Krooniline haigus, puue või muu pikaajaline tervise puudujääk ja hooldusvajadus panevad inimese haavatavasse olukorda ning see on inimese elus sarnane kaotusprotsessiga, mis võib tuua kaasa vaimse tervise raskusi.
Uuringud toovad välja, et vaimse tervise probleemid esinevad sagedamini noores (teisme)eas ning taas kõrgemas vanuses ning vanemaealistel tekivad depressiivsuse sümptomid hiljutiste või olemasolevate terviseprobleemide ja igapäevaelu takistavate tegevuspiirangute tõttu. Sama oht on ka tööealistel inimestel ootamatutes eluolukordades, millega kaasnevad pikaajalised tervise puudujäägid ja/või hooldusvajadus.
Vaimse tervise tasakaalu võib välja viia ka hooldusvajadusega inimese hirm jääda abita, olla sõltuvuses teisest inimesest, jääda hooldaja poolt hüljatud ning teadmatus teiste olemasolevate abimeetmete või nende saamise tingimuste kohta.
Seetõttu on oluline nii omavalitsuse sotsiaaltöötajale, kui igale teenuseosutajale olla teadlik vaimse tervisega teemade olulisusest, märgata ja toetada inimesi vaimse tervisega seotud teemadel ka siis kui hooldusvajadusega inimene ise sellest ei räägi.
Valdkonna kutselistel aitajatel, kellel on hoolduskoormusega inimestega kontakt, tuleb märgata, pöörata tähelepanu hooldajate vaimsele tervisele ning osata toetada ja suunata rakendama erinevaid eneseabivõtteid.
Oluline on ka toetada, suunata ja võimaldada hooldajatele, sh nii ametlikele kui mitteametlikele hooldajatele tegevusi eneseanalüüsiks, õppimiseks, et tõsta professionaalsust hoolduskoormusega toimetulemisel ja hooldustegevuste läbiviimisel.
Vaimse tervise toetamisel on olulised:
Valdkonna kutselistel aitajatel, kellel on hoolduskoormusega inimestega kontakt, tuleb märgata, pöörata tähelepanu hooldajate vaimsele tervisele ning osata toetada ja suunata rakendama erinevaid eneseabivõtteid.
Oluline on ka toetada, suunata ja võimaldada hooldajatele, sh nii ametlikele kui mitteametlikele hooldajatele tegevusi eneseanalüüsiks, õppimiseks, et tõsta professionaalsust hoolduskoormusega toimetulemisel ja hooldustegevuste läbiviimisel.
Kasutatud allikad: Eesti inimarenguaruanne, Vaimne tervis ja heaolu. 2023.
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Omastehoolduse infopunkti on välja töötanud Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Tegevust rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Omastehooldusest.ee
Teie ees olev koduleht on ehitatud ja koostatud nii, et see vastaks WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on kasutatud teatud tehnilisi vahendeid ja sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad kodulehe sisu tarbida nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega kasutajatel. Lisaks on võimalik info juurdepääsetavust parandada oma arvutit brauseri- ja operatsioonisüsteemi tasemel seadistades. Alljärgnevalt ülevaade põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav www.abilitynet.org.uk (inglise keeles).
Sellel kodulehel on võimalik navigeerida ainult klaviatuuri abil. Navigatsioon toimub Tab klahvi abil. Iga vajutusega liigub fookus järgmisele elemendile. Hetkel aktiivset elementi märgib värvimuutus ja kastike selle ümber. Fookuses oleva lingi aktiveerimiseks tuleb vajutada klaviatuuril klahvi Enter. Esimesed 3 linki, mis sellisel viisil navigeerides aktiivseks muutuvad, on tavakasutaja eest varjatud ning mõeldud spetsiaalselt klaviatuuriga navigeerijatele. Need on vastavalt “Liigu edasi põhisisu juurde”, “Lülita kõrgkontrastsust” ja “Juurdepääsetavus”. “Liigu edasi põhisisu juurde” jätab vahele päise ja vasaku paani ning hüppab lehe põhisisu juurde. “Lülita kõrgkontrastsust” vahetab lehe kujunduse kõrgkontrastseks - tekst muutub valgeks, lingid kollaseks ja taust mustaks. “Juurdepääsetavus” viitab sellele samale lehele, millel praegu oled.
Veebilehitsejad
Sisu suurendamiseks soovitame esmalt kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust. Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja samal vajutada ajal kas + või - klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Veebilehitsejate jaoks on olemas suurendamist võimaldavad laiendused, mis täiendavad veebilehitseja olemasolevat funktsionaalsust. Näiteks Firefoxi jaoks Zoom Page, mis lubab suurenda nii kogu lehte kui ka ainult teksti; Chrome jaoks AutoZoom.
Ekraanilugeja on programm, mis üritab arvutiekraanil kujutatavat interpreteerida ja teistes vormides edasi anda - näiteks helidena, audiokommentaarina. Eelkõige on see abivahend vaegnägijate jaoks. Sellel kodulehel esitatud sisu on loodud vastavalt ekraanilugejatele arusaadavatele standarditele ja nii, et igat tüüpi visuaalset sisu on teises vormis võimalik taasesitada. Näiteks on piltidel küljes tekstilised kirjeldused, video all on toodud kirjeldus videopildis juhtuva kohta, struktuursete elementide paigutus ja järjekord arvestab ekraanilugeja liikumist ekraanil ja võimaldab infot tarbida loogilises järjekorras. Valik populaarseid ekraanilugejaid: JAWS (Windows) VoiceOver (OS X, tasuta, sisseehitatud) NVDA (Windows, tasuta) SystemAccess (Windows).
