HOOLDUSVAJADUSEGA TÄISKASVANU HOOLDAJALE

Sotsiaalne rehabilitatsioon

Hooldusvajadusega lähedasel on sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse taotlemiseks õigus:

kui ta on tööealine ja tal on puuduv töövõime
kui ta on tööealine ja tal on osaline töövõime või puude raskusaste ja ta ei tööta, ei õpi ega ole töötuna registreeritud
kui ta on vanaduspensioniealine ja tal on tuvastatud puude raskusaste.

Taotluse rehabilitatsooniteenuse saamiseks leiad siit.

Esmast teenuse vajadust hindab Sotsiaalkindlustusamet.

Teenuse eesmärk on, et Sinu lähedane tuleks toime oma haigusest või seisundist tulenevate piirangutega ja ta saaks elada võimalikult iseseisvalt, õppida, teha võimetekohast tööd ning osaleda muul soovitud moel ühiskonnaelus. Läbi teraapiate ja teenuste õpib ta kohanema oma erivajadusega ning õpib uusi oskusi toimetulekuks igapäevaeluga. Teenus määratakse kui tal on üheaegselt mitme rehabilitatsioonispetsialisti abi vaja. Rehabilitatsiooniteenuse raames on võimali osaleda ühiselt koos pereliikmetega, et kõik pereliikmed kohaneksid lähedaste tervisest tulenevate takistustega.

Seega julgustame rehabilitatsiooniteenust kindlasti taotlema ja oma lähedasele sobivaid teraapiaid leidma.

Rehabilitatsioonimeeskonda võivad kuuluda erinevad spetsialistid, näiteks sotsiaaltöötaja, psühholoog, arst, logopeed, tegevusterapeut, eripedagoog, kogemusnõustaja, õde, loovterapeut ja füsioterapeut. Väga oluline on leida endale sobiv rehabilitatsiooniasutus, kes oleks valmis teenust osutama ka Sinu lähedase tavapärases keskkonnas, et teraapias tehtavad tegevused tavaellu üle kanda.

Mida rehabilitatsioonispetsialistid teevad?

Sotsiaaltöötaja – nõustab Sind ja Sinu hooldusvajadusega lähedast erinevate probleemide lahendamisel – näiteks, kuidas taotleda teenuseid ja toetusi, kuskohast saada infot erinevate võimaluste kohta. Sageli on sotsiaaltöötaja rehabilitatsioonimeeskonnas see spetsialist, kes omab ülevaadet kõikide spetsialistide tööst.
Psühholoog – psühholoogilt saab Sinu hooldusvajadusega lähedane abi psühholoogiliste probleemide korral, näiteks toetab psühholoog erivajadusega kohanemisel. Samuti saab ta toetada lähedasi.
Arst – rehabilitatsioonimeeskonnas arst ravimisega ei tegele. Arst annab hinnangu terviseseisundile ning sellele, milliseid piiranguid tervislik seisund võib seada.
Logopeed – toetab Sinu hooldusvajadusega lähedast kui mõne terviseprobleemi tagajärel on tal raskusi keele ja kõnega. Logopeedid kasutavaid palju erinevaid harjutusi ja teraapiameetodeid, et taastada ja arendada kõneoskust. Samuti jagavad nad infot ja harjutusi lähedasele, mida saab kodus teha oma lähedase toetamiseks.
Tegevusterapeut – hindab, kuidas Sinu hooldusvajadusega lähedane tuleb toime oma erivajadusega igapäevaelus ning läbi teraapia aitab tal õppida uusi oskusi, kuidas igapäevaelutegevusi enda jaoks lihtsamaks teha. Tegevusterapeut töötab nii psüühiliste kui ka füüsiliste erivajadustega toime tulemisel.
Eripedagoog – näiteks nägemispuudega inimestele liikumis- ja punktkirjaõpetust, kõne- ja suhtlemisoskuse kujundamist, kõnega seotud abivahendite kasutamist jne.
Kogemusnõustaja – on spetsiaalse koolituse saanud puude või erivajadusega inimene või erivajadusega inimese lähedane. Kogemusnõustaja ülesanne rehabilitatsioonimeeskonnas on oma kogemuse baasil toetada ja nõustada. Kindlasti ei suuda kogemusnõustaja leida lahendusi, kuid on valmis ära kuulama, toetama, julgustama ning andma vajalikke nõuandeid lähtuvalt oma isiklikust kogemusest.
Õde – hindab inimese haigusteadlikkust ning nõustab tervist puudutavates küsimustes.
Loovterapeut – spetsialist, kes kasutab loovus- ja kunstipõhiseid meetodeid, et toetada inimese taastumist ja arengut. Näiteks saab loovterapeut aidata, kui inimese verbaalne suhtlus on piiratud erinevatel põhjustel.
Füsioterapeut – uurib inimese füüsilist võimekust ning annab soovitusi, kuidas füüsilist arengut veelgi enam arendada ja toetada. Ta jagab infot abivahendite kasutamise ja võimaluste osas nii. Füsioterapeut võib viia läbi individuaalset või grupis füsioteraapiat (ravivõimlemine, liikumisharjutused). Samuti annab ta soovitusi liikumise ja juhiseid koduste harjutuskavade tarbeks.

Sotsiaalset rehabilitatsiooni pakkuvad teenuseosutajad on loetletud Sotsiaalkindlustusameti kodulehel. Soovitame pidada nõu Sotsiaalkindlustusametiga, suhelda teenuseosutajatega, teiste inimestega, kes teenust kasutavad, et leida enda jaoks sobiv asutus, kus on täpselt Sinu hooldusvajadusega lähedase vajadustele vastava kompetentsiga spetsialistid.

Riigi poolt on teenusele kalendriaastas rahaline limiit:

Töö- ja vanaduspensioniealised 1275 eurot
Tööealised psühhikahäirega inimesed 4300 eurot

Kui Sinu hooldusvajadusega lähedane või valite koos teenuseosutaja oma elukohast kaugemal, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulu (majutus 120,45 eurot aastas ning sõidukulu 0,10 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 41,55 eurot aastas).

Sotsiaalse rehabilitatsiooni kohta saad rohkem lugeda Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Mida teha, kui Sa pole otsusega rahul või saadud abi ei vasta Sinu või Sinu lähedaste vajadustele?

Loe lähemalt

Kas leidsid siit kasulikku infot?

Suured tänud tagasiside eest! Võtame selle kindlasti arvesse.

Lehte on viimati uuendatud:25. juuni 2024

Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.

Omastehoolduse infopunkti on välja töötanud Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.

Tegevust rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.

Kiirviited

Uudised
Videod
Podcast
Kontaktid
Sisupuu

Kontaktid

+372 56 454 139

info@omastehooldusest.ee

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

Jälgi meid Facebookis

Logo „Kaasrahastanud Euroopa Liit“ ja „Eesti tuleviku heaks“