Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Kontaktid
HOOLDUSVAJADUSEGA TÄISKASVANU HOOLDAJALE
Omastehooldaja vaimse tervise hoidmisest
Aitajana oled ka Sina inimene oma soovide, vajaduste ning ka haavatavuse, piirangute ja jõuvarudega. Oma jõuvarusid tuleb ratsionaalselt kasutada ning kogu koormat ei pea üksi kandma.
Hooldusülesanded on jõukohasemad, kui hoolitsed ka enda eest, ei varja oma tundeid ning küsid abi. Lase ka teistel toeks olla, ära võta kogu vastutust ja koormat enda kanda. Kui keegi on nõus hooldatava juures olema, siis kasuta seda aega enda jaoks.
SUHTLE – Ole kontaktis perekonna ja sõpradega, vestle teiste inimestega. Leia endale inimesed, keda usaldad. Jaga oma tundeid. Kirjelda ja ela tundeid välja, sh ka negatiivseid. Kõik tunded, mida tunned on olulised ja osa Sinust. Neid ei pea häbenema.
Ära sulgu endasse ja ära jää üksi. Räägi ja jaga kohustuste ja koormusega kaasnevaid emotsioone. Samuti ütle selgelt ja julgelt oma lähedastele välja, kui vajad puhkehetki ja teiste abi. Nii on ka Sinu poolne abistamine jätkusuutlikum ja jõukohasem.
Jätka võimalusel töötamist, et kohtuksid teiste inimestega.
Kui on võimalik, osale ise eneseabigrupis, kus on samade kogemustega lapsevanemad. Sellised grupid toimivad nii veebipõhiselt kui ka kontaktkohtumistena. Oluline on päriselt rääkida – räägi sõbraga kasvõi telefoni teel, vestle naabriga, töökohas lävi kolleegidega.
SÖÖ – Toitu tervislikult, mitmekesiselt ja küllaldaselt. Oluline on saada iga päev valke, mineraale, suhkruid, rasvu, kiudaineid ja vitamiine. Kui ei ole võimalik seda ise teha, palu, et keegi sinu tuttavatest mõnikord Sind aitaks. Nii saad suhelda ja rõõmu ka vaheldusrikkast toidust.
MAGA – Leia võimalus puhata. Jälgi palju oled saanud magada ja räägi oma unevajadusest. Nii võid leida lähedase, sõbra või tuttavaid, kes on valmis ajutiselt abistama, et sa saaksid magada. Samuti saad sel moel aimu, kas vajaksid teenuste tuge, et end regulaarselt välja magada.
AEG ENDALE – Otsi kohti ja tegevusi, kus saad lõõgastuda. Leia endale meeldiv keskkond ja tegevused, mis pakuvad rõõmu. Selleks võib olla lemmikmuusika kuulamine, 10 minutit lindude jälgimist või lemmikkohas viibimist, kaunite fotode vaatamine, hea raamatu lugemine, kohvitassi nautimine ja pilvede vaatlemine vms. Oluline on endale teadvustada, mis teeb rõõmu ning et see aeg on endale ja väärtuslik.
LIIGU – Hoolitse oma füüsilise vormi eest. Leia võimalus anda oma kehale regulaarset füüsilist koormust. Füüsiline koormus hoiab ja toidab nii keha kui vaimu. Leia omale sobiv viis ja võimalus. Proovi erinevaid tegevusi. Kui ei ole võimalik kodust lahkuda, siis leia võimalus võimelda kodus diivanil või sõita nt veloergomeetriga kodus.
VÄLDI– abi alkoholist, rahustitest või narkootilistest ainetest. Teadvusta endale, et see kurnab Sinu keha ja meeli ning ei toeta hooldusülesannete täitmist.
Kui Sa ei ole saanud hoolduskoormuse tõttu pikemat aega piisavalt magada, liikuda ega enda meelistegevuste ja eneseteostusega tegeleda ning pereringil ega sõpruskonnal ei ole võimalik Sulle puhke-ja taastumishetki pakkuda, võiksid mõelda teenuste kasutamisele. Näiteks intervallhoiuteenus annab võimaluse viia lähedane teenusele ka öiseks ajaks, nädalavahetuseks või nädalaks, mis annab omastehooldajale võimaluse regulaarsemalt end välja puhata ja jõuvarusid taastada.
Kindlasti tuleb tähele panna märke, mis viitavad liigsele pingele või suutmatusele koormusega toime tulla. Sellest rääkimine, abi ja toetuse küsimine ja abi pakkumine on hooliv ja vastutustundlik käitumine, mitte nõrkus. Inimese võimekus kanda hoolduskoormust ja suutlikus sellega toime tulla on individuaalne.
Kas see võib olla stress?
Stress on organismi pingeseisund, mis ideaalis tagab meie eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub inimese organismile kurnavalt. See on keha ja meelte vastus elus tekkinud muutustele või nõudmistele, mis nõuavad meie kehalt ja meelelt kohanemist uue olukorraga.
Pikaajalise ja kurnavaks muutuva stressi korral võib keha anda märku järgnevate tunnustega: väsimus, peavalu, lihaspinged, seedimisprobleemid, vererõhu tõus, higistamine, kõrvetised.
Meeleolus võib olla märgata masendust, ärevust, ärrituvust või ülemäärast muretsemist, nõutust, tähelepanu vähenemist, tundetust ja ükskõiksust, mäluhäireid ja keskendumisprobleeme. Võib olla tunne, et olukord on lahendamatu, sellega ei suuda toime tulla ega tulevikuplaane teha. Võib olla kujunemas või juba kujunenud madal enesehinnang ja sundmõtted.
Käitumises võib märgata unehäireid, rohkemat suitsetamist või liigset alkoholi tarbimist, muudatusi toitumisharjumustes, pere ja sõprade vältimist, häireid igapäevaste tegevustega toimetulemisel, seksuaalprobleeme, äärmuslikke emotsioone või vägivallapuhanguid.
Inimene võib hakata kahtlema elu põhiväärtustes, uskumustes. Kõhklused võivad tekkida elus oluliste valdkondade juures (elukutses, oskustes töökohal, suhetes).
Rohkem saad lugeda stressi kohta Peaasi.ee leheküljelt.
Kui märkad endal pideva kurnatuse, stressi sümptomeid tuleb kindlasti pöörduda esmalt perearsti poole, et saada abi. Vajadusel on sul võimalus kasutada ka vaimse tervise spetsialisti abi. Peaasi.ee pakub tasuta vaimse tervise e-nõustamist.
On see depressioon?
Depressioon on nn probleemide kogumik-võrgustik, kuhu kuuluvad probleemid inimeste vahelistes suhetes, emotsioonides, käitumises, mõtlemises, uskumustes, bioloogilises talituses. Depressiooni diagnoosib arst, kui esinevad teatud spetsiifilised sümptomid. Tavalisest kurvameelusest, erineb depressioon sellega, et depressioon kestab kauem, on kurnavam, segab igapäevaelu. Depressioon võib olla kas kerge, mõõdukas või raske. Üldjuhul on kerge ja mõõduka depressiooni inimestel oma elukorraldusega võimalik veel toime tulla, kuid raske depressiooni puhul vajavad inimesed kindlasti tuge ja spetsialistide abi.
Rohkem saad lugeda depressiooni kohta Euroopa allianss depressiooni vastu leheküljelt.
Kas tegemist võib olla läbipõlemisega?
Läbipõlemine on seisund, mis tekib vastusena pikalt kestnud ebasoodsatele elu – või töötingimustele. Läbipõlemist kirjeldati esmaselt just „abistavates elukutsetes“ seoses kõrge stressi ning kõrgete ootuste ja ideaalidega. Läbipõlemist ei ole samane depressiooni või stressiga, kuigi sel on mõlemale seisundile omaseid tunnuseid.
Läbipõlemine hõlmab emotsionaalset kurnatust, isiklike saavutuste vähenemist ning negativism ja küünilisus, mis on kaitsereaktsiooniks emotsionaalse kurnatuse vähendamiseks. Tekib soov inimestest eemale tõmbuda, hoiduda avatud suhtlemisest pereliikmete ja sõpradega.
Läbipõlemise põhjusi tuleb otsida eelkõige tööülesannete täitmisega seotud keskkonnast. See on enamasti pikaajalise tööstressi tulemus, mis kujuneb välja ebaõnnestunud katsetest tulla toime negatiivsete stressoritega. Kui hooldusülesanded ongi inimesele põhitööks, siis on võimalik, et see on kaasa toonud läbipõlemise.
Maailma terviseorganisatsioon WHO kirjeldab läbipõlemist, kui sündroomi, mis tekib tööga seotud kroonilise stressi tagajärjel, mida ei ole edukalt maandatud. Läbipõlemist kirjeldatakse kolme valdkonna kaudu:
Kurnatus – inimene tunneb end emotsionaalselt tühjana, ei saa enam oma ülesannetega hakkama, on pidevalt väsinud, tunnetab energiapuudust. Kurnatusega võivad kaasneda mitmesugused valusündroomid, seedetrakti vaevused jms;
Võõrdumine – pettumine oma ülesannetes, pidades seda enesele laastavaks. Võõrandumisega võib kaasneda küünilisus selle töö ja kaaslaste suhtes;
Vähenenud töö- ja tegutsemisvõime, mis põhjustavad raskusi keskendumises ja toovad kaasa loomingulisuse puudumise.
Läbipõlemisel on mitu faasi.
- faas: mesinädalad
- faas: säraküünal
- faas: krooniline stress
- faas: kriisiseisund
- faas: läbipõlemine
Läbipõlemine algab vaimselt ning jõuab lõpuks füüsilise kehani.
Selle vältimiseks tuleb õppida märkama, mis hetkel käivitub üks või teine faas, ning osata vabaneda keha automaatsest käitumisest.
Läbipõlemise põhjuste äratundmine võib juba iseenesest olla samm sellega võitlemisel.
Testi ennast!
Oma enesetunde monitoorimiseks võid kasutada teste, mis on loodud vaimse tervise spetsialistide poolt.
Testid võivad anda suuniseid ja juhised, mida saad oma vaimse tervise turgutamiseks teha:
Kokkuvõtvalt, kaalu vaimse tervise abi otsimist, kui:
- tunned end keskendumisvõimetuna päevastes tegemistes;
- asjad ei suju enam nii nagu varem;
- tunned pidevat väsimust ja oled väsinud juba ärgates;
- unehäired, sundmõtted;
- ärritud iga asja peale;
- tunned seletamatut hirmu või ahistustunnet;
- peavalu, kõht on korrast ära, valud kõhus või rinnapiirkonnas, millele ei leia meditsiinilist põhjust;
- nutuhood;
- söömishood, alkoholism, rasvumine või kõhnumine;
- ajapuudus;
- rõõmu puudus.
Kas leidsid siit kasulikku infot?
Suured tänud tagasiside eest! Võtame selle kindlasti arvesse.
Lehte on viimati uuendatud:30. aug. 2024