Enda lähedase jätmine teise inimese või asutuse hoolde ei ole kindlasti lihtne, kuid kui hooldekodusse minemist ei ole enam võimalik vältida, olgu põhjuseks Sinu lähedase ööpäevringne hooldusvajadus, mida ei ole võimalik enam teenuste ja läbi omastehoolduse tagada või Sinu võimalused ja jõud hooldust pakkuda on otsakorral.
Mõistetav on, et selles protsessis kerkivad üles süütunne ja lein, kui oled enda jaoks mõtestanud, et Sina peaksid oma lähedase eest hoolt kandma kuni lõpuni või Teil on omavahel varasemalt ka olnud kokkulepe, et asutuses hooldamine on välistatud. Aga me kõik oleme selles olukorras esimest korda, kus selguvad meie päris võimalused ja piirid.
Tuleb mõista, et hool ja suhe hooldatavaga jäävad samasuguseks ka siis, kui pereliige on vahepeal teiste inimeste hoole all või hoolekandeasutuses. Kindlasti ei ole sa halb ja läbikukkunud kui peate ühiselt või üksi selle otsuse tegema. Lähedasele on rohkem kasu toest kui tema kõrval on inimene, kes jaksab ja jaksata saab erinevatel viisidel – kui lähedane on hooldekodus, on Sul võimalik panustada oma teadmistega hoolduspersonali teadlikkusesse Sinu lähedase vajadustest, teda külastada, ühiselt aega veeta ja olulisi tähtpäevi koos pidada või teda aeg-ajalt koju tagasi tuua, kui see on Sulle ja temale sobiv.
Selgita oma vajadusi ka hooldust vajavale lähedasele, arutage võimalusel koos. Ka asutust võiks külastada oma hooldusvajava lähedasega, et see oleks teenusele minnes tema jaoks tuttavam koht ja kohanemine läheks ladusamalt.
Vajalik on kindlus- ja usaldustunne teenust osutavate inimeste ja asutuse suhtes. Abiks võib olla erinevate asutuste külastamisest ja personaliga vestlemisest, see annab võimaluse mõttega harjuda, oma mureküsimusi küsida ja vastuseid saada.
Omastehooldaja abi asutuse personalile on asendamatu, kuigi hooldamise vastutus ja sisu muutub. Omastehooldaja kui asjatundja teadmised on hooldusmeeskonnale vajalikud.
Tähelepanekud on koostatud MTÜ Dementsuse kompetentsikeskuse juhiste põhjal.
♥ Mõtle läbi, kus hooldekodu võiks asuda. Hooldekodu kodu vahetuses läheduses võimaldab Sul ja teistel pereliikmetel või hooldusvajadusega lähedase sõpradel teda kergemini külastada. Nii säilib sotsiaalne võrgustik ja Sinul võimalus aktiivsemalt hoolduspersonalile oma lähedase vajadustest märku anda.
♥ Uuri ja külasta võimalusel koos oma lähedasega erinevaid hooldekodusid, suhtle sealse personaliga, et aru saada, millised inimesed seal töötavad. Kui töötajad on sõbralikud ja avatud, on Sinu lähedasel seal hea olla ja Sinul kindlam tunne teda teiste inimeste hoolde jätta.
♥ Uuri, kas hooldekodul on kogemusi sarnase terviseseisundiga inimeste hooldamisel nagu Sinu lähedane.
♥ Suhtle võimalusel inimestega, kes teenusel viibivad. Või kui tead inimesi, kelle lähedane hooldekodus on, kuidas nemad valikuga rahul on.
♥ Mitmekohalised on hooldekodu toad? Kas Sinu lähedane sooviks tuba jagada? Kindlasti tasub ka küsida, kas mitme inimese toa puhul on võimalik tuba vahetada, kui peaks selguma, et inimesed omavahel ei sobi. Arvestama peab, et ühekohaline tuba on hinnaklassis kallim.
♥ Kas isiklikuid esemeid võib kaasa võtta? Kui jah, siis mida?
♥ Kuidas saad lähedasega ühendust hoida – kuidas toimub külastamine, kas on võimalik telefoni või veebi vahendusel suhelda?
♥ Kas hooldekodu elanikel on võimalus õues liikuda? Kui palju võimaldatakse õues liikumist?
♥ Millised spetsialistid lisaks hooldustöötajatele hooldekodus töötavad? MIs tegevusi inimestega tehakse?
♥ Milline on hooldekodu sisutus – kas see on hubane ja kodune?
♥ Uuri, milline on Sinu lähedasele ja Sinule sobiva hooldekodu teenuse hind ja kuidas ning mis ulatuses kohalik omavalitsus hooldekodu koha rahastamisel osaleb.
♥ Selgita hooldekodule oma lähedase vajadusi ja ootusi teenuse osas, et ei tekiks hiljem arusaamatusi kui asutus ei saa pakkuda Sinu lähedase vajadustele vastavat teenust.
♥ Juhul kui Sinu lähedane ega Sina pole rahul teenuse kvaliteediga, soovitame pöörduda Sotsiaalkindlustusameti järelevalve poole. Loe rohkem teenuste järelevalvest.
Üldhooldusteenusest saad lugeda siit ja ööpäevaringsetest erihoolekandeteenustest, mis on mõeldud psüühikahäirega ja intellektipuudega inimestele siit.
Vajalikku lisalugemist võid leida Tervise Arengu Instituudi poolt väljaantud trükisest “Mina, omastehooldaja?”
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Omastehoolduse infopunkti on välja töötanud Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Tegevust rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Omastehooldusest.ee
Teie ees olev koduleht on ehitatud ja koostatud nii, et see vastaks WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on kasutatud teatud tehnilisi vahendeid ja sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad kodulehe sisu tarbida nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega kasutajatel. Lisaks on võimalik info juurdepääsetavust parandada oma arvutit brauseri- ja operatsioonisüsteemi tasemel seadistades. Alljärgnevalt ülevaade põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav www.abilitynet.org.uk (inglise keeles).
Sellel kodulehel on võimalik navigeerida ainult klaviatuuri abil. Navigatsioon toimub Tab klahvi abil. Iga vajutusega liigub fookus järgmisele elemendile. Hetkel aktiivset elementi märgib värvimuutus ja kastike selle ümber. Fookuses oleva lingi aktiveerimiseks tuleb vajutada klaviatuuril klahvi Enter. Esimesed 3 linki, mis sellisel viisil navigeerides aktiivseks muutuvad, on tavakasutaja eest varjatud ning mõeldud spetsiaalselt klaviatuuriga navigeerijatele. Need on vastavalt “Liigu edasi põhisisu juurde”, “Lülita kõrgkontrastsust” ja “Juurdepääsetavus”. “Liigu edasi põhisisu juurde” jätab vahele päise ja vasaku paani ning hüppab lehe põhisisu juurde. “Lülita kõrgkontrastsust” vahetab lehe kujunduse kõrgkontrastseks - tekst muutub valgeks, lingid kollaseks ja taust mustaks. “Juurdepääsetavus” viitab sellele samale lehele, millel praegu oled.
Veebilehitsejad
Sisu suurendamiseks soovitame esmalt kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust. Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja samal vajutada ajal kas + või - klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Veebilehitsejate jaoks on olemas suurendamist võimaldavad laiendused, mis täiendavad veebilehitseja olemasolevat funktsionaalsust. Näiteks Firefoxi jaoks Zoom Page, mis lubab suurenda nii kogu lehte kui ka ainult teksti; Chrome jaoks AutoZoom.
Ekraanilugeja on programm, mis üritab arvutiekraanil kujutatavat interpreteerida ja teistes vormides edasi anda - näiteks helidena, audiokommentaarina. Eelkõige on see abivahend vaegnägijate jaoks. Sellel kodulehel esitatud sisu on loodud vastavalt ekraanilugejatele arusaadavatele standarditele ja nii, et igat tüüpi visuaalset sisu on teises vormis võimalik taasesitada. Näiteks on piltidel küljes tekstilised kirjeldused, video all on toodud kirjeldus videopildis juhtuva kohta, struktuursete elementide paigutus ja järjekord arvestab ekraanilugeja liikumist ekraanil ja võimaldab infot tarbida loogilises järjekorras. Valik populaarseid ekraanilugejaid: JAWS (Windows) VoiceOver (OS X, tasuta, sisseehitatud) NVDA (Windows, tasuta) SystemAccess (Windows).
