Riigikontroll: eesmärk saada hooldekodukoht keskmise pensioni eest on muutumas ebarealistlikuks
TALLINN, 5. veebruar 2025 – Hooldekoduteenuse praegune rahastusmudel vajaks muutmist, sest samal viisil jätkates on lubatud „hooldekodukoha saamine keskmise pensioni eest“ muutumas ebarealistlikuks, leiab Riigikontroll. Kuna omavalitsustel on vähe võimalusi teenuse hinda ja kulude kasvu kontrollida, on keeruline saavutada korraga nii hooldereformi eesmärke kui ka vältida avaliku raha ebamõistlikult suurt kulu.
Hooldereformi juhtmotiiviks oli muuta hooldekodukoht keskmise pensioni eest kättesaadavaks. Eesmärk sooviti saavutada viisil, et inimeste omaosalus hooldekodukoha tasu maksmisel langeb ja jääb edaspidi püsima 50% juurde teenuse kogukuludest.
aasta 1. juulil jõustunud hooldereformi käigus on esimese pooleteise aastaga süstitud hooldekandesüsteemi juurde ligikaudu 100 miljonit eurot avalikku raha, mis on tõesti toonud inimestele esialgu väiksemad hooldekoduarved. Kui reformieelsel 2022. aastal oli keskmine omaosalus hooldekoduteenuse kogukulust 78%, siis näiteks 2023. aasta lõpuks langes see 61%-ni. Samas näiteks 2024. aasta 1. aprilli seisuga ei saanud hinnanguliselt iga kolmas inimene omaosalust kaetud ei oma pensioni ega kohaliku omavalitsuse poolt kuni keskmise pensionini juurdemakstava hüvitise abil.
Reformiga kaasnenud hooldekodukohtade hinnatõus on olnud kiire ja tugevalt alaprognoositud ning see muudab eesmärgi – muuta hooldekodukoht keskmise pensioniga kättesaadavaks – saavutamise riigi ja omavalitsuste rahakotile ebarealistlikuks. Sotsiaalministeerium läks hinnakasvu prognoosidega tugevasti alt ja see on avaliku sektori kulude juhtimise seisukohast murettekitav. Sotsiaalministeerium eeldas reformi ettevalmistamisel, et pärast reformi jõustumist kallineb hooldekoduteenus keskmiselt 3% aastas. Kogutud andmed näitavad seevastu, et perioodil septembrist 2023 kuni juulini 2024 tõstis hinda 75% teenuseosutajatest ja seda keskmiselt 15% võrra. Kui arvestada ka seda, et paljud teenusepakkujad tõstsid hinda vahetult enne reformi jõustumist, siis prognoosi ebatäpsus võimendub veelgi. Mitmetes hooldekodudes on hinnatase isegi 35–40% kõrgem. Hooldereformi ettevalmistamise käigus juhiti Sotsiaalministeeriumi tähelepanu sellele, et prognoosid on liiga optimistlikud ning reformi enda mõju tekitab kiirema hinnatõusu.
Hooldereformi rahastamismudelisse on sisse kirjutatud justkui kummipaelaefekt, kus avaliku sektori rahastuse mahte tuleks teenuse hinnakasvule automaatselt järele tõmmata, muidu libiseb käest reformi eesmärk muuta hooldekodukoht keskmise pensioniga kättesaadavaks. Teenuseosutajatele on garanteeritud avaliku rahastuse toel kulude kate kindlas ulatuses, kuid kuna kulude kasv ei ole riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt juhitav, ei pruugi sellise süsteemi ülalpidamine olla pikemas vaates jõukohane. Sotsiaalministeerium loodab, et hinnakasv pidurdub turukonkurentsis, kuid meetmed selle mõjutamiseks rahastamismudelis puuduvad. Arvestades seda, et teenusekohti on puudu ja nõudlus ületab pakkumist, on tõenäoline, et kiire hinnakasv jätkub.
Hooldekodukohti on juurde loodud ja seeläbi kättesaadavust parandatud, kuid kohtade defitsiit on jätkuvalt probleem. 2023. aasta algusest kuni maini 2024 on maksimaalne lubatud voodikohtade arv hooldekodudes suurenenud 580 koha võrra, mis teeb kasvumääraks 5%. Hooldekodudes olevate inimeste arv on samal ajal suurenenud mõnevõrra kiiremini ehk 9%, mis näitab tugevat nõudlust ja hooldekodude täituvuse suurenemist. Kohtade kättesaadavus erineb piirkondlikult. Hinnatase on kõrgem ja teenusekohtade puudus teravaim Harjumaal, kus vanaduspensioni saajate kohta on hooldekodukohti näiteks viis korda vähem kui Põlvamaal.
Ehkki hooldustöötajate arvu kasv on hinnatõusu üks põhjus, on positiivne see, et hooldustöötajaid on nüüd suhtarvuna klientide kohta varasemast rohkem, mis on eeldatavasti aidanud parandada teenuse kvaliteeti. Hooldustöötajate arv hooldekodudes on suurenenud 15% võrra.
Riigikontroll soovitab Sotsiaalministeeriumil otsida võimalusi, kuidas teenuse rahastamise võimalusi omavalitsustes ühtlustada. Kohalikud omavalitsused said hooldereformiga lisaraha, kuid selle jaotus omavalitsuste vahel on reformi eesmärke arvestades ebaühtlane. Tulusid ühtlustav tasandusfond võtab arvesse hooldekoduteenuse eeldatavat kulu, kuid kodu- jm teenuste kuluvajadust ei arvesta. Samas on koduteenuse eelisarendamine sotsiaalhoolekande riiklik prioriteet ja ministeerium eeldab, et omavalitsustele antud lisaraha leiab kasutust ka koduteenuse pakkumisel.
Riigikontroll soovitab sotsiaalkaitseministril hooldekoduteenuse rahastusmudel üle vaadata ja teha see kontrollimatu hinnatõusu suhtes kindlamaks, vähendada hooldekoduteenuse rahastamise mudelis bürokraatiat ning otsida võimalusi kohalike omavalitsuste rahastamise ühtlustamiseks. Sotsiaalkaitseminister märkis oma vastuses auditiaruandele, et Sotsiaalministeeriumil on 2025. aastal kavas koos hooldereformi rakendamise osapooltega tuvastada kiiret sekkumist vajavad probleemkohad, sh käsitleda Riigikontrolli auditis välja toodud probleeme. Sellest lähtudes planeeritakse vajalikud abinõud lähitulevikuks. Põhjalikum mõjuhinnang hooldereformi esmaste tulemuste kohta valmib sotsiaalkaitseministri kinnitusel 2026. aasta teises pooles.
Taustaks
Hooldereform on pikaajalise hooldusega seotud sotsiaalteenuste rahastuspõhimõtete ja nõuete muutmine, mille aluseks on 23. detsembril 2022 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muudatused. Eelkõige puudutab reform väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust ehk hooldekoduteenust, kuid ka kodus elamist toetavaid teenuseid. Muudetud rahastamispõhimõtted hakkasid kehtima 1. juulil 2023, nõuded koduteenusele ja üldhooldusteenusele hakkavad kehtima vastavalt 2025. ja 2026. aastal.
aastal maksti omavalitsustele reformist tingitud kulude katteks sihtotstarbelist toetust 39,2 miljonit eurot. Alates 2024. aastast on see raha viidud üle omavalitsuste tulubaasi ning see jaotub riikliku pensioni tulult arvestatud tulumaksu ja tasandusfondi vahel. Selle raha 2024. aastaks planeeritud summa oli audititoimingute ajal 59,4 miljonit eurot.
Omavalitsuse otsene kohustus on rahastada kohamaksumuses personalikulu, milleks on võimalik kehtestada piirmäär. Piirmäär läheb inimesega n-ö kaasa sõltumata sellest, millisesse hooldekodusse ta teenust saama asub. Teenusesaaja maksab majutuse, toitlustuse jms eest, mis ei ole personalikulu, kuid kui tal omaosaluse katteks raha ei jätku, peab omavalitsus pakkuma inimesele vajaduspõhiselt täiendavat abi.
Kui teenusesaaja sissetulek on Eesti keskmisest vanaduspensionist väiksem, on omavalitsus kohustatud seaduse järgi maksma väiksema sissetuleku hüvitist. Samas peab omavalitsus ka pärast hüvitise arvestust jälgima, et teenusesaaja saab omaosaluse tasumisega hakkama ja see ei takista teenuse saamist.
Majandustegevuse registri andmetel oli 2024. aasta 1. aprilli seisuga Eestis ca 230 üldhooldekodu. Neis elas ca 10 450 inimest, kellest 92% olid vanaduspensionärid. Erahooldekodudes oli 60% ja munitsipaalhooldekodudes 40% teenusesaajatest
Tutvu hooldereformi auditi materjalidega SIIN
