3. novembril esines Vikerraadio stuudios puudega lapse ema Elis Kaurson, kes leidis, et Raasiku tapmise ohvrile tehtu on peegel meile kõigile, mis näitab, et kusagil on liiga palju vaikust, liiga vähe õpetust, liiga vähe kuulamist ja liiga vähe armastust.
“Raasiku Rene lugu näitab meile peegelpilti reaalsest olukorrast. Kuriteo toimepanijad olid lapsed ja lapsed on kodu svammid, kodu peeglid. Tahaksin küsida teistelt lapsevanematelt, kuidas te tunnete end, kas see on okei, kui palju te oma lastele empaatiat kaasa annate, kui palju te olete jaganud õpetusi ja öelnud, et on okei, kui me kõik pole ühesugused,” küsis puudega lapse ema Elis Kaurson “Vikerhommikus”, mille intervjuu ajend oli alaealiste õõvastavalt jõhker veretöö erivajadustega mehe kallal.
Kaurson tunnistas, et juhtunu tegi talle väga haiget ning tõmbas korralikult vaiba alt ära. Intervjuus luges saatejuht Kirke Ert ette ühe teise ema, intellektipuudega lapse ema Maarja Krais-Leoski arvamusloost lõike, mis näitavad, kuidas lapsed erivajadustega inimestega käituvad.
Mõned näited (viide artiklile kommentaarides):
“𝑃𝑒𝑘𝑠𝑎𝑚𝑒 𝑠𝑢 𝑠𝑎𝑚𝑎𝑠𝑢𝑔𝑢𝑠𝑒𝑘𝑠 𝑡𝑎𝑢𝑛𝑖𝑘𝑠, 𝑛𝑎𝑔𝑢 𝑠𝑢 𝑣𝑎̈𝑟𝑑𝑗𝑎𝑠 𝑜̃𝑑𝑒!” 𝑆𝑒𝑙𝑙𝑖𝑠𝑒 𝑙𝑎𝑢𝑠𝑒 𝑙𝑒𝑛𝑛𝑢𝑡𝑎𝑠𝑖𝑑 𝑘𝑜𝑜𝑙𝑖𝑘𝑎𝑎𝑠𝑙𝑎𝑠𝑒𝑑 𝑚𝑜̈𝑜̈𝑑𝑎𝑚𝑖𝑛𝑛𝑒𝑠 8. 𝑘𝑙𝑎𝑠𝑠𝑖 𝑝𝑜𝑖𝑠𝑖𝑙𝑒, 𝑘𝑒𝑙𝑙𝑒𝑙 𝑜𝑛 𝑘𝑒𝑒𝑟𝑢𝑙𝑖𝑠𝑒 𝑝𝑢𝑢𝑑𝑒𝑔𝑎 𝑜̃𝑑𝑒. 𝐸𝑒𝑠𝑡𝑖𝑠. 𝑃𝑟𝑎𝑒𝑔𝑢.
10-𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑠𝑒𝑑 𝑝𝑜𝑖𝑠𝑖𝑑 𝑟𝑎𝑡𝑎𝑠𝑡𝑜𝑜𝑙𝑖𝑠 𝑜𝑙𝑒𝑣𝑎 ℎ𝑎𝑙𝑣𝑎𝑡𝑢𝑑 𝑛𝑜𝑜𝑟𝑚𝑒ℎ𝑒 𝑛𝑎̈𝑜 𝑒𝑒𝑠 𝑟𝑢𝑠𝑖𝑘𝑎𝑡𝑒𝑔𝑎 𝑣𝑒ℎ𝑘𝑖𝑚𝑎𝑠. 𝐸𝑒𝑠𝑡𝑖𝑠. 𝑃𝑟𝑎𝑒𝑔𝑢.
𝑁𝑜𝑜𝑟𝑢𝑘𝑖𝑑 𝑝𝑖𝑚𝑒𝑑𝑎𝑡 𝑛𝑎𝑖𝑠𝑡 𝑡𝑎̈𝑛𝑎𝑣𝑎𝑙 𝑝𝑖𝑖𝑟𝑎𝑚𝑎𝑠 𝑗𝑎 ℎ𝑖𝑟𝑚𝑢𝑡𝑎𝑚𝑎𝑠. 𝐸𝑒𝑠𝑡𝑖𝑠. 𝑃𝑟𝑎𝑒𝑔𝑢.
“𝑃𝑎𝑙𝑗𝑢 𝑚𝑒𝑛𝑑𝑖𝑑 𝑡𝑒𝑖𝑙𝑒 𝑚𝑎𝑘𝑠𝑖𝑑, 𝑒𝑡 𝑡𝑒𝑖𝑑 𝑚𝑖𝑛𝑢 𝑘𝑜̃𝑟𝑣𝑎𝑙𝑒 𝑡𝑜̃𝑚𝑏𝑙𝑒𝑚𝑎 𝑠𝑎𝑎𝑡𝑠𝑖𝑑? 𝑀𝑎 𝑙𝑎̈ℎ𝑒𝑛 𝑚𝑜̈𝑜̈𝑑𝑎, 𝑚𝑎 𝑒𝑖 𝑡𝑎ℎ𝑎 𝑠𝑖𝑖𝑛 𝑖𝑠𝑡𝑢𝑑𝑎!” 𝑆𝑒𝑙𝑙𝑖𝑠𝑒 𝑙𝑎𝑢𝑠𝑒𝑔𝑎 𝑘𝑜𝑠𝑡𝑖𝑡𝑎𝑡𝑖 𝑝𝑒𝑎𝑙𝑒 𝑡𝑜̈𝑜̈𝑝𝑎̈𝑒𝑣𝑎 𝑢̈ℎ𝑖𝑠𝑡𝑟𝑎𝑛𝑠𝑝𝑜𝑟𝑑𝑖𝑔𝑎 𝑘𝑜𝑗𝑢 𝑠𝑜̃𝑖𝑡𝑣𝑎𝑡 𝑡𝑎ℎ𝑡𝑒𝑙𝑒 𝑎𝑙𝑙𝑢𝑚𝑎𝑡𝑢𝑡𝑒 𝑙𝑖𝑖𝑔𝑢𝑡𝑢𝑠𝑡𝑒𝑔𝑎 𝑚𝑒𝑒𝑠𝑡. 𝐸𝑒𝑠𝑡𝑖𝑠. 𝑃𝑟𝑎𝑒𝑔𝑢.
Kaurson rõhutas taas, et see on meie enda peegelpilt: “Need teemad on siin ja praegu, mitte kuskil Ameerika filmis.”
Ta lisas, et on kindel, et nimetatud juhtumitel oli pealtnägijaid, kes midagi ei teinud. “Me ei tolereeri teistsugust vaatepilti, seda, mida me ei tea, me kardame. Kuidas inimesed ei sekku? See on koht, mida me ei tohi tolereerida. Kui sa näed kuskil vägivalda, siis sa ei tohi seda tolereerida. Eriti kurvaks ja jõuetuks teeb see, et need inimesed (erivajadustega) on kaitsetud. Näiteks võib intellektuaalpuudega täiskasvanu sees olla 10-aastane, kes ei oska ennast ise kaitsta. Kui me näeme, et keegi sigatseb, siis me peame sekkuma, see on kodaniku aukohus.”
Kaurson rääkis oma tütre näite põhjal, et erivajadustega inimestele piisab väga vähesest, neil pole vaja kalleid tõukse, reisi Türki või Nike`i dresse. “Anname siis neile selle vähese, mida nad tahavad. Õpetame empaatiat, räägime, et on ka teistsuguseid inimesi ja see ei tähenda, et me kustutame nad ühiskonnast. Nad peavad ja võivad, nad on oodatud olema osa ühiskonnast.”
Intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe.
Kuula saadet järele siit:
https://vikerraadio.err.ee/1609846258/elis-kaurson-vagivalda-pealt-nahes-tuleks-sekkuda

Fotol: Elis Kaurson Foto autor: Kirke Ert, ERR