Abi -ja toetuse saamiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse omavalitsusse.
Omavalitsus selgitab välja, milles on Sinu lähedasel abi vaja, millises mahus ja millisel viisil on abi- ja tugi kõige tõhusam ja inimesele sobivaim.
Selleks viib omavalitsus läbi abivajaduse hindamise koostöös abivajava inimesega ja teeb otsuse sobiva abi osas. Sul on lähedase või hooldajana õigus kaasa rääkida.
Hindamisel võetakse arvesse terviklikult inimese tegevusvõime, füüsilise ja sotsiaalse keskkonnaga soetud asjaolud.
Näiteks võidakse hindamise käigus puudutada järgnevaid teemasid:
Hindamisel tuleb aktiivselt osaleda ja jagada koos lähedasega enda ja tema vajaduste ning võimaluste, raskuste ja piirangute kohta igakülgset, asjakohast ning tõest infot. Ühiselt selgitatakse, milline abi – sotsiaalteenus, toetus või muu toetav lahendus on võimalik ja parim inimese toetamiseks tema igapäevaeluga toimetulekuks.
Abi- ja toetusvajaduse hindamisel tuleb teha koostööd, jagada oma võimaluste ja vajaduste kohta igakülgset infot ja andmeid. Omavalitsusel ei ole tavaliselt endal terviklikku infot abivajava inimese võimaluste, isikliku elu kohustuste ja olemasoleva toetusvõrgustiku kohta. See tähendab muuhulgas vajadusel ka info jagamist oma sissetulekute ja finantskohustuste kohta, et omavalitsus saaks teha otsuseid rahaliste toetuste või omaosalusest vabastamise kohta.
Abivajaduse hindamise järgselt valmib ka dokument, kus hindamisel räägitu on kokkuvõetud ning kus selgub, millist abi ja toetust vaja on. Abivajaduse hindamine saab olema aluseks otsus(t)e tegemisel, millega kohalik omavalitsus abi ja toetuse määrab ja korraldab.
Omavalitsusel on kohustus toetada hooldajat hoolduse teostamisel. Vajalik tugi- või abimeede selgub hoolduskoormuse hindamisel, mille viib läbi omavalitsuse sotsiaaltöötaja koostöös hooldajaga. Selle käigus selguvad hooldustegevused, neile kuluv aeg ning kuidas see mõjutab hooldaja enda toimetulekut, tervist ning võimalusi olla kaasatud vastavalt oma huvidele ühiskondlikku ellu. Ühiselt selgitatakse, millist lisatuge või leevendust on vaja, et hooldaja suudaks hooldusolukordadega toime tulla ja oma ülesandeid täita.
Abiks võib olla nõustamine, toetavad teenused hooldatavale, koolitused, informatsioon, ajutine puhkus, rahaline toetus või ka ametlikult hooldajaks määramine, mis võib tuua kaasa rahalise toetuse (hooldajatoetus). Sobivaks võib osutuda ka mõni muu abistav meede ja toetav lahendus. Kohalikul omavalitsusel on suur otsustusõigus ja tavaliselt piisavad võimalused vajalike lahenduste leidmisel, sh vabatahtlikult pakutavate sotsiaalteenuste ja -toetuste maksmise tingimuste ja kordade kehtestamisel.
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Omastehoolduse infopunkti on välja töötanud Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Tegevust rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
