Aitajana oled ka Sina inimene oma soovide, vajaduste ning ka haavatavuse, piirangute ja jõuvarudega. Oma jõuvarusid tuleb ratsionaalselt kasutada ning kogu koormat ei pea üksi kandma.
Hooldusülesanded on jõukohasemad, kui hoolitsed ka enda eest, ei varja oma tundeid ning küsid abi. Lase ka teistel toeks olla, ära võta kogu vastutust ja koormat enda kanda. Kui keegi on nõus hooldatava juures olema, siis kasuta seda aega enda jaoks.
SUHTLE – Ole kontaktis perekonna ja sõpradega, vestle teiste inimestega. Leia endale inimesed, keda usaldad. Jaga oma tundeid. Kirjelda ja ela tundeid välja, sh ka negatiivseid. Kõik tunded, mida tunned on olulised ja osa Sinust. Neid ei pea häbenema.
Ära sulgu endasse ja ära jää üksi. Räägi ja jaga kohustuste ja koormusega kaasnevaid emotsioone. Samuti ütle selgelt ja julgelt oma lähedastele välja, kui vajad puhkehetki ja teiste abi. Nii on ka Sinu poolne abistamine jätkusuutlikum ja jõukohasem.
Jätka võimalusel töötamist, et kohtuksid teiste inimestega.
Kui on võimalik, osale ise eneseabigrupis, kus on samade kogemustega lapsevanemad. Sellised grupid toimivad nii veebipõhiselt kui ka kontaktkohtumistena. Oluline on päriselt rääkida – räägi sõbraga kasvõi telefoni teel, vestle naabriga, töökohas lävi kolleegidega.
SÖÖ – Toitu tervislikult, mitmekesiselt ja küllaldaselt. Oluline on saada iga päev valke, mineraale, suhkruid, rasvu, kiudaineid ja vitamiine. Kui ei ole võimalik seda ise teha, palu, et keegi sinu tuttavatest mõnikord Sind aitaks. Nii saad suhelda ja rõõmu ka vaheldusrikkast toidust.
MAGA – Leia võimalus puhata. Jälgi palju oled saanud magada ja räägi oma unevajadusest. Nii võid leida lähedase, sõbra või tuttavaid, kes on valmis ajutiselt abistama, et sa saaksid magada. Samuti saad sel moel aimu, kas vajaksid teenuste tuge, et end regulaarselt välja magada.
AEG ENDALE – Otsi kohti ja tegevusi, kus saad lõõgastuda. Leia endale meeldiv keskkond ja tegevused, mis pakuvad rõõmu. Selleks võib olla lemmikmuusika kuulamine, 10 minutit lindude jälgimist või lemmikkohas viibimist, kaunite fotode vaatamine, hea raamatu lugemine, kohvitassi nautimine ja pilvede vaatlemine vms. Oluline on endale teadvustada, mis teeb rõõmu ning et see aeg on endale ja väärtuslik.
LIIGU – Hoolitse oma füüsilise vormi eest. Leia võimalus anda oma kehale regulaarset füüsilist koormust. Füüsiline koormus hoiab ja toidab nii keha kui vaimu. Leia omale sobiv viis ja võimalus. Proovi erinevaid tegevusi. Kui ei ole võimalik kodust lahkuda, siis leia võimalus võimelda kodus diivanil või sõita nt veloergomeetriga kodus.
VÄLDI– abi alkoholist, rahustitest või narkootilistest ainetest. Teadvusta endale, et see kurnab Sinu keha ja meeli ning ei toeta hooldusülesannete täitmist.
Kui mõnikord tundub omakse hooldamine üksik ja rusuv reaalsus, siis see video aitab leida ja uskuda hoopis positiivselt vastupidist!
Kui Sa ei ole saanud hoolduskoormuse tõttu pikemat aega piisavalt magada, liikuda ega enda meelistegevuste ja eneseteostusega tegeleda ning pereringil ega sõpruskonnal ei ole võimalik Sulle puhke-ja taastumishetki pakkuda, võiksid mõelda teenuste kasutamisele. Näiteks intervallhoiuteenus annab võimaluse viia lähedane teenusele ka öiseks ajaks, nädalavahetuseks või nädalaks, mis annab omastehooldajale võimaluse regulaarsemalt end välja puhata ja jõuvarusid taastada.
Kindlasti tuleb tähele panna märke, mis viitavad liigsele pingele või suutmatusele koormusega toime tulla. Sellest rääkimine, abi ja toetuse küsimine ja abi pakkumine on hooliv ja vastutustundlik käitumine, mitte nõrkus. Inimese võimekus kanda hoolduskoormust ja suutlikus sellega toime tulla on individuaalne.
Stress on organismi pingeseisund, mis ideaalis tagab meie eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub inimese organismile kurnavalt. See on keha ja meelte vastus elus tekkinud muutustele või nõudmistele, mis nõuavad meie kehalt ja meelelt kohanemist uue olukorraga.
Pikaajalise ja kurnavaks muutuva stressi korral võib keha anda märku järgnevate tunnustega: väsimus, peavalu, lihaspinged, seedimisprobleemid, vererõhu tõus, higistamine, kõrvetised.
Meeleolus võib olla märgata masendust, ärevust, ärrituvust või ülemäärast muretsemist, nõutust, tähelepanu vähenemist, tundetust ja ükskõiksust, mäluhäireid ja keskendumisprobleeme. Võib olla tunne, et olukord on lahendamatu, sellega ei suuda toime tulla ega tulevikuplaane teha. Võib olla kujunemas või juba kujunenud madal enesehinnang ja sundmõtted.
Käitumises võib märgata unehäireid, rohkemat suitsetamist või liigset alkoholi tarbimist, muudatusi toitumisharjumustes, pere ja sõprade vältimist, häireid igapäevaste tegevustega toimetulemisel, seksuaalprobleeme, äärmuslikke emotsioone või vägivallapuhanguid.
Inimene võib hakata kahtlema elu põhiväärtustes, uskumustes. Kõhklused võivad tekkida elus oluliste valdkondade juures (elukutses, oskustes töökohal, suhetes).
Rohkem saad lugeda stressi kohta Peaasi.ee leheküljelt.
Kui märkad endal pideva kurnatuse, stressi sümptomeid tuleb kindlasti pöörduda esmalt perearsti poole, et saada abi. Vajadusel on sul võimalus kasutada ka vaimse tervise spetsialisti abi. Peaasi.ee pakub tasuta vaimse tervise e-nõustamist.
Depressioon on nn probleemide kogumik-võrgustik, kuhu kuuluvad probleemid inimeste vahelistes suhetes, emotsioonides, käitumises, mõtlemises, uskumustes, bioloogilises talituses. Depressiooni diagnoosib arst, kui esinevad teatud spetsiifilised sümptomid. Tavalisest kurvameelusest, erineb depressioon sellega, et depressioon kestab kauem, on kurnavam, segab igapäevaelu. Depressioon võib olla kas kerge, mõõdukas või raske. Üldjuhul on kerge ja mõõduka depressiooni inimestel oma elukorraldusega võimalik veel toime tulla, kuid raske depressiooni puhul vajavad inimesed kindlasti tuge ja spetsialistide abi.
Rohkem saad lugeda depressiooni kohta Euroopa allianss depressiooni vastu leheküljelt.
Läbipõlemine on seisund, mis tekib vastusena pikalt kestnud ebasoodsatele elu – või töötingimustele. Läbipõlemist kirjeldati esmaselt just „abistavates elukutsetes“ seoses kõrge stressi ning kõrgete ootuste ja ideaalidega. Läbipõlemist ei ole samane depressiooni või stressiga, kuigi sel on mõlemale seisundile omaseid tunnuseid.
Läbipõlemine hõlmab emotsionaalset kurnatust, isiklike saavutuste vähenemist ning negativism ja küünilisus, mis on kaitsereaktsiooniks emotsionaalse kurnatuse vähendamiseks. Tekib soov inimestest eemale tõmbuda, hoiduda avatud suhtlemisest pereliikmete ja sõpradega.
Läbipõlemise põhjusi tuleb otsida eelkõige tööülesannete täitmisega seotud keskkonnast. See on enamasti pikaajalise tööstressi tulemus, mis kujuneb välja ebaõnnestunud katsetest tulla toime negatiivsete stressoritega. Kui hooldusülesanded ongi inimesele põhitööks, siis on võimalik, et see on kaasa toonud läbipõlemise.
Maailma terviseorganisatsioon WHO kirjeldab läbipõlemist, kui sündroomi, mis tekib tööga seotud kroonilise stressi tagajärjel, mida ei ole edukalt maandatud. Läbipõlemist kirjeldatakse kolme valdkonna kaudu:
Kurnatus – inimene tunneb end emotsionaalselt tühjana, ei saa enam oma ülesannetega hakkama, on pidevalt väsinud, tunnetab energiapuudust. Kurnatusega võivad kaasneda mitmesugused valusündroomid, seedetrakti vaevused jms;
Võõrdumine – pettumine oma ülesannetes, pidades seda enesele laastavaks. Võõrandumisega võib kaasneda küünilisus selle töö ja kaaslaste suhtes;
Vähenenud töö- ja tegutsemisvõime, mis põhjustavad raskusi keskendumises ja toovad kaasa loomingulisuse puudumise.
Läbipõlemisel on mitu faasi.
Läbipõlemine algab vaimselt ning jõuab lõpuks füüsilise kehani.
Selle vältimiseks tuleb õppida märkama, mis hetkel käivitub üks või teine faas, ning osata vabaneda keha automaatsest käitumisest.
Läbipõlemise põhjuste äratundmine võib juba iseenesest olla samm sellega võitlemisel.
Testid võivad anda suuniseid ja juhised, mida saad oma vaimse tervise turgutamiseks teha:
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Omastehoolduse infopunkti on välja töötanud Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Tegevust rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Omastehooldusest.ee
Teie ees olev koduleht on ehitatud ja koostatud nii, et see vastaks WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on kasutatud teatud tehnilisi vahendeid ja sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad kodulehe sisu tarbida nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega kasutajatel. Lisaks on võimalik info juurdepääsetavust parandada oma arvutit brauseri- ja operatsioonisüsteemi tasemel seadistades. Alljärgnevalt ülevaade põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav www.abilitynet.org.uk (inglise keeles).
Sellel kodulehel on võimalik navigeerida ainult klaviatuuri abil. Navigatsioon toimub Tab klahvi abil. Iga vajutusega liigub fookus järgmisele elemendile. Hetkel aktiivset elementi märgib värvimuutus ja kastike selle ümber. Fookuses oleva lingi aktiveerimiseks tuleb vajutada klaviatuuril klahvi Enter. Esimesed 3 linki, mis sellisel viisil navigeerides aktiivseks muutuvad, on tavakasutaja eest varjatud ning mõeldud spetsiaalselt klaviatuuriga navigeerijatele. Need on vastavalt “Liigu edasi põhisisu juurde”, “Lülita kõrgkontrastsust” ja “Juurdepääsetavus”. “Liigu edasi põhisisu juurde” jätab vahele päise ja vasaku paani ning hüppab lehe põhisisu juurde. “Lülita kõrgkontrastsust” vahetab lehe kujunduse kõrgkontrastseks - tekst muutub valgeks, lingid kollaseks ja taust mustaks. “Juurdepääsetavus” viitab sellele samale lehele, millel praegu oled.
Veebilehitsejad
Sisu suurendamiseks soovitame esmalt kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust. Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja samal vajutada ajal kas + või - klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Veebilehitsejate jaoks on olemas suurendamist võimaldavad laiendused, mis täiendavad veebilehitseja olemasolevat funktsionaalsust. Näiteks Firefoxi jaoks Zoom Page, mis lubab suurenda nii kogu lehte kui ka ainult teksti; Chrome jaoks AutoZoom.
Ekraanilugeja on programm, mis üritab arvutiekraanil kujutatavat interpreteerida ja teistes vormides edasi anda - näiteks helidena, audiokommentaarina. Eelkõige on see abivahend vaegnägijate jaoks. Sellel kodulehel esitatud sisu on loodud vastavalt ekraanilugejatele arusaadavatele standarditele ja nii, et igat tüüpi visuaalset sisu on teises vormis võimalik taasesitada. Näiteks on piltidel küljes tekstilised kirjeldused, video all on toodud kirjeldus videopildis juhtuva kohta, struktuursete elementide paigutus ja järjekord arvestab ekraanilugeja liikumist ekraanil ja võimaldab infot tarbida loogilises järjekorras. Valik populaarseid ekraanilugejaid: JAWS (Windows) VoiceOver (OS X, tasuta, sisseehitatud) NVDA (Windows, tasuta) SystemAccess (Windows).
