Väga hea, et oled ligipääsetavuse infolehele jõudnud! Järelikult läheb sulle korda see, et kõik inimesed saaksid ühiskonnaelus osaleda! Võimalik, et aitad kaasa ligipääsetava keskkonna või kommunikatsiooni loomisele, oled eeskujuks suhtumuslike muutuste abil, korraldad ligipääsetavat üritust või mõtled puuetega inimeste sportimisvahenditele. Mis iganes sinu eesmärk on, siis tea, et ligipääsetavus on vahend, mis aitab kaasata väga erinevate vajadustega sihtgruppe, luua ühiskonda, mis tagab võimalusi kõikide paremaks igapäevaelus osalemiseks, samuti kaasavaid keskkondi ja lahendusi.
Ehitusliku keskkonna, välialade, info ja kommunikatsiooni ligipääsetavus on mitmetahuline mõiste, kuna erinevatel puudeliikidel on ligipääsetavuse osas erinevad vajadused. Ainult sellest, et üksik hoone või teenuse osa on ligipääsetav, ei piisa selleks, et puuetega inimesed saaksid ühiskonnaelust osa. Terviklik ligipääsetavus moodustub kasutajateekonnast, mille kõik osad – füüsiline ruum/hoone disain, infodisain ja teenusedisain – on ligipääsetavad.
Ligipääsetavus tähendab, et erinevate vahenditega aidatakse kõrvaldada või vähendada takistusi, mida puudega inimesed endiselt oma igapäevaelus kohtavad.
Ligipääsetavus on hädavajalik puuetega inimestele, aga ta on kasulik ka paljudele teistele, nagu lastele, noortele, eakatele, kroonilise haiguse, trauma või vähese keeleoskusega inimestele.
Ligipääsetavus põhineb inimese elukaarel. Suure osa Eesti ühiskonnast moodustavadki just lapsed, eakad ja erivajadustega inimesed, seega ligipääsetavus on oluline vahend, mis aitab neil sihtrühmadel ühiskonnaelust osa saada.
Iga uue algatuse puhul tuleb kohe projekti algfaasis läbi mõelda, kuidas hakkavad keskkonda kasutama või infoväljas orienteeruma erinevad kasutajad nagu lapsed, eakad, ajutise liikumisraskusega inimesed. Ehituslike projektide puhul mõeldakse läbi nägemis- ja liikumispuudega inimeste liikumisteed hoones ja selle ümbruses juba eelprojekti staadiumis ja alates lähimast ühistranspordipeatusest ning parklast.
Ligipääsetavus on esimene samm, et muuta ühiskonda kättesaadavaks erivajadustega inimestele. Sellest järgmine samm on universaalne disain (UD), mis eos tagab selle, et keskkond oleks kasutajasõbralik kõigile – ilma erilahendusi või kohandusi rakendamata. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis ütleb, UD on toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimine sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini.
Kõik võidavad tasapinnalisest kõnniteest, astmeteta sisenemisest, liftist, hästi valgustatud avalikust ruumist ja asutuse ruumidest või kontrastsetelt tähistatud pindadest, liikumisteedest ning mööblist, subtiitritest, lihtsatest ja loogilistest siltidest ning viitadest. Need ongi mõned näited ligipääsetavust tagavatest vahenditest ja disainilahendustest.
Puudega inimestele ligipääsetavuse tagamiseks on vaja nii abivahendeid, mis aitavad kompenseerida individuaalseid tegevus- ja funktsioonipiiranguid kui ka kohandada keskkonda, teenuste osutamist, infoedastusviise ja suhtlusvõimalusi.
Füüsilise keskkonna kujundamisel
Veebikeskkonna kujundamisel
Luues rakendusi ja veebilehti ligipääsetavatena, saavad puudega inimesed samalaadse kasutajakogemuse puudeta inimestega. Ligipääsetavus on eeltingimus, et midagi kasutajakogemuseks nimetada, kuid tihti ei piisa ainult ligipääsetavusest, et kasutajakogemus hea oleks. On oluline kaasata sihtrühmade esindajaid keskkonna loomisel ja testimisel projekti erinevates faasides.
Selleks, et avaliku sektori veebilehed ja mobiilirakendused oleksid kasutatavad erivajadustega inimestele ja üldiselt mugavad kasutada kõikidele inimestele, on avaliku teabe seadusesse üle võetud Euroopa Liidu direktiiv (EL 2016/2102), mille alusel peavad avaliku sektori veebilehed järgima Euroopa digiligipääsetavuse standardit EN 301 549 (V3.2.1) (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet – Digiligipääsetavuse tagamine). Avaliku sektori digiligipääsetavuse aruannete, ligipääsetavuse teatise ja Euroopa alusdirektiividega saab tutvuda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel.
Allpool olevalt lehelt leiad häid näiteid, kus on ligipääsetavust oluliselt erinevate kasutajate jaoks suurendatud.
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Omastehoolduse infopunkti on välja töötanud Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Tegevust rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Omastehooldusest.ee
Teie ees olev koduleht on ehitatud ja koostatud nii, et see vastaks WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on kasutatud teatud tehnilisi vahendeid ja sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad kodulehe sisu tarbida nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega kasutajatel. Lisaks on võimalik info juurdepääsetavust parandada oma arvutit brauseri- ja operatsioonisüsteemi tasemel seadistades. Alljärgnevalt ülevaade põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav www.abilitynet.org.uk (inglise keeles).
Sellel kodulehel on võimalik navigeerida ainult klaviatuuri abil. Navigatsioon toimub Tab klahvi abil. Iga vajutusega liigub fookus järgmisele elemendile. Hetkel aktiivset elementi märgib värvimuutus ja kastike selle ümber. Fookuses oleva lingi aktiveerimiseks tuleb vajutada klaviatuuril klahvi Enter. Esimesed 3 linki, mis sellisel viisil navigeerides aktiivseks muutuvad, on tavakasutaja eest varjatud ning mõeldud spetsiaalselt klaviatuuriga navigeerijatele. Need on vastavalt “Liigu edasi põhisisu juurde”, “Lülita kõrgkontrastsust” ja “Juurdepääsetavus”. “Liigu edasi põhisisu juurde” jätab vahele päise ja vasaku paani ning hüppab lehe põhisisu juurde. “Lülita kõrgkontrastsust” vahetab lehe kujunduse kõrgkontrastseks - tekst muutub valgeks, lingid kollaseks ja taust mustaks. “Juurdepääsetavus” viitab sellele samale lehele, millel praegu oled.
Veebilehitsejad
Sisu suurendamiseks soovitame esmalt kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust. Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja samal vajutada ajal kas + või - klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.
Veebilehitsejate jaoks on olemas suurendamist võimaldavad laiendused, mis täiendavad veebilehitseja olemasolevat funktsionaalsust. Näiteks Firefoxi jaoks Zoom Page, mis lubab suurenda nii kogu lehte kui ka ainult teksti; Chrome jaoks AutoZoom.
Ekraanilugeja on programm, mis üritab arvutiekraanil kujutatavat interpreteerida ja teistes vormides edasi anda - näiteks helidena, audiokommentaarina. Eelkõige on see abivahend vaegnägijate jaoks. Sellel kodulehel esitatud sisu on loodud vastavalt ekraanilugejatele arusaadavatele standarditele ja nii, et igat tüüpi visuaalset sisu on teises vormis võimalik taasesitada. Näiteks on piltidel küljes tekstilised kirjeldused, video all on toodud kirjeldus videopildis juhtuva kohta, struktuursete elementide paigutus ja järjekord arvestab ekraanilugeja liikumist ekraanil ja võimaldab infot tarbida loogilises järjekorras. Valik populaarseid ekraanilugejaid: JAWS (Windows) VoiceOver (OS X, tasuta, sisseehitatud) NVDA (Windows, tasuta) SystemAccess (Windows).
