Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
HOOLDUSVAJADUSEGA TÄISKASVANU HOOLDAJALE
Hooldusvajadusega lähedase vaimse tervise toetamisest
Haigus ja haigestumine mõjutavad inimese meeleolu ja käitumist. On täiesti normaalne, et Sinu lähedane reageerib oma haigestumisele ahistustunde ja kurbusega. Hooldatav võib olla apaatne, ärritunud, kiuslik, nutta või olla väga tujukas. Ka frustratsioon sellest, et enam ei tulda toime asjadega nii nagu varem, põhjustab arusaadavalt muutusi meeleolus ja käitumises. Kes ei muutuks pahuraks, kui elu tundub olevat kaotanud igasuguse mõtte ja meeldivuse? Abituse tunnet on paljudel inimestel raske taluda. Abi vastuvõtmine ja lähedaste uus roll aitajana võib tunduda hooldatavale raskena. Erinevad tundepursked on siinjuures täiesti normaalsed reaktsioonid, kuigi võivad Sulle tunduda raskesti talutavatena.
Hooldatava viha on normaalne vastus stressile, kuid takistab suhtlemist. Inimene võib viha ka kaudselt väljendada. Kui talle miski ei meeldi, ei ütle ta seda otse välja, vaid muutub süngeks, esitab vastuväiteid ja süüdistusi. Viha põhjuseks võib olla ka vajaduste rahuldamatus. Sinu hoolt vajav lähedane ise ei pruugi sellest teadlik olla.
Soovitusi hooldust vajava lähedase tunnetega toime tulemiseks:
- Ära hakka teda vältima. Ta tõrjub abi ja teisi inimesi, samas aga vajab neid.
- Arvesta, et viha on tema toimetulematuse väljendus. Viha korral on tegemist kõrge sisepingega. Suhtlemine ja loogiline mõtlemine on piiratud, tajumine ja arusaamine enesekeskne. Kui vastad vihasele inimesele ärevalt või vihaselt, suurendab see tema viha ja ärevust veelgi.
- Ta vajab ärakuulamist ja oma viha väljendamist.
- Küsi, mis temaga juhtus ja miks ta Sind süüdistab.
- Ära asu kohe ennast kaitsma ega teda manitsema. Enamasti pole Sina tema viha põhjuseks, vaid miski muu. Peamiselt on põhjuseks tema enda abitus ja mure.
- Lase tal kirjeldada viha põhjustanud sündmust.
- Muuda tema ütlused spetsiifilisemaks, et ta ainult ei süüdistaks, vaid räägiks faktidest ja väljendaks oma vajadusi.
- Kui ta ütleb, et keegi ei hooli, siis küsi, mida ta soovib ja mida tähendab tema jaoks hoolimine. Kui näitad, et hoolid, saad temaga kontakti ja ta rahuneb.
- Arvesta, et pead tegelema iseenda tunnetega, sest ka Sinus tekib viha. Ainult Sinu rahulik suhtumine saab tema viha hajutada.
- Enda vaoshoidmine – kontrolli ennast, kogu mõtteid, kontrolli oma žeste, need peavad olema aeglased ja sujuvad. Räägi meeldiva ja kindla häälega. Sinu reageeringust oleneb see, kas hooldatav rahuneb või hakkate võitlema, kas tema viha suureneb või väheneb. Kui oled suutnud rahu säilitada, lasknud tal rääkida ja ennast tühjaks valada, on ta võib-olla võimeline ka Sind kuulama. Kui Sinul on temale mingeid nõudmisi, esita oma vaatepunkt rahulikult ja kindlalt ning ära tagane sellest.
Kui soovid rohkem nõuandeid ja juurde õppida suhtlemisoskusi, siis aitab Sind Tartu Tervishoiu Kõrgkooli loodud e-õppekeskond: Hoolides ja hoolitsedes.