On loomulik, et lastel on palju tundeid seoses peres kasvava erivajadusega õe-vennaga. Mõnikord võivad lapsed tunda end õnnelike ja uhketena – näiteks siis, kui nende puudega vend või õde hakkab kõndima, rääkima või iseseisvalt sööma. Teinekord võivad lapsed tunda kurbust, piinlikkust, viha, pahameelt või segadust – näiteks kui nende puudega vend või õde käitub oma eakaaslastest oluliselt erinevalt, ei saa mängida samu mänge, mida saavad teised õed-vennad, või abivajadus võtab palju pereaega ja takistab neil tegemast seda, mida nad perega sooviksid teha.
Kõige enam peavad lapsed tundma, et nad on vanematele sama olulised kui peres kasvav puudega laps. Nad peavad tundma, et neist hoolitakse ja et hoolitakse ka sellest, mida nad läbi elavad. Sa saad lapsevanema, vanavanema või lähedase inimesena aidata neil end nii tunda, kui teed järgmist:
Kui mõni lapse väljaütlemine võib esmapilgul haiget teha, näiteks “Ma soovin, et mu puudega õde ei oleks olemas!”, siis rääkige koos läbi, mis last kurvaks teeb, mis tema jaoks kõige raskem on ning otsige koos lahendusi.
Kui tunned, et Sinu enda teadmistest jääb aitamisel väheseks, võta ühendust näiteks teiste samas olukorras olevate peredega, psühholoogiga, omastehoolduse info- ja usaldusliiniga . Lahendus võib seisneda näiteks perele pakutavates tugiteenustes, mis tagaks puudega pereliikme hoiu ja hooldamise ajal, mil lapsevanem(ad) veedavad aega pere teise lapsega.
“Olen täna 28.aastane ja mõtlen palju sellele, kuidas minu vanematel ei olnud minu venna suure abivajaduse tõttu võimalik minu ja õega piisavalt tegeleda. Tundsime õega sellest sageli puudust. Aga ma ei süüdista oma vanemaid milleski, nad pingutasid väga palju, et suuta koduse hooldusolukorra kõrvalt ka vähemalt osaajaga tööl käia. Ka meie õega aitasime oma puudega venda hoida, et ema saaks isa tööloleku ajal koduseid asjatoimetusi teha. Nüüd täiskasvanuna mõistan, et kohalik omavalitsus ja riik toetasid meie pere väga vähe. Meil oleks olnud lapsepõlves kindlasti rohkem ühiseid tegevusi ja mälestusi, kui vanemad oleksid hooldamisest vahetevahelgi puhata saanud. Meie nüüdseks täiskasvanud puudega vend elab endiselt koos vanematega.”
Puudega täiskasvanu vend
Laps võib mõnikord saada haiget ja tunda kurbust või piinlikkust, kui teised inimesed tema puudega õde-venda vaatavad, kommenteerivad, sosistavad, naeravad. Last võib aidata, kui olete koos läbi arutanud mõned laused, mida ta saab selles olukorras öelda. Näiteks “Miia aju töötab lihtsalt teistmoodi kui sinu ja minu oma”. Samuti saate oma lapsele kinnitada, et ta ei pea vastama küsimustele oma õe-venna kohta, kui ta seda ei soovi.
See on normaalne osa pereelust, et kõik lapsed aitavad oma õdesid-vendi. Laps võib tunda end abivalmi ja usaldusväärsena, kui julgustad teda oma puudega õe-venna eest hoolitsemisel aitama. Kuid oluline on hoida silma peal hoolduskohustustel, mida Sinu laps võtab – nende maht ja ulatus ei saa muutuda lapse jaoks pidevaks ja väsitavaks koormaks.
Laste kasvatamine on oluline töö ja enda eest hoolitsemine aitab Sul seda tööd hästi teha. Kui hoolitsed enda eest füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt, suudad paremini anda oma lastele aega, energiat ja tuge, mida nad vajavad kasvamiseks ja arenemiseks.
Loe lisaks: www.raisingchildren.net.au
Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Omastehoolduse infopunkti on välja töötanud Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Tegevust rahastatakse toetuse andmise tingimustest „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
