Millest alustada, kui otsid hooldekodu kohta

Vajadus hooldekodukoha järele tekib sageli olukorras, kus tervis on halvenenud ja igapäevane toimetulek muutunud keeruliseks. Küsimusi on palju ning otsus mõjutab nii inimest ennast kui tema lähedasi. Millest alustada? Kes otsustab? Kui kiiresti saab koha? Kuidas jagunevad kulud?

Küsimustele vastab Heli Ferschel, sotsiaalkindlustusamet omavalitsuste sotsiaalteenuste nõustamise talituse juht.

Millest tuleks alustada, kui inimene kaalub hooldekodusse minekut?

Pikaajaline hooldus on mõeldud inimestele, kes vajavad ühiskonnaelus osalemisel ja igapäevaeluga toimetulekul erisugust tuge. See hõlmab nii tervishoiu- kui sotsiaalteenuseid, mis ennetavad tervise halvenemist ning toetavad igapäevast toimetulekut.

Väga suure hooldusvajadusega inimestel võib olla möödapääsmatu vajadus ööpäevaringse üldhooldusteenuse ehk hooldekodu järele. Üldhooldusteenuse korraldamine on omavalitsuse ülesanne. Kui inimene enam oma kodus hakkama ei saa, tuleb pöörduda taotlusega rahvastikuregistrijärgse elukoha omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole.

Sotsiaaltöötaja viib läbi inimese tervikliku abivajaduse hindamise. Selle alusel tehakse otsus, millist teenust inimene vajab. Kui inimene soovib hooldekodusse asuda iseseisvalt ja ilma omavalitsuse määratud teenuseta, tuleb tal tasuda teenusega seotud kulud täies mahus ise.

Kes otsustab, et inimesel on vaja hooldekodukohta?

Vajadus selgitatakse välja tervikliku abivajaduse hindamise käigus. Hindamise viib läbi sotsiaaltöötaja, kasutades vastavat hindamisvahendit. Arst võib näha teenuse vajadust, kuid hooldekodusse suunamise otsust arst teha ei saa.

Otsuse teeb omavalitsus. Praktika võib erineda – otsustajaks võib olla sotsiaaltöötaja, sotsiaalkomisjon või vallavalitsus, kuid suunamise alus lähtub seadusest ning hindamise tulemustest. Otsus tehakse 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest ning see edastatakse inimesele kirjalikult.

Kust saab infot hooldekodude kohta?

Ülevaate hooldekodudest saab näiteks sotsiaalkindlustusameti teenusasutuste kaardi abil, kuhu on koondatud värske info kõigi hooldekodude kohta:

Hinnad ja tingimused on avaldatud hooldekodude kodulehtedel.

Kuidas toimub hooldekodu valik ja kui kiiresti võib koha saada?

Kui teenuse on määranud omavalitsus, on inimesel võimalik vabade kohtade olemasolul valida hooldekodu ise. Kui konkreetses hooldekodus on koht olemas, võib teenusele saada juba järgmisel päeval.

Kui on soov saada mõnda kindlasse hooldekodusse, siis võib seal olla ka järjekord ning siis tuleb järjekorras oodata. Keskmiste ooteaegade kohta piirkondade lõikes andmeid ei ole kogutud. Ooteaeg võib sõltuda ka hooldusvajadusest. Suurema hooldusvajadusega inimestele on vaba koha leidmine keerulisem. Kõik hooldekodud ei suuda pakkuda teenust väga spetsiifilise ja suure hooldusvajadusega inimesele, sest puuduvad vajalikud tingimused või personal. Ajutise lahendusena võib ooteajal määrata koduteenuse või suunata inimese ajutiselt õendushaiglasse.

Enne lõpliku otsuse tegemist on võimalik teha ka tutvumiskülastus.

Kuidas jaguneb hooldusteenuse eest tasumine?

Kohalik omavalitsus katab hooldekodu kohatasust hoolduskulude osa. See tähendab hoolduspersonali tööjõukulusid. Inimene ise või tema lähedased tasuvad majutuse, toitlustuse ja muude isiklike vajadustega seotud kulud, näiteks ravimid, hügieenivahendid ja transport.

Omavalitsusel on õigus kehtestada hoolduskuludele piirmäär. See peab tagama, et inimesel on võimalik valida vähemalt mõne hooldekodu vahel, kus omavalitsuse tugi katab hooldustöötajate kulu. Lisaks on kohaliku ülesanne  maksta  väiksema sissetuleku hüvitist  ning vajadusel täiendavalt rahastada teenuse maksumust, kui teenuse saaja või tema lähedaste majanduslik olukord ei võimalda seda ise teha.

Teenuse rahastamise otsustamisel on oluline tagada, et isikule jääks pärast kõikide kohustuste kandmist tema sissetulekust ka osa enda käsutusse – nn käiberahaks. Isiklikuks kasutamiseks jäetava käiberaha eesmärk on teenuse saajale tema väärikuse tagamine, et tal säiliks võimalus isiklikuks tarbeks tehtavate kulude katmiseks. Käiberaha suurus ei ole õigusaktiga reguleeritud, vajadus sõltub paljudest asjaoludest, nt teenuse saaja isiklikest vajadustest ja tema ühiskondlikust aktiivsusest või tema muudest sissetulekutest ja varast, sh ka ülalpidajate võimalusest isikut toetada.

Omavalitsus osaleb hoolduskulude tasumisel  vaid juhul, kui hindamise tulemusel on selgunud, et ööpäevaringne üldhooldusteenus on vajalik ja muude teenustega ei ole võimalik tagada ohutut toimetulekut.

Kui kodus toimetulek on võimalik tagada näiteks koduhooldusteenusega, ei pea omavalitsus hooldekoduteenust rahastama.

Enne hooldereformi tasusid inimesed teenuse eest täies mahus ise. Pärast reformi on olukord paranenud, kuid umbes kolmekümnel protsendil inimestest on teenuse eest tasumine endiselt keeruline. Puudujääv summa võib olla mõnest eurost paarisaja euroni.

Kui inimene jääb teenuse tasumisega hätta, tuleb pöörduda omavalitsuse poole.

Mille järgi hinnata, milline hooldekodu sobib?

Sobivus sõltub inimese ja pere soovidest. Mõni soovib elada oma endise kodu lähedal, teine valib hooldekodu lastele lähemale. Hooldekodude veebilehtedel on võimalik tutvuda pakutavate teenustega. Tutvumiskülastus annab hea ülevaate elutingimustest ja õhkkonnast.

Hooldustöötajatele on kehtestatud kvalifikatsiooninõuded ning nende täitmist jälgitakse järelevalve käigus. Oluline on hinnata personali suhtumist ja hooldekodu üldist õhkkonda.

Enne lepingu allkirjastamist tuleb see hoolikalt läbi lugeda. Eriti oluline on selgus teenuse hinnas, hinna muutumise tingimustes ning selles, millised teenused on hinna sees ja millised lisatasu eest.

Kuidas saab inimene olla kindel, et hooldekodus pakutav teenus vastab nõuetele?

Hooldekodude üle teevad järelevalvet mitu ametkonda. Hooldekodudes teeb Sotsiaalkindlustusamet järelevalvet eelkõige selle üle, kas teenus vastab nõuetele. Kontrollime näiteks, kas teenust osutavad töötajad on nõutava kvalifikatsiooniga ja kas neid on piisavalt, kas abihooldustöötajad töötavad juhendatult, kas hooldatava privaatsus ja õigused on tagatud ning kas hooldustoiminguid tehakse vastavalt inimese vajadustele piisavalt sageli.

Teised ametkonnad kontrollivad teisi valdkondi: terviseamet teeb järelevalvet toiduohutuse ja hügieeni üle, päästeamet tuleohutuse, ravimiamet ravimite käitlemise ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet kontrollib ligipääsetavust.

Selline jaotus aitab tagada, et hooldekoduteenuse kvaliteet, ohutus ja inimeste õigused oleksid kaitstud mitme tasandi kaudu.