Eesti Ekspress: Tallinna linna ametnikud solgutasid aastaid sügava puudega meest kohtus ja kaotasid ikka

Autor: Kristi Vainküla

Sven Kõllamets soovib teada nende ametnike nimesid, kelle tegevuse tõttu pidi ta pöörduma kohtusse, et saada teenust, millele tal oli kõik need aastad õigus.

VÕIDUMEES: Tallinna linn kulutas tuhandeid eurosid kohtuvaidlusele Sven Kõllametsaga, makstes kaotuse tõttu kinni osaliselt ka Kõllametsa kohtukulud.
Jassu Hertsmann/Delfi Meedia

Sven Kõllamets käis Tallinna linnaga kohut viis aastat, sest ametnikud ei olnud nõus talle andma isiklikku abistajat väljaspool Tallinna. Näiteks elavad Kõllametsa vanemad Hiiumaal, kuid neid külastades ei taga (loe: ei maksa) Tallinna linn talle seal isikliku abistaja eest.

Nüüd, pärast viit aastat kohtulahingut jõustus septembris lõpuks Riigikohtu halduskolleegiumi määrusega pretsedenti loov kohtuotsus, mis ütleb: sunnismaisus on puuetega inimeste suhtes keelatud. See tähendab, et kui inimene vajab isiklikku abistaja teenust Euroopa Liidus kas turistina, üliõpilase või töötajana, siis peab ta selle saama.

Ehkki tänavu jaanuaris nõustus Tallinna Halduskohus Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohaga, et inimest ei tohi jätta abita pelgalt seetõttu, et ta viibib väljaspool oma elukohta, otsustas Tallinna linn otsuse vaidlustada. Märtsis jäi ka ringkonnakohus maakohtuga samale arvamusele.

Iroonilisel kombel otsustas linn aga võitlust jätkata ja esitas kassatsioonkaebuse riigikohtule ajal, mil abilinnapeadeks olid saanud Riina Solman ja Monika Haukanõmm – poliitikud, kes lubasid enne valimisi seista puuetega inimeste õiguste eest.

Kuna Tallinna linn „kaotas“, pidi linn Kõllametsa 9809 euro suurusest kohtukuludest hüvitama „viivitamatult“ 7303 eurot. Linn viivitas summa tasumisega kaks nädalat ja kandis raha üle alles pärast Kõllametsa advokaadi meeldetuletust.

Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja Raimo Saadi kinnitas Ekspressile, et Kõllametsa menetluskulud tasuti linna eelarvest.

Kõllametsa esindav advokaat Meris Soomets näeb aga siin suurt vastuolu: kohtuskäimiseks leitakse ressurss, kuid inimese reaalseks abistamiseks raha ei leita.

„Kulutas ju linn aastaid avalikke vahendeid õiguslikele argumentidele, mille kohtud tunnistasid põhjendamatuks, ning venitas õigusvastase olukorra lahendamist ligi viis aastat,“ selgitab Soomets „Tallinna linn võiks tunda piinlikkust, et ühe kohtuasja ajamiseks on kasutatud kolme või enama ametniku ressurssi, vähemalt oli istungil kolm ametnikku.“

Nii polegi Kõllametsa võitlus veel lõppenud: kuigi ta võitis kõik kohtuastmed, peab ta ikkagi osa menetluskuludest ise kandma.

Kõllametsa kanda jäi Riigikohtule kassatsioonikaebuse koostamise kulu, 2096 eurot, millest 50 eurot oli riigilõiv. Kaebus puudutas õigusabikulude hüvitamist ja kvaliteetse õigusabi kättesaadavust. Riigikohtusse pöördumine oli vajalik, et Kõllamets saaks soovi korral pöörduda edasi Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Riigikohus ei võtnud aga kaebust menetlusse ja kulud jäid hüvitamata.

Nii on Kõllamets palunud Soometsal õigusabikulude ja kvaliteetse õigusabi kättesaadavuse küsimuses valmistada ette kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule.

Menetluskulude jätmine „võitjale“ on Kõllametsa hinnangul halb märk: omavalitsustel on teenuse andmise asemel odavam kohtus käia.

See omakorda toob kaasa, et puuetega inimesed pigem lepivad ebaõiglusega ega pöördu oma õiguste kaitseks kohtusse.

„Töövõimetoetus on umbes 700 eurot kuus,“ toob Kõllamets näite, kui keeruline on väikese sissetulekuga inimestel kohtusse minna.

Kõllametsa hinnangul oli ebaõiglane ka see, kuidas kohus hindas tema esindaja Meris Soometsa õigusabitasu. Soomets küsis Kõllametsalt juba niigi poole väiksemat tunnitasu kui oma büroos tavaliselt. Kuigi Soomets on Kõllametsa esindanud kümne aasta jooksul seitsmes Tallinna linnaga seotud kohtuasjas ja tema juhtumiga põhjalikult kursis, pidas ringkonnakohus siiski osa õigusabikuludest ülemääraseks ja vähendas hüvitist mitme tuhande euro võrra.

„Tallinna linn ei ole seni minu ees ei eraviisiliselt ega avalikult, ei ametlikult või mitteametlikult, ei siiralt ega ebasiiralt vabandanud selle eest, et jõustunud otsus pidi linna juristile olema tegelikult selge juba minu kaebust lugedes esimeses kohtuastmes,“ sõnab Kõllamets.

Kõllamets soovib aga veel üht: teada nimeliselt neid Tallinna ametnikke, kes ta nii pikaks ajaks kohtuvaidlusse lükkasid. Samuti soovib, et sisekontroll hindaks nende ametnike süülist vastutust. See on oluline, sest just ametnikest sõltub puuetega ja teiste haavatavas olukorras inimeste elu kvaliteet. Näiteks pole ametnikud viis aastat vastanud kirjale, mis Kõllamets neile 2022.aasta jaanuaris saatis. Kiri puudutas täpsustavaid küsimusi isikliku abistaja teenuse kohta. Kohus pani nüüd linnale kohustuse ka sellele kirjale vastata.

Tallinna linn on juba palunud vastamiseks lisaaega, Saadi lubas vastuseid 27.oktoobriks.

Saadi ütleb, et Tallinna linn küll täidab jõustunud kohtuotsuseid, kuid Kõllametsa kohtuotsuse põhjal ei saa teha järeldust, et teenusevajadus või talle määratud teenusemaht laieneks automaatselt teistele Tallinna isikliku abistaja teenuse kasutajatele.

Kõllamets teavitas oma võidust ka õiguskantslerit ja teisi inimõiguste kaitsega tegelevaid asutusi.

„Sunnismaisus ehk territoriaalne piirang on Euroopa Liidu liikmesriikides puuetega inimestele keelatud,“ alustas ta rõõmusõnumiga oma kirja.

Avaldatud: 16.10.2026 Eesti Eksress
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120617896/tallinna-linna-ametnikud-solgutasid-aastaid-sugava-puudega-meest-kohtus-ja-kaotasid-ikka