Delfi: Uue eelnõuga üritab riik erihoolekande järjekordi lühendada, kuid esitab peredele ultimaatumi

Delfi avaldas 18.09 artikli “Uue eelnõuga üritab riik erihoolekande järjekordi lühendada, kuid esitab peredele ultimaatumi.”
Uue eelnõuga kehtestatakse peredele koha pakkumisel otsustamistähtaeg, lihtsustatakse inimeste järjekorra lõppu tõstmist ja kergitatakse omaosaluse maksimummäära.

Juba aastaid on riigil lahendamata erihoolekande kohtade probleem, mistõttu on siiani üle 2000 intellektipuude ja psüühikahäirega inimese teenuskoha järjekorras. Siiani on nende inimeste aitamine olnud perede või kohalike omavalitsuste korraldada, kuigi seaduse järgi peab erihoolekanne olema riiklikult tagatud.

“Inimesed ei ole kohvrid, mida ühest nurgast teise saab tõsta. Kohvrid võivad sobida, aga inimesed ei sobi. Alati peab vaatama, kuhu ta läheb ja kust ta tuleb, kes mis tingimustel ja kellega kokku sobib,“ rõhutas Helle Känd, kes on ise nii intellektipuudega lapse ema kui ka lapsevanemate initsiatiivil loodud Tartu Maarja tugikeskuse juhataja, erihoolekandeteenuste järjekordade reguleerimise eelnõu kohta.

Kokkuvõtvalt pole eelnõus arvestatud sihtrühma vajadustega ehk eelnõu ei püstita probleemiasetust vajalikul moel.

Eesti Puuetega Inimeste Koja hinnangul ei pea mitte keegi vastu võtma teenuskohta, mis talle ei sobi. Kontakt perega peab igal juhul võimalikult mugavalt säilima ning pakkudes teenuskohta sadade kilomeetrite ja tundide kaugusele, ähvardades kohast loobumise korral inimene järjekorra lõppu liigutada, ei toeta mingil moel inimkeskset, inimese ja perega arvestavat, kodukohalähedast ja võrgustikupõhist teenuse osutamist.

Eelnõu osas on muret väljendanud ka Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon ja Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit.

Loe lähemalt Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamust eelnõule: