Riigikontroll: Valitsus ja Riigikogu on olnud aastaid teadlik psüühikahäiretega inimeste abivajadusest, kuid vajadus aina kasvab ja abi viibib üha rohkem
Sotsiaalkindlustusamet ja Sotsiaalministeerium ei täida seadusest tulenevat kohustust tagada erihoolekandeteenuseid psüühikahäiretega inimestele. Ehkki erihoolekande eelarve osakaal valitsussektori tegevuskuludest on püsinud, pole see taganud kättesaadavust, sest abivajajate arv kasvab. Valitsus ja Riigikogu on probleemidest aastaid teadnud, kuid otsusteni, mis tooksid kaasa muutusi, pole jõutud.
Riigikontroll otsis ülevaates vastust küsimusele, kas riigi korraldatud erihoolekandeteenused on kättesaadavad. „Lühike vastus on ei,“ tõdes Riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni. „Intellektipuudega ja psüühikahaigustega inimestele mõeldud teenuskohtadest on suur puudus, inimeste arv erihoolekandeteenuste järjekorras on aastatel 2018–2024 kasvanud ligi kaks korda. Seejuures on järjekorrad ebamõistlikult pikad, ooteaja mediaanpikkus ulatub eri teenuste puhul 14 kuust kuni 53 kuuni,“ lisas ta.
Pikimad järjekorrad on ööpäevaringsetele teenustele, mis on mõeldud suure toetusvajadusega inimeste jaoks ja kuhu tavajärjekorras ootaval inimesel ei pruugi praeguse olukorra jätkudes olla võimalik eluaja jooksul pääseda.
Puuetega ja psüühikahäiretega inimeste esindusorganisatsioonid kirjeldasid Riigikontrollile mitmeid juhtumeid, kus inimesed peavad sobiva koha leidmiseks läbima aastatepikkuse katsumusrohke teekonna. Näiteks ei õnnestunud autismispektrihäirega noorele täiskasvanule nelja aasta jooksul sobivat teenuskohta leida. Proovitud oli mitut eri teenuskohta, kuid ükski neist ei osutunud sobivaks. Näiteks ühel juhul ei saanud üks teenuseosutaja noorele teenuse osutamisega hakkama. Teises kohas oli aga ülejäänud teenusel olevate inimeste arengutase sedavõrd erinev, et iseseisvam ja liikuvam inimene sinna ei sobinud.
Sellised keerukad olukorrad ei ole haruldased. Samas on asjaajamine ja suhtlus ametiasutustega peredele sageli katsumuseks, mistõttu on teenuse saamiseks kaasatud isegi õigusabi. Kui kõige sobivamaks teenuseks on autismispektrihäirega inimestele mõeldud ööpäevaringne erihooldusteenus, kuhu tavajärjekorra alusel pole näha lootust kohta saada, otsivad pered abi juba välismaalt. „Need on vaid paar näidet paljudest, kuid näitavad ilmekalt, kui raske võib abi saamine olla. Riigiasutuselt riikliku teenuse saamine ei tohi olla nii keeruline, et inimene peab selle jaoks advokaadi palkama või viimases hädas välisriigist teenuskohta otsima,“ möönis auditijuht Rauno Vinni.
Sotsiaalhoolekande seaduse järgi tuleb erihoolekandes – nagu ka ülejäänud sotsiaalhoolekandelise abi puhul – lähtuda esmajärjekorras inimese abivajadusest. „Tegelikult sõltub abi pakkumine aga raha ja teenuskohtade olemasolust. Sotsiaalkindlustusamet on olukorras, kus tal ei ole võimalik kõigile abivajajatele teenust pakkuda. Inimeste abivajadus aga jääb ja vajaliku teenuse puudumisel süveneb,“ tõdes auditijuht Vinni. Seetõttu leiab Riigikontroll, et olukorras, kus riigil raha napib, tuleb riigi seadusjärgsete kohustuste täitmine prioriteediks seada ning suunata abi suurima abivajadusega inimestele, et minimeerida võimalikku kahju. Sotsiaalkindlustusamet ega Sotsiaalministeerium pole aga selleks lahendusi leidnud.
Seejuures tuleb seadusega ette nähtud abi viibimist inimestele selgitada. Riigikontroll küsis erihoolekannet korraldavalt Sotsiaalkindlustusametilt, kas nad seda ka teevad. „Amet vastas, et nad kohtlevad kõiki järjekorras ootavaid inimesi võrdselt ehk ei selgita neist kellelegi, miks just tema jaoks ei jätku raha ega kohta,“ kirjeldas Vinni. „Selline käitumine pole väärikas. Inimesed ootavad neile määratud riiklikku abi ja väärivad vähemasti ausat selgitust, miks nad seda mõistliku aja jooksul ei saa,“ lisas ta.
Eraldi oluline küsimus erihoolekandes ongi see, kui pikk on mõistlik aeg abi saamiseks. 2013. aastal andis Tallinna Ringkonnakohus ühes vähestest selleteemalistest vaidlustest mõistlikule tähtajale hinnangu ja nentis, et piisav aeg Sotsiaalkindlustusametile raha leidmiseks pärast teenuse osutamise otsust on kolm kuud. Inimestel tuleb erihoolekandeteenuste järjekorras oodata aga siiani aastaid. „Riigi kohustuste täitmata jätmisega ei tohi ära harjuda,“ toonitas Riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni. „Ei ametiasutused ise, aga kindlasti mitte inimesed ja nende lähedased – nõudlik tuleb olla.“
Riigikontroll leiab, et riik ei saa jätta oma kohustusi omavalitsuste kanda ja nõuda neilt rohkem, kui ise suudab teha. Sotsiaalministeerium on küll läbi aastate esitanud erihoolekande lisarahataotlusi, kuid senine lisarahastus ei ole lubanud teenuste mahtu suurendada ega kvaliteeti parandada. Samas, kui Sotsiaalkindlustusamet on abivajaduse tuvastanud, siis abi andmisel tulekski sellest lähtuda ja tagada sobiv teenuskoht mõistliku ajaga. Kui riik nõuab omavalitsustelt, et need abivajajaile kohest sotsiaalhoolekandelist abi osutaks, siis ta peaks ta samal ajal ka omi kohustusi täitma.
Riigikontrolli hinnangul eeldab valdkonna areng teenuste vajaduspõhisemaks muutmist ning järjekorra süsteemi korrastamist. Teenuste areng on raha- ja huvipuuduse tõttu aastaid takerdunud. Kuid asi pole ainult rahas, lisaks täiendavatele ressurssidele vajab valdkond sisulisi muutusi ja Sotsiaalministeeriumi tulevikuplaanid vajaks suuremat otsustavust.
Taust
Erihoolekandeteenused on riigi korraldatav abi, mida korraldab Sotsiaalkindlustusamet, kes väljastab tegevuslube, menetleb inimeste taotlusi ja hindab taotleja abi- ja toetusvajadust, korraldab teenustele suunamist ja haldab järjekordasid. Teenuseid osutavad nii eraettevõtted, omavalitsused kui ka riigi äriühing. Erihoolekandeteenuseid eristatakse koos seadusest tulenevate põhiliikide ning diagnooside ja vajaduste põhjal alamliikidega kokku 11. Riigikontroll analüüsis neist kümmet, mille saamiseks peab inimene taotluse esitama.
Üldisemalt võib erihoolekandeteenused jagada kahte rühma: toetavad teenused ja ööpäevaringsed teenused. Aastatel 2018–2024 on inimeste arv erihoolekandeteenuste järjekorras nii toetavate kui ka ööpäevaringsete teenuste puhul suurenenud ligi kaks korda: toetavate teenuste järjekord on kasvanud 832 inimeselt 1614-ni ja ööpäevaringsete teenuste järjekord 613 inimeselt 1101-ni.
Toetavate teenuste täidetud kohtade arv on veidi suurenenud: 2018. aasta alguses oli neid 4445 ja 2024. aasta alguses 5132. Samal ajal on ööpäevaringsete täidetud teenuskohtade arv vähenenud 2379-lt 2171-ni. Üks inimene võib korraga saada erinevaid teenuseid, näiteks töötamise toetamise ja kogukonnas elamise teenust ning täidetud teenuskohtade arv ei näita unikaalsete teenust saavate inimeste arvu. Riigikontroll tuvastas, et teenuskohtade arv ja asukohad ei vasta nõudlusele.
Lisamaterjalid:
- Ülevaade erihoolekandeteenuste kättesaadavusest(Kontrolliaruanne)
- Ülevaade erihoolekandeteenuste kättesaadavusest (põhisõnumite kokkuvõte, HTML)(Kontrolliaruande kokkuvõte)
- Riigikontroll: Valitsus ja Riigikogu on olnud aastaid teadlik psüühikahäiretega inimeste abivajadusest, kuid vajadus aina kasvab ja abi viibib üha rohkem(Pressimaterjalid)
