Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal. Iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.
Kontaktid
OMASTEHOOLDUSE MUUD VORMID
Kuidas toetada erivajadusega lapse õdesid-vendi?
On loomulik, et lastel on palju tundeid seoses peres kasvava erivajadusega õe-vennaga. Mõnikord võivad lapsed tunda end õnnelike ja uhketena – näiteks siis, kui nende puudega vend või õde hakkab kõndima, rääkima või iseseisvalt sööma. Teinekord võivad lapsed tunda kurbust, piinlikkust, viha, pahameelt või segadust – näiteks kui nende puudega vend või õde käitub oma eakaaslastest oluliselt erinevalt, ei saa mängida samu mänge, mida saavad teised õed-vennad, või abivajadus võtab palju pereaega ja takistab neil tegemast seda, mida nad perega sooviksid teha.
Kõige enam peavad lapsed tundma, et nad on vanematele sama olulised kui peres kasvav puudega laps. Nad peavad tundma, et neist hoolitakse ja et hoolitakse ka sellest, mida nad läbi elavad. Sa saad lapsevanema, vanavanema või lähedase inimesena aidata neil end nii tunda, kui teed järgmist:
- Kuula last ja rääkige koos tema tunnetest. Anna lapsele märku, et on normaalne tunda erinevaid tundeid oma puudega õe-venna ja nende olukorra suhtes. Võid julgustada teda oma tundeid jagama, öeldes näiteks “Kuidas Sa end tundsid, kui Su sõbrad olid siin ja Rasmus pead vastu maad lõi?”. Kuulata on oluline ilma hinnangute ja süüdistamiseta – näiteks “Tundub, et tundsid tõesti piinlikkust ega teadnud, mida teha”. Avalda ka oma tundeid: “Kallis, ma tunnen Sinu üle suurt uhkust, et aitad oma vennale mütsi pähe panna!”
Kui mõni lapse väljaütlemine võib esmapilgul haiget teha, näiteks “Ma soovin, et mu puudega õde ei oleks olemas!”, siis rääkige koos läbi, mis last kurvaks teeb, mis tema jaoks kõige raskem on ning otsige koos lahendusi.
Kui tunned, et Sinu enda teadmistest jääb aitamisel väheseks, võta ühendust näiteks teiste samas olukorras olevate peredega, psühholoogiga, omastehoolduse info- ja usaldusliiniga . Lahendus võib seisneda näiteks perele pakutavates tugiteenustes, mis tagaks puudega pereliikme hoiu ja hooldamise ajal, mil lapsevanem(ad) veedavad aega pere teise lapsega.
- Koos aja veetmine on väga oluline. See annab lapsele turvatunde ja teadmise: “Vaatamata puudega õele-vennale olen ka mina tähtis, kuigi minul on justkui kergem elu.”. Lapse tegemistest osa saamine ja koos aja veetmise võimaluse leidmine on piisav põhjus, et küsida abi lähedastelt ja kohalikult omavalitsuselt peret toetavate teenuste pakkumise näol.
- Toeta puudega lapse ja tema õdede-vendade vahelise suhte tekkimist. Õe või venna hooldusvajadus ja intellektihäire ei tähenda seda, et õdedel-vendadel ei oleks temaga nii lapse- kui täiskasvanueas oma suhet, hoidmist ja toetamist.
- Aita lapsel oma õe-venna puuet mõista. Räägi, vasta, küsi küsimusi, aruta.
- Vajadusel otsi lapsele talle sobiv tugi. Lastele ei pruugi sageli sobivaid tugigruppe olla, kuid nii Eestis kui välismaal on sarnaste kogemustega ka teisi peresid. Kui Sul endal puudega laste perede hulgas suhtlusvõrgustik puudub, palu abi kohalikust omavalitsusest, puudepõhisest organisatsioonist, sotsiaalmeedias puudega laste vanemaid koondavatest gruppidest ja ka omastehoolduse info- ja usaldusliinile helistades. Laps võib vajada ka psühholoogi tuge, küsi nõu haridusasutustest, kohalikust omavalitsusest või perearstilt.
“Olen täna 28.aastane ja mõtlen palju sellele, kuidas minu vanematel ei olnud minu venna suure abivajaduse tõttu võimalik minu ja õega piisavalt tegeleda. Tundsime õega sellest sageli puudust. Aga ma ei süüdista oma vanemaid milleski, nad pingutasid väga palju, et suuta koduse hooldusolukorra kõrvalt ka vähemalt osaajaga tööl käia. Ka meie õega aitasime oma puudega venda hoida, et ema saaks isa tööloleku ajal koduseid asjatoimetusi teha. Nüüd täiskasvanuna mõistan, et kohalik omavalitsus ja riik toetasid meie pere väga vähe. Meil oleks olnud lapsepõlves kindlasti rohkem ühiseid tegevusi ja mälestusi, kui vanemad oleksid hooldamisest vahetevahelgi puhata saanud. Meie nüüdseks täiskasvanud puudega vend elab endiselt koos vanematega.”
Puudega täiskasvanu vend
Oluline meeles pidada:
- Erivajadusega laste õdesid-vendi saab toetada koos vesteldes ja elu arutades, aega veetes ja probleemsetele olukordadele lahendusi otsides. Oluline on üksteist kuulata.
- Kui lapsed mõistavad oma õe-venna puuet, võib see aidata neil puudega lapsega paremini suhelda ja oma suhet luua.
- Erivajadusega laste õdedele-vendadele tuleb luua võimalused suhelda inimestega väljaspool perekonda kooliväliste tegevuste, huviringide ja trennide, sõpradega veedetud aja ja ka näiteks tugirühmade kaudu.
- Vanematel peab olema võimalus vaatamata suurele hoolduskoormusele kõigi oma lastega individuaalselt aega veeta.
Laps võib mõnikord saada haiget ja tunda kurbust või piinlikkust, kui teised inimesed tema puudega õde-venda vaatavad, kommenteerivad, sosistavad, naeravad. Last võib aidata, kui olete koos läbi arutanud mõned laused, mida ta saab selles olukorras öelda. Näiteks “Miia aju töötab lihtsalt teistmoodi kui sinu ja minu oma”. Samuti saate oma lapsele kinnitada, et ta ei pea vastama küsimustele oma õe-venna kohta, kui ta seda ei soovi.
See on normaalne osa pereelust, et kõik lapsed aitavad oma õdesid-vendi. Laps võib tunda end abivalmi ja usaldusväärsena, kui julgustad teda oma puudega õe-venna eest hoolitsemisel aitama. Kuid oluline on hoida silma peal hoolduskohustustel, mida Sinu laps võtab – nende maht ja ulatus ei saa muutuda lapse jaoks pidevaks ja väsitavaks koormaks.
Laste kasvatamine on oluline töö ja enda eest hoolitsemine aitab Sul seda tööd hästi teha. Kui hoolitsed enda eest füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt, suudad paremini anda oma lastele aega, energiat ja tuge, mida nad vajavad kasvamiseks ja arenemiseks.
Vaata videoloost, mida tähendab kaashooldus Ailele, kes hoolitseb oma väiksema õe eest?
Loe lisaks: www.raisingchildren.net.au