Esmane kontakt abi otsimisel on alati elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus. Esmast infot, millist abi kohalik omavalitsus pakub, võib leida nende kodulehelt. Kohalik omavalitsus on kohustatud seaduse järgi pakkuma järgnevaid teenuseid: koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, varjupaigateenus, turvakoduteenus, sotsiaaltransporditeenus, eluruumi tagamise teenus, eluruumi kohandamine, võlanõustamisteenus, lapsehoiuteenus, asendushooldusteenus, järelhooldusteenus.
Hooldusvajaduse tõttu võib Sinu lähedane vajada mitmesuguseid teenuseid, mis aitavad nii tal kui ka Sinul igapäevaeluga paremini toime tulla. Kui Sinu lähedane on nende teenuste läbi toetatud, on Sinul võimalus hoolduskoormusest puhata, käia tööl, õppida, tegeleda hobidega jne. Juhul kui oled hooldajaks määratud, ei tähenda see seda, et 24/7 peab hooldus Sinu poolt tagatud olema.
Hooldusvajadusega inimene võib vajad mitmesuguseid teenuseid – näiteks sotsiaaltransport, isiklik abistaja, koduteenus, eluruumi tagamine või kohandamine, üldhooldusteenus hoolekandeasutuses.
Inimene, kes aitab Sinu hooldusvajadusega lähedast füüsiliselt tegevustega, mida ta oma erivajadusest tulenevalt ise pole võimeline tegema, kuid on valmis ja võimeline isiklikku abistajat tegevustes juhendama. Üldjuhul kasutavad isiklikku abistajat liikumispuudega ja nägemispuudega inimesed. Isiklik abistaja on liikumispuudega inimese käed ja jalad ning nägemispuudega inimese silmad. Üldjuhul otsib inimene endale isikliku abistaja ise, kuid kohalikul omavalitsusel on kohustus inimest vajadusel abistada. Teenus võib olla inimese jaoks tasuline, kuid teenuse pakkumisel peab kohalik omavalitsus hindama kui suurt omaosalust inimene on võimeline maksma. Omaosaluse arvestamisel tuleb arvesse võtta nii sisstulekuid ka kohustusi.
Koduteenus aitab Sinu hooldusvajadusega lähedast kodustes tingimustes, et Sina saaksid hoolduskoormusest puhata, tööl käia, õppida või tegeleda oma hobidega, näiteks võib aidata koduteenuse osutaja teha hooldustoiminguid – söötmine, pesemine, mähkmete vahetamine jne, tuua näiteks toiduaineid poest või ravimeid apteegist. Kohalikud omavalitsused pakuvad vahel koduteenuse raames ka sooja toidu kojukannet, et lähedasel oleks päeva jooksul soe toit olemas.
Loe kogemuslugusid koduhooldusest:
Kodus on kõige parem: koduhooldus võimaldab viimase hetkeni oma põõsast musti sõstraid korjata
Inimväärikas elu: koduhooldaja jutustab ja kallistab, mitte ei vaheta ainult mähkmeid
Juhul kui on soov või kodus elamine abi toel ei ole enam võimalik, pakub kohalik omavalitsus hooldust hoolekandeasutuses. Teenuse kasutamine on võimalik ka ajutiselt, näiteks kui vajate ise hoolduskoormusest puhkust ja olete ühiselt oma lähedase leidnud, et hoolekandeasutusse minek oleks sobiv võimalus mõlemale. Üldhooldekodud asuvad üle Eesti ning sobivate võimaluste leidmiseks soovitame suhelda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga või otsida infot internetist ning külastada erinevaid asutusi. Kõik tegutsevad üldhooldekodud on leitavad Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.
Transport, millega on võimalik sõita kooli, tööle arsti juurde, rehabilitatsiooniasutusse jne, kui puudub auto kasutamise võimalus ja pole võimalik sõita ühistranspordis.
Juhul kui Su lähedasel ei ole võimalik endale eluaset tagada, sh kui elate koos ja Teil ei ole ühiselt eluruumi leidmine võimalik, on õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Näiteks võib olla raskendatud üüriturult Sinu lähedase erivajadustele sobiva eluaseme leidmine.
Juhul kui Sinu lähedase või Teie ühine kodu vajab kohandamist, et lähedane saaks iseseisvamalt kodus toimetada või kodust ise välja, näiteks saab paigalda kalteid liikumiseks, eemaldada lävepakke või lisada panduseid ukseavadesse, vahetada vann välja duši vastu või vajadusel ümberehitada kogu vannituba ja wc jne.
Kodu kohanduse lahendustest võib rohkem lugeda Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Lisaks kohustuslikele teenustele väljastavad kohalikud omavalitsused puudega inimese parkimiskaarti. Parkimiskaardile on õigus inimesel, kellel on keskmine, raske või sügav liikumis- või nägemispuue või ajutine liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle.
Ajutise liikumisfunktsiooni kõrvalekalde puhul peab inimene kasutama liikumist abistavat abivahendit (nt kargud, käimisraam, ratastool jms).
Parkimiskaardi saamiseks esita kohalikule omavalitsusele:
Parkimiskaart väljastatakse inimesele ja seda kasutada võib ainult selle inimese sõiduki või teda transportiva sõiduki parkimiseks.
Parkimiskaart tuleb auto armatuurlaual paigutada nähtavasse kohta, et oleks näha kaardi registreerimisnumber, kehtivusaeg ja väljaandja.
Parkimiskaardiga on lubatud:
Loe lisa Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Kohaliku omavalitsuse pakutav abi võib olla tasuline, kuid tingimusel, et tasu suurus ei saa takistuseks abi saamisel.
Omaosalus ei saa olla kõikidel inimestel samas määras. Maksmise võimet tuleb hinnata individuaalselt – ei saa küsida kõikidelt inimestelt sama protsenti või ühte konkreetset summat.
Lisaks seaduses ette nähtud sotsiaalteenustele võib kohalik omavalitsus pakkuda täiendavaid toetusi ja teenuseid. Nende pakkumine sõltub omavalitsuse võimalustest ning nende kohta info saamiseks tuleb pöörduda linna- või vallavalitsusse.
Täiendavaid võimalused on üldjuhul reguleeritud kohaliku omavalitsuse määrustega. Lisavõimaluste pakkumine ei vabasta kohalikku omavalitsust pakkumast seadusest tulenevaid teenuseid.
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Omastehoolduse infopunkti on välja töötanud Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Tegevust rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Omastehooldusest.ee
Teie ees olev koduleht on ehitatud ja koostatud nii, et see vastaks WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on kasutatud teatud tehnilisi vahendeid ja sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad kodulehe sisu tarbida nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega kasutajatel. Lisaks on võimalik info juurdepääsetavust parandada oma arvutit brauseri- ja operatsioonisüsteemi tasemel seadistades. Alljärgnevalt ülevaade põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav www.abilitynet.org.uk (inglise keeles).
Sellel kodulehel on võimalik navigeerida ainult klaviatuuri abil. Navigatsioon toimub Tab klahvi abil. Iga vajutusega liigub fookus järgmisele elemendile. Hetkel aktiivset elementi märgib värvimuutus ja kastike selle ümber. Fookuses oleva lingi aktiveerimiseks tuleb vajutada klaviatuuril klahvi Enter. Esimesed 3 linki, mis sellisel viisil navigeerides aktiivseks muutuvad, on tavakasutaja eest varjatud ning mõeldud spetsiaalselt klaviatuuriga navigeerijatele. Need on vastavalt “Liigu edasi põhisisu juurde”, “Lülita kõrgkontrastsust” ja “Juurdepääsetavus”. “Liigu edasi põhisisu juurde” jätab vahele päise ja vasaku paani ning hüppab lehe põhisisu juurde. “Lülita kõrgkontrastsust” vahetab lehe kujunduse kõrgkontrastseks - tekst muutub valgeks, lingid kollaseks ja taust mustaks. “Juurdepääsetavus” viitab sellele samale lehele, millel praegu oled.
Veebilehitsejad
Sisu suurendamiseks soovitame esmalt kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust. Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja samal vajutada ajal kas + või - klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Veebilehitsejate jaoks on olemas suurendamist võimaldavad laiendused, mis täiendavad veebilehitseja olemasolevat funktsionaalsust. Näiteks Firefoxi jaoks Zoom Page, mis lubab suurenda nii kogu lehte kui ka ainult teksti; Chrome jaoks AutoZoom.
Ekraanilugeja on programm, mis üritab arvutiekraanil kujutatavat interpreteerida ja teistes vormides edasi anda - näiteks helidena, audiokommentaarina. Eelkõige on see abivahend vaegnägijate jaoks. Sellel kodulehel esitatud sisu on loodud vastavalt ekraanilugejatele arusaadavatele standarditele ja nii, et igat tüüpi visuaalset sisu on teises vormis võimalik taasesitada. Näiteks on piltidel küljes tekstilised kirjeldused, video all on toodud kirjeldus videopildis juhtuva kohta, struktuursete elementide paigutus ja järjekord arvestab ekraanilugeja liikumist ekraanil ja võimaldab infot tarbida loogilises järjekorras. Valik populaarseid ekraanilugejaid: JAWS (Windows) VoiceOver (OS X, tasuta, sisseehitatud) NVDA (Windows, tasuta) SystemAccess (Windows).
