Kui Sa ei ole saanud hoolduskoormuse tõttu pikemat aega piisavalt magada, liikuda ega enda meelistegevuste ja eneseteostusega tegeleda ning pereringil ega sõpruskonnal ei ole võimalik Sulle puhke-ja taastumishetki pakkuda, võiksid mõelda teenuste kasutamisele. Näiteks intervallhoiuteenus annab võimaluse viia lähedane teenusele ka öiseks ajaks, nädalavahetuseks või nädalaks, mis annab omastehooldajale võimaluse regulaarsemalt end välja puhata ja jõuvarusid taastada.
Kindlasti tuleb tähele panna märke, mis viitavad liigsele pingele või suutmatusele koormusega toime tulla. Sellest rääkimine, abi ja toetuse küsimine ja abi pakkumine on hooliv ja vastutustundlik käitumine, mitte nõrkus. Inimese võimekus kanda hoolduskoormust ja suutlikus sellega toime tulla on individuaalne.
Kas see võib olla stress?
Stress on organismi pingeseisund, mis ideaalis tagab meie eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub inimese organismile kurnavalt. See on keha ja meelte vastus elus tekkinud muutustele või nõudmistele, mis nõuavad meie kehalt ja meelelt kohanemist uue olukorraga.
Pikaajalise ja kurnavaks muutuva stressi korral võib keha anda märku järgnevate tunnustega: väsimus, peavalu, lihaspinged, seedimisprobleemid, vererõhu tõus, higistamine, kõrvetised.
Meeleolus võib olla märgata masendust, ärevust, ärrituvust või ülemäärast muretsemist, nõutust, tähelepanu vähenemist, tundetust ja ükskõiksust, mäluhäireid ja keskendumisprobleeme. Võib olla tunne, et olukord on lahendamatu, sellega ei suuda toime tulla ega tulevikuplaane teha. Võib olla kujunemas või juba kujunenud madal enesehinnang ja sundmõtted.
Käitumises võib märgata unehäireid, rohkemat suitsetamist või liigset alkoholi tarbimist, muudatusi toitumisharjumustes, pere ja sõprade vältimist, häireid igapäevaste tegevustega toimetulemisel, seksuaalprobleeme, äärmuslikke emotsioone või vägivallapuhanguid.
Inimene võib hakata kahtlema elu põhiväärtustes, uskumustes. Kõhklused võivad tekkida elus oluliste valdkondade juures (elukutses, oskustes töökohal, suhetes).
Rohkem saad lugeda stressi kohta Peaasi.ee leheküljelt.
Kui märkad endal pideva kurnatuse, stressi sümptomeid tuleb kindlasti pöörduda esmalt perearsti poole, et saada abi. Vajadusel on sul võimalus kasutada ka vaimse tervise spetsialisti abi. Peaasi.ee pakub tasuta vaimse tervise e-nõustamist.
On see depressioon?
Depressioon on nn probleemide kogumik-võrgustik, kuhu kuuluvad probleemid inimeste vahelistes suhetes, emotsioonides, käitumises, mõtlemises, uskumustes, bioloogilises talituses. Depressiooni diagnoosib arst, kui esinevad teatud spetsiifilised sümptomid. Tavalisest kurvameelusest, erineb depressioon sellega, et depressioon kestab kauem, on kurnavam, segab igapäevaelu. Depressioon võib olla kas kerge, mõõdukas või raske. Üldjuhul on kerge ja mõõduka depressiooni inimestel oma elukorraldusega võimalik veel toime tulla, kuid raske depressiooni puhul vajavad inimesed kindlasti tuge ja spetsialistide abi.
Rohkem saad lugeda depressiooni kohta Euroopa allianss depressiooni vastu leheküljelt.
Kas tegemist võib olla läbipõlemisega?
Läbipõlemine on seisund, mis tekib vastusena pikalt kestnud ebasoodsatele elu – või töötingimustele. Läbipõlemist kirjeldati esmaselt just „abistavates elukutsetes“ seoses kõrge stressi ning kõrgete ootuste ja ideaalidega. Läbipõlemist ei ole samane depressiooni või stressiga, kuigi sel on mõlemale seisundile omaseid tunnuseid.
Läbipõlemine hõlmab emotsionaalset kurnatust, isiklike saavutuste vähenemist ning negativism ja küünilisus, mis on kaitsereaktsiooniks emotsionaalse kurnatuse vähendamiseks. Tekib soov inimestest eemale tõmbuda, hoiduda avatud suhtlemisest pereliikmete ja sõpradega.
Läbipõlemise põhjusi tuleb otsida eelkõige tööülesannete täitmisega seotud keskkonnast. See on enamasti pikaajalise tööstressi tulemus, mis kujuneb välja ebaõnnestunud katsetest tulla toime negatiivsete stressoritega. Kui hooldusülesanded ongi inimesele põhitööks, siis on võimalik, et see on kaasa toonud läbipõlemise.
Maailma terviseorganisatsioon WHO kirjeldab läbipõlemist, kui sündroomi, mis tekib tööga seotud kroonilise stressi tagajärjel, mida ei ole edukalt maandatud. Läbipõlemist kirjeldatakse kolme valdkonna kaudu:
Kurnatus – inimene tunneb end emotsionaalselt tühjana, ei saa enam oma ülesannetega hakkama, on pidevalt väsinud, tunnetab energiapuudust. Kurnatusega võivad kaasneda mitmesugused valusündroomid, seedetrakti vaevused jms;
Võõrdumine – pettumine oma ülesannetes, pidades seda enesele laastavaks. Võõrandumisega võib kaasneda küünilisus selle töö ja kaaslaste suhtes;
Vähenenud töö- ja tegutsemisvõime, mis põhjustavad raskusi keskendumises ja toovad kaasa loomingulisuse puudumise.
Läbipõlemisel on mitu faasi.
- faas: mesinädalad
- faas: säraküünal
- faas: krooniline stress
- faas: kriisiseisund
- faas: läbipõlemine
Läbipõlemine algab vaimselt ning jõuab lõpuks füüsilise kehani.
Selle vältimiseks tuleb õppida märkama, mis hetkel käivitub üks või teine faas, ning osata vabaneda keha automaatsest käitumisest.
Läbipõlemise põhjuste äratundmine võib juba iseenesest olla samm sellega võitlemisel.