Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht eestkoste seadmise muudatuste väljatöötamiskavatsusele
Eestkoste seadmiste arv on 10 aasta jooksul kahekordistunud (2013. aastal 2958 inimest, 2023. aastal 6036 inimest), samuti on mitmekordselt tõusnud valimisõiguseta eestkostetavate arv (2013 aastal veel 10%, 2023 aastal 88% eestkostetavatest).
Eesti Puuetega Inimeste Koda esitas Justiits-ja Digiministeeriumi eestkoste seadmise muudatuste väljatöötamiskavatsusele seisukoha, milles rõhutati, et eestkoste seadmise muudatuste arutelu on väga oodatud ja vajalik, kuid teema vajab ulatuslikku reformi , mida praegune VTK ei kata. Vaja on algatada sisuline ja laiapõhjaline arutelu, mille raames on vaja teostada jätku-uuringuid ja vajadusel muuta ka seadusi, sh põhiseadust valimisõiguse teostamise piirangute kaotamise osas.
Seisukohas väljatoodud peamised punktid:
- Toetame VTK-s toodud terminite/mõistete ajakohastamist selliselt, et see vähendaks ühiskondlikke stigmasid, tagaks igaühe väärikuse ja samas õigusselguse nii inimõiguste paradigma kui praktilisest vaatest.
- Eestkoste seadmise kaalumisel tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata sellele, milles reaalselt inimese huvide ohustamine eestkostet määramata seisneb ning kas eestkoste seadmisele on olemas alternatiivseid meetmeid (sotsiaalteenused, volitus jms.). Teovõime piiramine ja eestkoste seadmine ei saa olla äärmuslik meede ainult seaduse sõnastuses, vastav lähenemine peab realiseeruma ka praktikas!
- EPIKoja jaoks on ebaselge, miks ei käsitleta eestkoste teema arendamisel inimõiguste vaatenurgast olulist toetatud otsustamise mudeli kohaldamist. Eestkoste teema on inimõiguste vaatest olnud Eestis aastakümneid tagaplaanil, mistõttu leiame, et eestkoste arendamise arutelu avamisel käesoleva VTK raames tuleb koheselt asuda analüüsima ja kaaluma ka toetatud otsustamise mudeli kohaldamise võimalust Eestis.
- Arvestades eestkostete arvu tõusu soovitame ühtlase kohtupraktika loomiseks sisustada ka mõisted “eluvaldkond” ja “õigustoimingud” ning nimetada eestkoste seadmisel vastavad toimingud/valdkonnad otsuse resolutsioonis. Ka peaks otsuse analüüsivas osas olem toodud selgitus selle kohta, miks ei olnud konkreetsel juhul võimalik alternatiivseid meetmeid kasutada.
- Valimisõiguse piiramise osas leiame analoogselt puuetega inimeste õiguste komitee soovitustega, et vastav piirang tuleb täielikult kaotada ehk kõikidel inimestel sh ka inimestel, kelle teovõimet on piiratud ja huvide kaitseks eestkoste seatud peab olema õigus valida. Kui inimene ei ole võimeline valima, siis ta vastavat õigust ei teosta.
- Iga eestkoste seadmine on intensiivne sekkumine inimese õigustesse, seega ei ole VTK-s korduvalt toodud viide “lihtsale eestkosteasjale” kui asjale, mis ei vaja psühhiaatri kui eriteadmistega arsti ressurssi mõistetav. Seda enam arvestades, et ka hetkel ei määratle üksnes diagnoos inimese toimetulekut/toimetulematust ja arusaamisvõimetust, vaid vastav hindamine on ilmselgelt komplekssem ja vaimse valdkonna eriteadmisi eeldav.
- Eestkoste järelevalve osakond peaks olema kompetentsikeskus, kelle roll võiks olla ka eestkostjate, sh kohaliku omavalitsuse eestkoste spetsialistide juhtumipõhine nõustamine.
Loe täispikka Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumist
