Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Kontaktid
HOOLDUSVAJADUSEGA TÄISKASVANU HOOLDAJALE
Tugirühmad ja kogemusnõustamine
Tugigrupis osalemine on oluline samm paranemise/taastumise poole. Sõltumata sellest, kas otsid abi hoolduse-, sõltuvuse-, psüühikahäire-, raske diagnoosi- või mõne muu probleemi osas, on oluline teada, et tugigrupid on olemas, ka siis, kui need ei vasta pealkirjaliselt täpselt Sinu probleemile/toe vajadusele. Tugirühm pakub turvalist kohta/suhtlust, kus saad praktilist, emotsionaalset ja sotsiaalse suhtlemise tuge ja toetus, infot ja teadmisi.
Tugigrupp
Inimesed, kellel on sarnased probleemid ja sarnane toe vajadus, saavad kokku. Nad jagavad omavahel enda kogemusi, annavad nõu teistele grupiliikmetele oma kogemuste põhjal. Kogemuse jagamise kaudu on võimalik pakkuda teistele grupiliikmetele vajaminevat tuge, motivatsiooni, mõistmist ning saada sama teistelt enda jaoks.
Tugigrupi korraldus võib teemati olla erinev, kõik ei ole kogemuspõhised (st vastastikuse toetusega), võib olla ka gruppe, mida korraldavad terapeudid või mõned teised spetsialistid, kes on pädevad, koolitatud ja saavad pakkuda abi olemasoleva olukorraga toimetulekul. Samuti võib olla ka internetipõhiseid tugigruppe, mis on suurepärane inimestele, kes ei leia kodulähedalt tugigruppe või puudub võimalus sõita kontaktsele kohtumisele (hooldusvajadusega inimesel puuduvad sobivad teenused, et omastehooldaja saaks lahkuda, pikk vahemaa, majanduslikud raskused jms).
Tugigrupid on tihti mõeldud lapsevanematele (hooldajatele). Lapsevanemad saavad ka hooldusvajadusega lapsele tuge pakkuda ja tema olukorda selgitada, vajadusel otsida sobivaid kontakte, et samasuguse kogemusega lapsed, noored omavahel kokku viia. Igati mõistlik on laps tema hooldusprotsessi kaasata, arutelude juures tema arvamust kuulata ja koos lahendusi otsida, plaane teha.
Tugigrupid võivad olla ainult kogemuspõhised, kuid samuti võivad need hõlmata erinevaid spetsialiste nagu: psühholoogid, logopeedid, eripedagoogis, füsioterapeudid jt. Spetsialistide läbi viidud tugigrupid võimaldavad saada vajalikku tuge ja nõustamist.
Millist toetust on sul võimalik tugigrupist saada?
- Kui Sinul või Sinu pereliikmel on elus keeruline olukord, võib olla vajalik õppida uusi toimetulekuviise, kuna senised enam hästi ei toimi või ei toimi üldse mitte. Tugigrupis on võimalik õppida teistelt grupiliikmetelt toimetulekuoskusi, mis on neile edu toonud. Need võivad olla näiteks näpunäited, päeviku pidamine, piiride seadmine jms, kõik mida keegi on varem proovinud ja mis on edukalt toiminud. Sa ei tunne enam, et oled oma olukorras üksi.
- Eneseareng läbi jagatud kogemuste. Isiklike kogemuste jagamine võib aidata leevendada Sinu emotsionaalset koormust, üksildustunnet oma mures ning aidata tunnetega paremini toime tulla jms.
- On väga oluline, et Sa ei unustaks iseennast. Läbi teiste inimeste kogemuste võid saada häid ja Sinu jaoks uuenduslikke ideid, kuidas enda eest paremini hoolitseda – stressi maandada, võidelda väsimusega, tunda ennast nii vaimselt- kui füüsiliselt tugevamana ning toetada iseennast, oma hooldusvajadusega lähedast paremini.
- Tugigrupis osalemine ja teiste sarnaste muredega inimestega suhtlemine võib aidata tõsta Sinu tuju, aktiivsust ning optimismi, mis omakorda annab Sulle stabiilsema emotsionaalse taseme paremat tulevikku realistlikult ette kujutada.
Mida oleks hea teada tugigrupi valikul?
- Tugirühmal on selged reeglid, kes on tugirühma oodatud. On vanuselisi, diagnoosipõhiseid, ainult täiskasvanutele mõeldud, konkreetsete väljakutsetega tegelevaid. Alati ei pruugi tugigrupid olla avatud kõigile. Kui avaliku info ja kirjelduse järgi on endal raske tugigruppi valida, pöördu tugigrupi läbiviija poole, et rohkem infot saada.
- Uute grupiliikmete jaoks on mõeldud mentorid/tugiisikud. Kogenud ja kaua tegutsenud grupid on leidnud, et uute liitujate jaoks võib olla grupiga liitumine emotsionaalselt raske, ning nad pakuvad soovi korral grupis sisse elamiseks mentorlust või tugiisikut, kes on grupis kauaaegsem liige olnud. Nad toetavad Sind, et leevendada hirme ja aidata Sul grupis kohaneda.
- Tugirühma struktuur. Reeglina on igal tugigrupi kohtumisel kindel struktuur ja päevakava, mis järgib vähemalt järgmiseid põhimõtteid: juhendaja tervitab kõiki, igale osalejale antakse võimalus ennast tutvustada ja soovi korral ka sõna võtta, toimuvad rühmaarutelud.
- Kokku on lepitud reeglid ja ootused, sõnavõtu pikkus (näiteks 1-2 min korraga), et vältida ühe inimese sõnavõttu terve koos olemise ajal, ajakavast kinni pidamine, hädaolukordade lahendamine jms tegevused, mille grupijuht on koos grupiga kehtestanud. Selged juhised ja ühtsed reeglid tagavad liikmetele turvalise tunde.
- Külalisesinejad. Paljudes tugigruppides on kombeks aeg-ajalt kutsuda külla esinejaid erinevate spetsialistide hulgast, see pakub grupiliikmetele võimaluse uusi teadmisi saada. Nendeks võivad olla arstid, terapeudid, spetsialistid erinevatest valdkondadest, mis tugigruppi sisu toetavad. Eesmärgiks on grupiliikmete teadlikkust tõsta.
- Kõigis tugigruppides on üks kindel reegel (kui grupp ei otsusta teisiti) – kõik, mida grupis jagatakse, jääb gruppi. Selline reegel aitab grupiliikmetel olla avatum ning pakub turvalisust.
Mis võivad olla tugigrupi miinused?
- Läbiviijal puudub isiklik kogemus või kogemus grupitööd läbi viia. Kui grupid on tihti algatatud abi- ja toevajadusega inimeste või nende lähedaste poolt, tasub vajadusel mõelda kasvõi lühikese koolituse läbimisele, et tugigrupi vajalikust tööst maksimaalselt palju kasu oleks.
- Grupp on liiga suur. Ajaliselt on tugigrupi kohtumised piiratud (üldjuhul 1-2 tundi). Kui osalejate arv on liiga suur, võib tekkida olukord, kus osad inimesed tunnevad ennast kõrvalejäetuna, neil ei ole võimalust oma lugu jagada. Tavapäraselt töötab kõige paremini tugigrupp, kus on kuni 10 osalejat.
- Ei peeta kinni kokkulepetest (sh konfidentsiaalsuse kokkuleppest). Tugigruppides jagatakse väga tundlikku infot ja isiklikke teemasid ning osaleja soov on teha seda turvaliselt.
Tugigrupiga liitumise emotsionaalsete takistuste ületamine
Hooldusolukorra tekkides on tavaline tunda suurt segadust, hirmu, omada hulka vastuseta küsimusi: kuidas nüüd edasi, kuidas ma hakkama saan, kellega ma saan/pean rääkima jms, kuhu peaksin pöörduma jne. Sellisest suurest elumuutusest ja samal ajal ka enda seniste rollide kandmisest võib tekkida olukord, kus on vaja abi. Abi küsimine on sageli inimeste jaoks keerulisem, kui abi anda, samuti on keeruline abi vastu võtta, kui enne omastehooldaja rolli sattumist tulid iseseisvalt hästi toime. Seega on võit ka see, kui Sa esimest korda tugigrupi uksest sisened. Valmisolek tugigrupiga liitumiseks võib inimestel tekkida erinevatel aegadel – mõni inimene otsib sarnases olukorras olijate tuge koheselt, teine aga mitme aasta möödudes.
Inimloomusele on omane tunda hirmu, häbi või piinlikkust, kui oled olukorras, kus vajad abi – see on täiesti normaalne ja neid tundeid elavad läbi ka teised inimesed, kes on sattunud Sinuga sarnasesse olukorda. Kui Sa ole tugirühmaga liitunud, oled jõudnud olukorda, kus Sa tunnistad endale, et Sinu probleem on tõeline ja Sa pead sellega tegelema ning vajad selles abi. Seega jäta meelde:
- Teisel pool ust olevad tugirühma liikmed on tundnud kunagi samamoodi nagu Sina.
- Suur on tõenäosus, et leiad endale uusi sõpru ja toetajaid, sealjuures nad suhtuvad Sinu praegusesse olukorda realistlikumalt, kui võibolla nii mõnigi teine pereliige või sõbrad.
- Kui Sa siiski kardad esimesel korral üksi kohtumisele minna, palu mõnel heal sõbral või teisel pereliikmel endaga kaasa tulla ja pakkuda Sulle tuge. Pärast paari esimest kohtumist tugigrupiga tunned ennast kindlasti vabamalt ja turvalisemalt.
Tugirühmast maksimaalse kasu saamine
- Osale regulaarselt. See aitab Sul tutvuda teiste osalejatega ja annab juurde teadmisi, toimetulekuoskusi, elujõudu.
- Osale aruteludes. Ära ole ainult kuulaja rollis, ole kaasatud, ka teised vajavad Sinu lugu ja kogemusi, isegi, kui oled alles oma teekonna alguses.
- Ole tundlik teiste lugude suhtes. Alati ei pruugi kõik, mis tugigrupis toimub (lood, kriisid, kellegi teise mure jms) Sulle meeldida ja võivad sind häirida. Pea meeles, et ka teiste mured ja toimetulek on olulised. Kui mõni teema on Sinu jaoks tundlik, lahku viisakalt, kui Sa muud võimalust ei leia, ilma teisi halvustamata.
- Tunnista endale, kui tugigrupp, milles osaled, Sulle ei sobi. Alusta uue tugigrupi otsimist. Kuna tugigrupis toimub inimeste liikumine, võib juhtuda, et grupidünaamika muutub ja Sul on keeruline seal jätkata. Need on täiesti normaalsed tunded..
- Kui tunned, et Sul on teiste grupiliikmetega midagi ühist, oled neid toetanud ja neile omalt poolt midagi kaasa andnud, siis tea – oled astunud õige sammu. Tugigrupis osalemine peab tekitama tunde, et Sulle meeldib seal olla.
Eestis tegutsevad erinevad tugigrupid, kogemusnõustajad (www.kogemuskoda.ee ) ning samuti on palju erialaliite ja patsiendiorganisatsioone (leiad neid kergesti www.epikoda.ee), kes pakuvad sarnaste diagnoosidega inimestele oma abi ja nõustamist.
Tugigrupid ja kogemusnõustamine
- Ajukahjustusega inimeste tugigrupp ehk AKI (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus)
- Dementsusega inimeste lähedaste tugigrupid (Dementsuse Kompetentsikeskus)
- Tugigrupp noortele vanuses 15-21. Depressiooniga Toimetuleku Võrgustik Pärnus
- Tugigrupp lähedastele – Depressiooniga Toimetuleku Võrgustik Pärnus
- Tugigrupp täiskasvanutele – Depressiooniga Toimtuleku Võrgustik Pärnus.
- Tugigrupp ATH ja ASH tunnustega laste vanematele (Kiili Vallavalitsus)
- Veebitugigrupp –Autism (Ivica Mägi Autismikool)
- Nõustamisvõimalused Autism – lapsevanematele (Eesti Autismiliit)
- Noorte tugigrupid. Teraapilised grupid ja tegevused, mis toetavad enesearengut, aitavad haigusest taastuda ja parandavad igapäevaeluks vajalikke oskusi (Tallinna Vaimse Tervise Keskus)
- Kogemusnõustajate Koda
- Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit
- Eesti Puuetega Inimeste Koda – võrgustik/patsiendiorganisatsioonid
Kui Sa ei leia nimekirjast mõnda tugigruppi või kogemusnõustamise pakkujat, kellest võiks ka teised hoolduskoormusega inimesed teadlikud olla, siis anna palun sellest märku e-posti aadressil info@omastehooldusest.ee
Kas leidsid siit kasulikku infot?
Suured tänud tagasiside eest! Võtame selle kindlasti arvesse.
Lehte on viimati uuendatud:7. okt. 2024