on omakorda tihedalt seotud hooldusvajadusega inimese õiguste ja kohustustega.

Hooldussuhe on pidev koostöösuhe, kus on oluline koostöö ja tasakaal mõlema inimese vajaduste vahel.

Tutvu ka EPIKoja poolt toetatud vaidemenetluse kaasuste näidete ja kohtumenetluse kaasuste näidetega.

LUGEMISSOOVITUS Eesti Puuetega Inimeste Koja jurist räägib asjaajamisest hooldaja ja hooldatava vaatest.

Nii hooldajal kui hooldataval on oluline teada oma vajadusi ning õigusi ka selles kontekstis, et neil on alati õigus taotlus esitada ning juhul, kui sotsiaalabi küsimuses tehtud riigi või kohaliku omavalitsuse otsus ei vasta abivajadusele või ei ole otsus sisuliselt arusaadav, siis tuleb kaaluda vaide või kaebuse esitamist.

Loe pikemalt ajakirjast Sinuga.

Kas leidsid siit kasulikku infot?

Suured tänud tagasiside eest! Võtame selle kindlasti arvesse.

Lehte on viimati uuendatud:2. juuli 2024

Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.

Kiirviited

Uudised
Videod
Podcast
Kontaktid
Sisupuu

Kontaktid

+372 56 454 139

info@omastehooldusest.ee

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

Jälgi meid Facebookis