Omastehooldust puudutavad teemad erakondade valimisprogrammidesse!

Eesti Puuetega Inimeste Koda esitas ettepanekud järgnevatele erakondadele: Erakond Eesti 200, Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Erakond Parempoolsed, Eesti Reformierakond, Erakond Eestimaa Rohelised, ISAMAA Erakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti. Meie missiooniks on puudega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

Põhiseaduse § 28 alusel on puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Riigikogu valimiste tulemusel pannakse paika järgmiste aastate peamised suunad kogu Eesti arenguks, sh ka puuetega inimeste jaoks eluolulistel teemadel. 2026. I kvartali seisuga on Eestis 100 000 puudega inimest, lisaks kroonilise haigusega ja tegevuspiiranguga inimesed, ning ca 25 000 suure hoolduskoormusega omastehooldajat, lisanduvad teised pereliikmed, keda puudega lähedase toetamine puudutab. Tänased otsused ja tegevused peavad lahendama praeguseid kitsaskohti ning ennetama probleeme ka tulevikus.

Meie soov on, et Toompeal seaksid jõujooni mh teemad, mis puudutavad puudega inimestele, kroonilise haigusega inimestele ja nende lähedastele abi ja toe pakkumist, võrdset kohtlemist ja ligipääsetavust, võrdseid ja läbipaistvaid võimalusi hariduses, tervishoius ja tööhõives. Puudega inimeste, kroonilise haigusega inimeste ja nende lähedaste õiguste tagamise ja ühiskonda kaasatuse küsimuste lahendamiseks peavad andma panuse kõik erakonnad. Toome välja mõned teemad, mida soovime erakondade valimisprogrammidest ja seejärel erakondade tegevusprogrammidest ja koalitsioonilepingust leida.

VÕRDNE KOHTLEMINE

1. Kõikide inimeste võrdne kohtlemine on arenenud ja inimesi austava ühiskonna tunnus. Sõltumata puudest peab igal inimesel olema diskrimineerimisvaba juurdepääs näiteks sotsiaal- ja tervishoiuteenustele ja hariduselus osalemisele. Võrdse kohtlemise seaduse muutmine, tagamaks diskrimineerimise kaitse puudega inimestele kõigi diskrimineerimise aluste lõikes, on võtnud erinevatel Riigikogu koosseisudel põhjendamatult ja ebamõistlikult kaua aega. Võrdse kohtlemise seadust tuleb muuta ja täita sellega nii EV Põhiseadust kui ka rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustusi. Vt ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport.

2.Eestkoste süsteemi vajab sisulist reformimist selleks, et teovõimet ei piirataks ja eestkostet ei seataks kergekäeliselt või mugavusmeetmena ning valimisõigust ei piirataks psüühika-intellektihäire alusel. Selleks, et Eesti järgiks inimõigusi ja Eestile tehtud soovitusi ning sihtgrupi vajadusi tuleb:

• kõrvaldada siseriiklikust seadusandlusest puudega inimesi käsitlevaid halvustavad mõisted (nagu „ebanormaalsus“, „abitu inimene“, “invaliid”, “vaimuhaige”, “nõrgamõistuslikkus”), mis rõhutavad inimeste puuet, kajastavad puude       meditsiinilist ja paternalistlikku lähenemist ning vaimse või psühhosotsiaalse puudega       inimeste häbimärgistamise tugevdamist;
• tunnistada tsiviilseadustiku eestkoste kord kehtetuks ja töötada välja kõigi puuetega inimeste toetatud otsuste tegemise süsteem Toetatud otsustusmehhanismid peavad austama puuetega inimeste väärikust, autonoomiat, tahet .ja eelistusi kõigi puuetega inimeste õigusvõime teostamisel;
• võtta vastu tegevuskava kõigi puuetega inimeste täieliku õigusvõime taastamiseks, hoolimata puudest;
• kõrvaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku diskrimineerivaid sätteid, mis keelavad puuetega inimeste õiguse oma valimisõigust teostada ja olla valitud, kui nad on piiratud teovõimega.

3. Tagada puudega inimeste ja kroonilise haigusega inimeste esindus- ja huvikaitseorganisatsioonide tegevuse riigipoolne rahastamine eesmärgiga parandada  ja suurendada inimeste toimetulekut, elukvaliteeti ja ühiskonnaellu kaasatust, tõsta ühiskonna teadlikkust ja töötada võrdsete võimaluste loomise ja tagamise nimel.

SOTSIAALKAITSE

Puuetega inimeste ja krooniliste haigete ja nende lähedaste jaoks on sotsiaalkaitseline abi kriitilise tähtsusega, et osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus ja hoida peresuhteid. Abi ei tohi sõltuda inimese elukohast, diagnoosist, puude raskusastmest, pere suutlikkusest ise lahendusi leida ja koordineeerida või ka kohaliku omavalitsuse võimalustest.

1.Erihoolekandeteenustele tuleb tagada kulupõhine rahastus ja kvaliteetsete ja turvaliste teenuskohtade loomine kogukondades piirkondlike vajaduste järgi.[1][2][3]

2.Teenuste pakkumine peab olema vajaduspõhine ning abi maht peab olema piisav, et võimaldada nii puudega, kroonilise haigusega inimesel kui tema hooldajal osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus, omada vaba aega tegelemaks füüsilise ja vaimse tervise hoidmisega, samuti teiste pereliikmetega koosolemisega. Abi tuleb disainida moel, kus tuge vajavat inimest ei painutata teenuste raamidesse, vaid inimesele pakutakse neid komponente, mida tema ja pere vajavad.

• Erivajadusega laste tugiteenustele tuleb kehtestada üleriigilised miinimumstandardid, sh tugiisikute sotsiaalsed garantiid ja selge vastutus riigi, kohaliku omavalitsuse, hariduse- ja sotsiaalsüsteemi vahel. Lapse õigus osaleda hariduses ja vanema õigus töötada ei tohi sõltuda iga KOVi otsusest või tugiisikute puudusest.
• Puuetega inimeste ja krooniliste haigete võrdse kohtlemise tagamiseks on oluline, et osalemisvõimalust soodustavate teenuste ja abi osutamisel kehtestatakse kohustuslikud kriteeriumid ja nõuded, sh tugiisikute ja isiklike abistajate sotsiaalsed garantiid, taskukohane omaosalus, et ühtlustada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti (sotsiaaltransport, isiklik abistaja, hooldusteenus, tugiisikuteenus). Need teenused ei ole mugavusteenused, vaid eeltingimus, et inimene saaks teistega võrdselt haridus-,töö-, kogukonna- ja pere- ja avalikus elus osaleda.
• Vajaduspõhise ja üle-eestiliselt võrdse kohtlemise tagamiseks peab olema loodud ühtne abi- ja toetusvajaduse hindamissüsteem.
• Abi osutamisel tuleb silmas pidada koduläheduse printsiipi ja parandada teenuste piirkondlikku kättesaadavust ja kvaliteeti, sh ka näiteks erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenused.

3.Teenustele tuleb tagada piisav avaliku sektori poolne püsirahastus, kindlustamaks teenuste jätkusuutlikkus, kvaliteet ja turvalisus, sh abi osutamine motiveeritud ja kompetentse personali poolt.

4.Selgust ja lahendust vajab puude tuvastamise metoodika senisest erinev tõlgendamine, mille tagajärjeks on olnud puuetega inimeste arvu langus (viimase kümne aasta jooksul 145 000-lt 101 017-le, osakaal kogu elanikkonnast 11%-lt 7,4%-le). Kuna puue on sageli eelduseks teenuste/toetuste saamiseks, võivad abivajajad muutunud praktika tulemusel jääda vajaduspõhise riiklikul ja kohalikul tasandil osutatava abita. Õigustatus abile ja toele peab olema puude raskusastmest lahti seotud.

5.Oluline on sotsiaalkaitse süsteemi pidevalt monitoorida, sh tõhustada süsteemset ja sisulist järelevalvet teenuste kvaliteedi üle, näiteks luua sarnaselt patsiendikindlustusega sotsiaalteenuste kindlustus.

6.Abi tuleb pakkuda ennetavalt ja proaktiivselt. Info abi saamise võimaluste kohta peab olema presenteeritud erinevatele sihtgruppidele arusaadaval ja kättesaadaval moel ning viisil. Abi osutamisel tuleb lähtuda bürokraatia vähendamisest ja taotleja  ebamõistlikust koormamise vältimisest. Abi taotlemise, vajaduse tuvastamise ja pakkumise korraldus peab olema lihtne ja ladus.

7.Tagada puudega inimestele, kroonilise haigusega inimestele ja nende lähedastele terviklik ja vajaduspõhine abiteekond, kus tervishoiu-, rehabilitatsiooni-, abivahendi- ja sotsiaalteenused toimivad inimese jaoks ühe loogilise tervikuna.

8.Vajalik on erivajadustega laste integreeritud abistamise mudeliga edasiliikumine sotsiaal- ja haridussüsteemi üleselt, sh kehtestada selge vastutus Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning nende allasutuste ja kohalike omavalitsuste vahel integreerituse tagamiseks.

OMASTEHOOLDUS

Hoolduskoormus piirab inimeste võimalust töötada. Eriti suure surve all on puudega laste vanemad, suure hooldusvajadusega täisealiste inimeste lähedased ning eakad hooldajad. Teenuskohtade puudus ja omastehooldajate mittetoetamine toob kaasa tööaja vähendamise või tööturult lahkumise, maksulaekumise vähenemise, pensionimaksete vähenemise, suurenenud tervishoiukulud ning pikemaajalise sotsiaaltoetuste vajaduse. Arvestades vananevat elanikkonda, ei saa Eesti suurune riik endale lubada tööealise elanikkonna tööturult kõrvale jäämist.

1.Vajalik on hoolduskoormuse reformiga jõuliselt ja selgesuunaliselt edasi liikuda (sh omastehooldajate tugisüsteem, kodus elamist toetavate teenuste arendamine ja pakkumine, erihoolekandeteenuste rahastuse ja teenuskohtade tagamine).

2.Tagada paindlikud töövõimalused hoolduskoormusega inimestele, tööturul püsimist toetavad meetmed ning piisavad sotsiaalteenused.

3. Lähedaste ja omastehooldajate toetussüsteem

Puuetega inimeste heaolu sõltub otseselt nende lähedastest, kes on sageli läbipõlemise äärel ja kelle toetamiseks puuduvad süsteemsed lahendused.

• Luua riiklikult tagatud ja lihtsalt vormistatav asendushoolduse süsteem ning tagada omastehooldajatele koolitused ja tervisekontrollid.
• Suurendada oluliselt nii rahalisi toetusi kui ka teenuseid formaalsetele ja mitteformaalsetele omastehooldajatele, et ennetada tervise- ja sotsiaalmajanduslike probleemide teket.

4.Tagada jätkusuutlikud võimalused omastehooldajate nõustamiseks ja toetamiseks, sh omastehooldusest.ee veebiplatvormi aja- ja asjakohane tööshoidmine ning tugigruppide käivitamine ja töö toetamine.

TÖÖTURG

1. Puuetega ja krooniliste haigustega inimeste tööhõive suurendamiseks tuleb süsteemselt edendada paindlikke ja individuaalseid vajadusi arvestavate töövormide kasutamist, sealhulgas paindlikku tööaega, osaajaga töötamist, kaugtööd ja hübriidtööd.

2.Tööandjate valmidust ja huvi erivajadustega inimeste töölevõtmiseks aitab suurendada teadlikkuse tõstmine sihtgrupi eripäradest ning asjakohastest toetusmeetmetest jateenustest nende värbamisel. Nimetatud teavitustöö peab olema süsteemne ja järjepidev.

3.Erivajadustega inimeste tööturul osalemiseks tuleb suurendada vajalikus mahus tugiteenuste (transport, tugiisik, isiklik abistaja, viipekeele tõlketeenus jne) kättesaadavust ja paindlikkust.

4. Töötada välja õiglane ja jätkusuutlik tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem, mis tagab tööõnnetuse või kutsehaigestumise tõttu tervisekahju saanud inimestele kiire ja inimese vajadustest lähtuva toe.

5.Arendada kaitstud ja toetatud töötamise süsteemi, mis võimaldab puuetega ja krooniliste haigustega inimestel osaleda tööturul vastavalt nende võimetele ja vajadustele. Tuleb arvestada, et osa inimesi vajab tööturul osalemiseks teistest suuremat ja pikaajalisemat tuge, sealhulgas kohandatud töökeskkonda, tööalast juhendamist, mentorlust või tugiisiku abi.

6.Kujundada tööturuteenused ja töövõime hindamise süsteem senisest enam inimese tegelikest vajadustest, võimetest ja tööelus osalemise võimalustest lähtuvaks. Töötukassa teenused peavad olema paindlikud, individuaalsed ja piisavalt kohandatavad, et toetada erineva puude, kroonilise haiguse või vaimse tervise eripäraga inimeste jõudmist tööturule ning seal püsimist.

7.Suurendada arstide, patsientide ja tööandjate seas teadlikkust pikaajalise haiguslehe ajal töötamisest, mis suurendab hõives püsimist. Selleks tuleb: -analüüsida senist vähest rakendumist, -teha kampaaniaid üldise teadlikkuse tõstmiseks; koostada paberkandjal flaiereid, mida jagada tervishoiuteenuse osutajate juures nii patsientidele kui ka arstidele.

LIGIPÄÄSETAVUS

Avalikud teenused ja ruum, riigiettevõtted ning kohaliku tasandi asutused peavad pakkuma kõiki teenuseid ligipääsetaval kujul olles eeskujuks ka teistele. Täna ei ole ligipääsetavus Eestis järjepidevalt tagatud, kuid ligipääsetavus on iseseisva osalemise, info mõistmise ja teadliku tegutsemise eeltingimus. Arvesse tuleb võtta Ligipääsetavuse rakkerühma soovitusi ja arvestada, et puuetega inimesed ei ole ainult mitte tarbijad, vaid on võrdne osa ühiskonnast, kogukonnast, töökollektiivist jne.

1.Ligipääsetavus avalikes teenustes, riigiettevõtetes ja kohaliku tasandi teenustes. Ühiskonnas osalemine eeldab, et nii info- kui füüsiline ruum on kõigile ligipääsetav. Riigi tasandi info ja kaasamisüritused peavad olema kättesaadavad erinevatele sihtrühmadele. Füüsilise keskkonna ligipääsetavuse tagamine peab toimuma järjepidevalt ja järk-järgult, nii uute kui olemasolevate hoonete, avalike teenuste, eraettevõtete ja kohalike omavalitsuste tasandil. Vaja on toetusmeetmeid, et luua uusi lahendusi ning olemasolevat korrastada ja ajakohastada. Avaliku info ligipääsetavas vormis kättesaadavaks tegemine, sh kodulehtedel eeldab, et teavet teenuste, toodete jms kohta antakse erinevates vormingutes: eesti viipekeeles, lihtsas keeles, subtiitrite või kirjutustõlkega, kirjeldustõlkega, ekraanilugeriga kasutatavas vormis, audioformaadis jne. Ligipääsetavad peavad olema nii riiklikud teavitused, erakorralised teadaanded ja ohuteavitused, pressikonverentsid, elanikkonnakaitse, aga ka Vabariigi Presidendi, peaministri, Riigikogu esimehe ja teiste riigijuhtide avalikud pöördumised.

2. Eluruumide kohandamise ja tagamise teenuse ning kortermajade ligipääsetavuse tagamisel on suur roll avalikul sektoril, kes peab leidma meetodid elukondliku kinnisvara ligipääsetavuse loomiseks. See tähendab muuhulgas, et terviklahenduse loomiseks tuleb kinnisvara objekt ja selle lähedal asuvad ühendusteed projekteerida ligipääsetavalt. Suur on ametnike roll nii järelevalve, projektide kooskõlastamise kui ka tellimise osas. Täna ei ole tagatud, et kõik hooned oleksid ehitatud või kohandatud ligipääsetavalt. Kliimaministeeriumi renoveerimise õiguslike takistuste analüüs aga ei paku täna selgeid lahendusi, puuduvad riiklikud toetusmeetmed, vastavust korteriomanike reaalsele maksevõimele või korralduslikult, mis võimaldaks võimalikult paljudesse hoonetesse näiteks lifti rajamist, ei ole tagatud.

3.Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusega paranevad nõuded osade toodete ja teenuste osas, kuid seaduse kohaldamisala on piiratud. Peame möödapääsmatuks täiendavate õigusaktide kohaldamist, lisanõuete ning toetavate nõustamis-, haridus- ja motivatsiooni meetmete rakendamist. Näiteks ei taga ükski seadus, et eestikeelsetele filmidele oleksid kinodes tagatud eestikeelsed subtiitrid, kuigi tegemist on toote ja teenuse pakkumisega. Riik peab kasutusele võtma kõiki asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada diskrimineerimine puude alusel kõigi isikute, organisatsioonide ja eraettevõtete poolt.

4.On kriitiliselt vajalik tagada, et Eestis kehtestatud ligipääsetavusega seotud nõuete järelevalve oleks selge ja toimiv. Meie hinnangul ei ole järelevalveorganid piisavalt nõudlikud ning see kajastub otseselt erinevate ettevõtete, organisatsioonide suhtumises ligipääsetavuse nõuete tagamisse.

5.Transpordivahendite ja transpordisõlmede ligipääsetavuse uuendamisega on tegeletud, kuid eraldi tähelepanu vajavad saatmis- ja toetavad teenused ühistranspordini jõudmiseks ning ühistranspordi ootealad, peatused ja peatumisalad, mis on projekteeritud rohkem kui viis aastat tagasi. Kohalikel omavalitsustel peab olema selge plaan peatuste järkjärguliseks ja iga-aastaseks renoveerimiseks. Ligipääsetavate busside vähesus kommertsvedudel ei taga täna võrdväärsust liikumises. Riik peab astuma samme, et avalikke teenuseid pakkuvad eraõiguslikud isikud arvestaksid puuetega inimeste ligipääsetavuse kõigi aspektidega.

6.Vajalik on viipekeeletõlkide koolitamise taastamine kõrghariduse tasemel, et tagada eesti viipekeele kui iseseisva keele kasutamise kvaliteet, tõlketeenuse kättesaadavus ning pädevate tõlkide järelkasv. Ilma süsteemse väljaõppeta ei ole võimalik tagada kuulmispuudega ja viipekeelsete inimeste võrdväärset ligipääsu teabele, haridusele, kultuurile, avalikele teenustele ega ühiskondlikule osalemisele, sh avaliku info kättesaadavust.

TERVISHOID

1. Terviklike raviteekondade loomine

Praegu on raviteekonnad katkendlikud, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem eraldi ning patsient peab olema suure asjaajamisvõimekusega andmekandja. Keeruliste (hulgi)diagnoosidega või puudega inimesed eksivad süsteemis erinevate spetsialistide vahel orienteerudes ära.

• Luua sotsiaal- ja tervishoiuteenuste tervikteekonnad (sh raviteekonnad) ning ühine digitaalne ja füüsiline keskkond, kus inimese diagnoos käivitab automaatselt nii vajaliku raviteekonna, taastusravi kui ka sotsiaalsed toetused ja abivahendid ilma korduva tõendamiseta.
• Multimorbiidsele või raske kroonilise haigusega patsiendile määrata juhtumikorraldaja, kes koordineerib eriarstivisiite, retsepte, transporti, taastusravi ning vajadusel sotsiaalteenuseid.

2.Vaimse tervise abi integreerimine raviteekondadesse

Vaimse tervise probleemid kaasnevad sageli krooniliste haiguste, puuete või suure hoolduskoormusega ning abi kättesaamine nõuab pikki eriarsti järjekordi.

• Määrata rahastus kliinilise psühholoogi, vaimse tervise õe ja kogemusnõustaja teenusele perearstikeskuste juures, muutes selle patsiendile tasuta kättesaadavaks.
• Teatud esmasdiagnooside korral (onkoloogilised, harvikhaigused, neuroloogilised haigused jne) pakkuda patsiendile kohe ka vaimse tervise õe ja/või kogemusnõustaja visiiti.
• Suurendada kiiresti riiklikku tellimust vaimse tervise spetsialistide õppekohtadele.

3.Ravimite kättesaadavus ja omaosaluse ülemmäär

Harvikhaigustega või muude raskete haigustega patsiendid on olukorras, kus elupäästev ravi on maailmas olemas, ent Eestis kättesaamatu. Krooniliste haigustega või puuetega inimeste majanduslik toimetulek on suure surve all.

• Kehtestada kombineeritud omaosaluse aastane piirmäär — kui inimene on aasta jooksul kulutanud ravimitele ja meditsiinilistele abivahenditele teatud summa, katab ülejäänud kulud riik 100%-liselt.
• Laiendada Tervisekassa harvikhaiguste erandkorras rahastamise korda ja eelarvet ning muuta otsustusprotsess patsiendikeskseks ja läbipaistvaks.
• Luua võimalus kasutada selgelt näidustatud paremate ravitulemustega teisese valiku ravimeid kohe, ilma kohustusliku esmavaliku katsetamiseta.

4.Perearstisüsteemi tugevdamine, koduvisiidid ja taastusravi

Liikumispuudega või raskes seisundis patsientidele on tervishoiuasutusse jõudmine katsumus ning taastusravi on sageli piiratud kestusega, mis ei taga iseseisva toimetuleku taastamist.

• Luua esmatasandile motiveeriv lisatasude süsteem ja logistiline tugi koduvisiitide tegemiseks ning käivitada üle Eesti koduhaigla süsteem.
• Muuta taastusravi, füsio- ja tegevusteraapia maht sõltuvaks patsiendi tegelikust vajadusest ja progressist ning siduda rehabilitatsiooniteenuste rahastus lahti jäikadest aastastest piirmääradest.

5.Vastutuskindlustuse süsteemi lihtsustamine

Hetkel kehtiv vastutuskindlustuse süsteem on küll positiivne, kuid inimese jaoks asjaajamise mõttes koormav ja keerukas (eeldab digivõimekust, põhjendamise ja argumenteerimise oskust, inimene peab põhjendama kahju olemust ja suurust jms). Süsteem ei saa baseeruda tasulisel õigusabil.

• Luua süsteem, kus kahju kannatanud inimene saab asjaajamises sh kindlustusfirma otsuse vaidlustamiseks abi küsida. Selleks tuleb võimestada seniseid tasulise õigusabi pakkujaid või luua kindlustusfirma juurde vastavate nõustajate ametikohad.

6.Universaalne ligipääsetavus ja digiregistratuuri reform

Paljud tervishoiuasutused ja digilahendused ei ole puuetega inimestele tegelikult ligipääsetavad ning eriarsti aegade broneerimine sõltub liialt patsiendi enda asjaajamisvõimekusest.

• Muuta füüsiline ligipääsetavus (viidad, kaldteed, pimedate juhtteed, digikeskkonnad) Tervisekassa lepingute kohustuslikuks tingimuseks ja kvaliteedinäitajaks.

• Muuta üleriigiline digiregistratuur proaktiivseks: kui saatekirja alusel pole vaba aega, jääb patsient kesksesse ravijärjekorda, kust süsteem pakub talle esimese vabanenud aja automaatselt.

7.Ennetuse, tervisekirjaoskuse ning patsiendi õiguste riiklik programm

Ennetus on kampaaniapõhine ja mõõtmatute tulemustega ning vastutuskindlustuse süsteem on patsiendile koormav ja keerukas.

• Luua pikaajaline riiklikult rahastatud ennetusprogramm, mis integreerib tervisehariduse lasteaedadest kuni vanemaealisteni, ning eraldada kindel protsent Tervisekassa eelarvest ennetustegevustele ja -sekkumistele.
• Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi koostöös lõimida tervisekirjaoskus õppekavadesse alates alusharidusest. Luua paralleelselt süsteem, kus kahju kannatanud patsient saab asjaajamises ja kindlustusfirma otsuse vaidlustamisel abi ilma tasulise õigusabita.

HARIDUS

1.Tagada kvaliteetne ja kättesaadav alusharidus kõigile erivajadusega lastele sõltumata nende elukohast või toetusvajadusest. Varajane ligipääs toetavale alusharidusele aitab kaasa lapse arengule ja hilisemale haridusteekonnale, võimaldab vanematel osaleda tööturul ning vähendab hoolduskoormusest tingitud tööturult eemalolekut.

2.Alushariduse ja alghariduse vahel peab olema tugev ja järjepidev koostöö, et vajalik tugi, info ja tugiteenused ei katkeks üleminekul lasteaiast kooli. Samuti tuleb hariduslik tugi siduda hästi kättesaadavate sotsiaalteenustega nagu tugiisikuteenus, rehabilitatsioon ja sotsiaaltransport, et lapse ja pere vajadustele vastataks terviklikult. Süsteemne märkamine, ennetus ja varajane sekkumine aitavad vähendada probleemide süvenemist ning tagada lapsele ja perele õigeaegse toe.

3.Vajalik on tõhustada tugispetsialistide ettevalmistust ja tugiteenuste pakkumist ning kättesaadavust õppija vajadustest lähtuva hariduse sisuliseks rakendumiseks erinevates haridusastmetes. Haridus-ja Teadusministeeriumil tuleb luua kvaliteedistandardid ning sisuliselt ja tõhusalt sekkuda juhul kui haridusautused ei taga juhtumipõhiselt näidustatud teenuseid.

4.Laiendada erivajadusega õppuritele mõeldud stipendiumide ja õppetoetuste süsteemi ka kutsehariduses õppivatele noortele, et tagada võrdsed võimalused hariduse omandamisel sõltumata haridustasemest või õppevormist.

5.Suurendada alus- ja üldhariduse õpetajate taseme- ja täiendõppes erinevate vajadustega õpilaste toetamisviiside kohta teadmiste ja praktiliste oskuste osakaalu, et kõik õpetajad oleksid valmis toetama erinevate õpi-, tervise- ja toetusvajadustega õppijate osalemist tavahariduses. Erilist tähelepanu tuleb pöörata individuaalsete õpiteede toetamisele, õppematerjalide ja õppeprotsessi kohandamisele, vaimse tervise toetamisele ning ligipääsetava õpikeskkonna kujundamisele.

6.Suurendada puuetega noorte osalust kutse- ja kõrghariduses, et vähendada nende riski jääda haridusest, tööturust ja ühiskondlikust osalemisest kõrvale ehk sattuda NEET- noore staatusesse. Selleks on vajalik puuetega inimeste erialane taseme- ja täiendharidus tööturu ootustega ja vajadustega vastavusse viia ning tagada kõrgkoolides vajalikud tugiteenused, õppematerjalide kohandamine ja mõistlikud kohandused. Erilist tähelepanu tuleb pöörata haridustee katkestamise ennetamisele ning sujuvale üleminekule haridusest tööturule.

Oleme valmis täiendavateks kohtumisteks, selgitusteks ja aruteludeks. Soovime erakondadele sisukat ja kaasavat valimisprogrammide kokkupanekut ja edu valimisteks valmistumisel.

---

[1] https://epikoda.ee/uudised/eesti-puuetega-inimeste-koja-ettepanekud-erihoolekande-valdkonna-probleemkohtade-lahendamiseks/

[2] https://www.err.ee/1609811364/maarja-krais-leosk-ja-kristi-kahar-erihoolekandeteenused-on-joudnud-kriisi

[3] https://arvamus.postimees.ee/8432044/maarja-krais-leosk-erihoolekanne-aken-oigeteks-otsusteks-oli-lahti-juba-enne-viimast-traagilist-juhtumit?fbclid=IwY2xjawQfmSFleHRuA2FlbQIxMABicmlkETFMbjNzT2JxUm52RHFWNng3c3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHngUNBFbqS3DYr78U_fzDP2SgbA23Zw6uPoJxk8vx9-sZDutoIdTgOLURt0T_aem_Fr8RD20b9YEXLnS_uZDlvw