Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Kontaktid
HOOLDUSVAJADUSEGA TÄISKASVANU HOOLDAJALE
Vägivald hooldussuhetes
Leiad siit lehelt infot, mis on vägivald hooldussuhtes. Jagame näpunäiteid, kuidas vägivalda/väärkohtlemist ära tunda ning mida peaks tegema, kui tunned, et Sind on väärkoheldud, või kahtled, kas sa käitud hooldatavaga õigesti, tema õigusi ja vajadusi arvestades.
Vägivald omastehoolduses hooldaja vastu on üpriski levinud, kuid tõenäoliselt on see samuti alateatatud. Vägivald hooldussuhtes mõjutab negatiivselt nii hooldaja kui ka hooldatava füüsilist ja vaimset tervist, põhjustades üleväsimust, unehäireid, stressi, depressiooni jms.
Kõige sagedamini esineb hooldaja vastu vägivalda hooldatavate poolt, kes on:
- kognitiivsete probleemidega;
- ainete kuritarvitajad (kõik sõltuvused sh alkohol);
- piiratud liikumisega;
- hooldatav leiab, et tema vajadusi ei rahuldata piisavalt;
- psühhiaatrilised häired.
Puuetega inimeste hooldajad on tihti olukorras, kus nad tegelikult olla ei taha, kuid neil on raske ja keeruline sellise olukorraga toime tulla. Sageli ei oska nad leida väljapääsu, kui hooldussuhtes esineb vägivalda.
Puue suurendab hooldussuhtes vägivalla ohtu, kuna esimene tekitab sotsiaalset isolatsiooni, samuti toob kaasa vajaduse saada abi tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnast ning seegi võib omakorda olukorra haavatavust suurendada.
Puue võib tekitada sotsiaalset isolatsiooni kahel viisil: füüsilisest ja keskkonnaalasest kättesaamatusest tingitud tõrjutuse ning sotsiaalsetes olukordades häbimärgistamise ja diskrimineerimise kaudu. Sotsiaalne isolatsioon võib olla vägivalla tekkimise riskitegur ja sellest teatamise takistus.
Erilised haavatavad asjaolud võivad suurendada vägivalda puuetega inimeste hooldamisel (vähene vaimne võimekus, sõltuv pereliikmest, ei julge, häbeneb avalikustada jm).
Paljud tõkked takistavad omastehooldaja lahkumist vägivaldsest hooldussuhtest. Ta võib tunda, et ei saa lahkuda, kuna temast sõltub hooldatava elu – isiklik- ja arstiabi, eluase või rahaline toimetulek ning seetõttu on selles olukorras edasi.
Uuringud on kinnitanud, et hooldatavad, kellel on kaks diagnoosi, millest üks on mingisugune psüühikahäire ja teine ainete kuritarvitamise häire (sh alkohol), võivad 12 x suurema tõenäosusega vägivaldselt rünnata, kui üksikdiagnoosiga hooldatav.
Samuti võib vägivalda esineda, kui hooldaja võtab puhkust ja tema asemel on peamiseks hooldajaks teine pereliige või tuleb hooldaja väljastpoolt pereringi. See on hooldatava jaoks suur muutus ning võib teda teha väga ärevaks ja vägivaldseks. Et seda ära hoida, tuleks hooldatavale seda eelnevalt selgitada ja olukorda tutvustada.
Vägivalla liigid: füüsiline, seksuaalne, küber-, majanduslik, verbaalne, emotsionaalne ja vaimne vägivald.
Vaimne vägivald – vägivaldne suhtlemis- ja käitumisviis, mille eesmärk on esile kutsuda negatiivseid emotsioone. Vaimsele vägivallale iseloomulikud tunnused on:
- alandamine ja kritiseerimine;
- pidev süüdistamine ja põhjendamatute nõudmiste esitamine;
- domineerimine, väljapressimine ja kontrolli omamine;
- isoleerimine teistest lähedastest;
- emotsionaalne distants ehk mitteverbaalne (nt tõrjuv või halvustav pilk);
- hülgamis- ja kaebamisähvardused.
Füüsiline vägivald – füüsilise jõu tahtlik kasutamine, põhjustades valu või vigastusi (nt tõukamine, kratsimine, pigistamine, laksu andmine, rusikatega löömine, kehavedelikega loopimine jms).
Kontrolliv käitumine – vägivaldne suhtlemisviis, mille eesmärk on olukorda kontrollida. Kontrolliva käitumise tunnused on:
- alavääristamine ja pidev kritiseerimine;
- jälgimine ajaliselt ja geograafiliselt;
- liikumisvabadusele piirangute seadmine;
- lähedastega suhtluse piiramine või keelamine;
- hariduse omandamise piiramine jms.
- Seksuaalne vägivald (nt soovimatud seksuaalsed kommentaarid, soovimatu keha puudutus, seksuaalne rünnak jne).
Puude olemusest sõltub tihti vägivalla liik, tihti esineb mitu vägivalla liiki korraga ühes hooldussuhtes.
Vägivalda võib esile kutsuda:
- hooldatava haigushoog;
- ainete mõju all olemine;
- alkoholijoove;
- suur tähelepanuvajadus;
- armukadedus teistele osutatud tähelepanu eest;
- igavus;
- ebasobivad hooldusvõtted;
- päevaplaanist (rutiinist) kõrvalekaldumine jne.
Peresisene hooldus, paarisuhe ja hooldusvajadus:
- eriti oluline, kui hooldusvajadus on tekkinud kooselu ajal – alati ei suudeta muutustega kohaneda ja tagajärjeks on pettumus, viha, saamatustunne, alkoholism, ärakasutamine jms;
- hooldajal ja/või puudega inimesel on raske perest eemalduda – kes mind tahab, ma ei saa hakkama, pereliige sõnaliselt kordab seda pidevalt ja enesekindlus ja usk kaovad (jätkab, ei julge kuhugi pöörduda, kaitseb teist vägivaldset pereliiget, sest on hirm, et ei tule toime jms).
Suhete kvaliteet peres:
- liigne armukadedus;
- rahulolematus oma abielu/kooseluga;
- usaldamatus teineteise suhtes;
- võimu ebavõrdne jaotumine hooldussuhtes, üks on teise suhtes domineeriv ja kontrolliv;
- puudega pereliikme häbenemine;
- hoolduskoormus liiga suur (üleväsimus, ükskõiksuse tekkimine, soov pääseda vabaks).
- Perekonna struktuurist ja sotsiaalmajanduslikest iseärasustest tulenevad tegurid:
- ebastabiilse struktuuriga perekond (elukaaslased vahelduvad lühikese aja jooksul);
- madalam sotsiaalne staatus;
- kehvad elamistingimused;
- materiaalsed toimetulekuraskused, vaesus;
- sotsiaalne isolatsioon;
- täiskasvanud pereliikmete töötus.
Kultuurilised faktorid:
- vägivalla kui konflikti lahendamise meetme pooldamine ühiskonnas;
- soospetsiifiline sotsialiseerimine (meestele ja naistele omistatavate sotsiaalsete rollide range eristamine);
- soostereotüübid ja eelarvamused: väga kindlad piirid mehe ja naise soorolli defineerimisel, nt mehe pidamine perepeaks ja võimu omajaks, naise nägemine kannatliku allujana;
- suhtumine perekonda kui erasfääri (kuhu riik ei pea sekkuma isegi siis, kui peres leiab aset vägivald).
- Individuaalsetest karakteristikutest tulenevad faktorid:
- täiskasvanute iseloomuomadused, emotsionaalne seisund ja sotsiaalne kompetentsus: vähene empaatiavõime, puudulik kiindumuse ja soojuse väljendamise oskus;
- emotsionaalne ebastabiilsus, kalduvus kergesti vihastada ja ärrituda;
- domineeriv ja tugevalt autoritaarne suhtlusstiil;
- tugev omanikutunne;
- madal enesehinnang;
- suhtlemisraskused;
- kalduvus pidevalt kontrollida;
- teiste kõne või käitumise valesti mõistmine ja moonutamine;
- ebapiisav toimetulekuoskus nii tava- kui ka stressiolukorras (ei oska probleemidele leida otstarbekaid lahendusi).
Täiskasvanute isiklikud (lapsepõlve) kogemused:
- väärkohtlemise kogemused lapsepõlves;
- oma vanemate vägivalla pealt nägemine;
- kehva vanemluse kogemine lapsepõlves.
Võimalikud põhjused, miks omastehooldajad ja kõrvalseisjad ei teavita hooldussuhtes esinevast vägivallast:
- Hooldaja tunneb, et tema kohus on sellega toime tulla;
- inimestel on puudega inimesest kahju ja ei sekku;
- ah see pole ju eriti vägivald, natuke manipuleerib või … ja see… – no niimoodi on lihtsam, teisiti polegi ju võimalik jne;
- keegi nagunii ei mõista ega kuula mind ära;
- pole usaldusisikut ega vahendit, millega teavitada;
- ei ole teadlik teistsugusest elust ega muudest võimalustest;
- hirm;
- majanduslik surve;
- väga suuresti ollakse arvamusel, et puuetega inimesed ongi vägivaldsed, ei olda teadlikud;
On oluline kogu ühiskonna teadlikkuse tõstmine ning reageerimine negatiivselt hooldussuhte vägivalda, et ennetada, või vähemalt kiiresti reageerida toime pandud vägivalla korral.
Igasugune vägivalla ennetamine keskendub sageli selle soodustavate hoiakute ja normide muutmisele, seda kogenud isikute mõjuvõimu suurendamisele ja mittevägivaldse käitumise edendamisele. Ennetamiseks kasutatakse sageli teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, haridust, oskuste kujundamist ning kogukonna kaasamist. Uuringute tulemused toetavad nende erinevate strateegiate väärtust laiema vägivalla ärahoidmisel ja näitavad nii avalikustamise kui ka vägivallakuritegude märkimisväärset vähenemist.
Kuhu Sa saad pöörduda, kui Sa tunnen, et Sinu suhtes on hooldatav toime pannud vägivaldse käitumise Sinu suhtes.
♥ Üks võimalus on pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö spetsialisti poole, kes saab pakkuda nõustamist, tuleb vajadusel koju; otsib sobivaid teenuseid jms.
♥ Ohvriabi
♥ Vajadusel helista 112.
♥ Peaasi.ee – vaimse tervise tugi
♥ Kriisitelefoni 116 006 või palunabi.ee nõustajad kuulavad, jagavad infot abi võimaluste kohta ning vajaduse korral juhatavad su õige spetsialistide juurde.
♥ Liitu mõne tugigrupiga – kas vägivallaga seoses või hooldatava diagnoosipõhise tugirühmaga, et paremini enda ja hooldatava olukorda tundma õppida ja osa saada teiste sarnases olukorras inimeste kogemustest.
♥ Otsida endale sobivaid koolitusi, kus saadud teadmised aitavad Sul enda olukorras paremini toime tulla
Kas leidsid siit kasulikku infot?
Suured tänud tagasiside eest! Võtame selle kindlasti arvesse.
Lehte on viimati uuendatud:2. juuli 2024